Maqala / #stýdentSózi
Aıtady Qulagerdi: “Jaman surqy!..”
F.Moldaǵalıdyń "Qulager" saýndramasy haqynda.
Bólim: Teatr
Datasy: 06.03.2020
Avtory: Жансая Тұрмағанбет
Maqala
Aıtady Qulagerdi: “Jaman surqy!..”
F.Moldaǵalıdyń "Qulager" saýndramasy haqynda.
Bólim: Teatr
Datasy: 06.03.2020
Avtory: Жансая Тұрмағанбет
Aıtady Qulagerdi: “Jaman surqy!..”

Búgingi qazaq teatryndaǵy baby men kúıin taýyp kele jatqan tulparlardyń biri – jas rejısser Farhat Moldaǵalı. Rejısserdiń sońǵy jyldary qazaq ádebıetiniń úzdik týyndylaryn ınsenırovkalaýǵa bet burǵany erekshe qubylys. Bul bir jaǵynan, tól dramatýrgııamyzdyń aqsaýynan, qashannan jyr bolǵan jutańdyǵynan bolsa, ekinshi jaǵynan, qazaq teatry úshin tól ádebıetimizdiń sahnalanýy – úlken olja dep bilemiz. Respýblıkamyzdaǵy jas rejısserlerdiń barlyǵynyń derlik álemdik klassıkaǵa degen áýestigi keń etek jaıyp jatsa, F.Moldaǵalıdyń jaıy basqa. Teatrsúıer qaýymnyń aýzynda júrgen «Farhattyń Qaragózi» de – búgingi qazaq teatryndaǵy eleýli qubylys.

Saýndrama janrynyń negizin qalaýshy Vladımır Pankovtan sabaq alyp, túrli eksperımentti óz tájirıbesinde iske asyryp, tipti aldaǵy ýaqytta onymen birge jumys isteýdi josparlap otyrǵan jas rejısserdiń qazaq teatryna jaǵymdy ózgerister ákelip, tól sahna óneriniń zamanaýı damý tendenııasyna saı alǵa jyljý proesine yqpaly zor. Jylyna birneshe premerasyn ótkizetin tyń izdenistegi jas sahnagerdiń 2020 jylǵy Ǵ.Músirepov atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatrynda sahnalaǵan alǵashqy jumysy – «Qulager» saýndramasy boldy. I.Jansúgirov degende oıymyzǵa birden oralatyn «Qulager» poemasynyń ınsenırovkasy talantty rejısserdiń qoltańbasynda qazaq sahnasyna alǵash ret jol tartty.  


Shymyldyq ashylǵanda sahnanyń sol jaǵynda Qanatty qara qus (aktrısa Gúlbahram Baıbosynova), oń jaǵynda qaljyraǵan qart Aqan (akter Saǵat Jylgeldıev). G.Baıbosynovanyń burynǵy rolderinen múlde ózgeshe beınesi kórermendi eleń etkizgeni anyq. Quzǵyn – kógershin, ne aqqý emes. Jaqsylyqtyń jarshysynan aýyly alys ekeni málim. Rejısser traktovkasyndaǵy zulmat jyldardyń jańǵyryǵyn jetkizgen jaratylysty somdaýda aktrısa plastıkalyq qımyldary men daýys rezonatorlaryn túrlishe qoldanýy arqyly, jalpy, kúlli fızıologııasymen óz rolin ashýǵa tyrysqandyǵy anyq baıqalady. Tabıǵattyń Aqan ánine zar qaǵyp, Aqan ánine ýanǵan kúıi Qanattynyń: «Qara shal qaıyńdy otyr kóleńkelep, Bir qý bas shal ústinde ilýli tur...», – dep tómengi daýysta aıtylǵan sózderi qorqynysh, ıntrıga sezimin týdyrady.


Spektakldi jandy daýysta súıemeldegen «STEPPE SONS» etno-modern-djaz tobynyń eńbegi orasan. Olar ártúrli aspaptar jáne óz daýystary arqyly sahnadaǵy oqıǵaǵa kóńil-kúı berip otyrdy. Vokalıst – teatrdyń jas ártisi Erden Jaqsybek. Onyń «Mańmańger», «Shyrmaýyq» sııaqty ánderdi, muńly sezimmen astasyp jatqan áýenderdi oryndaýy deneńdi shymyrlatyp jiberedi.

Sahnany folklorlyq elementtermen toltyrmaı-aq, jyltyraǵan dekoraııasyz-aq dástúrge baı saltymyzdyń jeli esti, úni estildi, boıaýy kórindi. Qoıylym senografy Aıdana Bısembıevanyń rejısserlik ınterpretaııaǵa saı jasalǵan sahna sulbasynda artyq ne kem dúnıe joq. Sahna tórindegi tóńkerilgen japyraqsyz jalǵyz aǵash – Aqannyń tusynda tóńkerilgen dúnıe men onyń júdeý janynyń sulbasyndaı.

Saǵynaıdyń asyna jıylǵan halyqtyń dramalyq oqıǵaǵa usynylǵan jaǵdaıdy baıan etetin kórinisin rejısser qyzyqty sheshken. Kópshilik sahnany quraýshylar oqıǵany jamyraı jyrlap áńgimelemeı, bireýiniń «Arqada  Ereımendi meken etken, Kereıde Saǵynaıdyń bolypty asy», – degenine, ekinshisi: «Kimniń, kimniń?», – dep surap, álgisi: «Saǵynaıdyń!», – dep naqty jaýap qatyp, poemadaǵy oqıǵa ornyn, atmosferasyn jetkizedi. Sal, serisin qudaıdaı qurmettegen, aldyna asy men baryn tosyp, basyna kótergen qazaqtyń bolmysyn astaǵylardyń quran oqylyp jatqanyna da mán bermeı, Aqanǵa esi kete peıili aýyp, onymen bir tildesip qalmaqqa árkim-aq qumar bolǵanyn qara halyq rolindegiler naq kórsete bilgen.

Osyndaı qurmetke qudaıdyń qutty kúni bólengen qaıyńdaı minsiz, taýdaı taza jigit Aqan beınesiniń salmaǵy jeńil deýge kelmes. Birinshi quramdaǵy Edil Ramazanov pen ekinshi quramdaǵy Aqan – Áset Imanǵalıevtiń oıyndarynda aıtarlyqtaı aıyrmashylyq bar. E.Ramazanovtyń serishe áýelete án salý jaǵy basym túsip, keıipkerdiń sal–serilik bedeline mastanyp, qarsylasynyń súıeginen óter kekesin sózderdi oqsha jaýdyra alatyn minezin ashyp kórsetse, ekinshi akterimiz Á.Imanǵalıev aqyn janyna tán názik lırıkalyq tusyn dóp jetkizgen. Aqannyń Qulagerge degen mahabbatyn, qapyda aırylǵan jan serigimen qoshtasar sahnasyndaǵy «Baı-baılata» egilgen sahnasy kórermenniń sezim qońyraýyn qaǵa bildi. Al, E.Ramazanovtan ol sezimderdi, Aqannyń tabıǵatyna saı sezimtal bolmysty kóre almaǵanymyzdy jasyrmaımyz.


Bórik astyndaǵy bóri – Batyrashtyń beınesin Rahman Omar men Rýslan Ahmetov somdady. Birinshi quramdaǵy akterdiń oıyny nanymdyraq shyqqanyn, R.Ahmetovtyń oıynynda áli de bolsa shıkilik bar ekenin baıqadyq. Sonymen qatar, el Qulager jaqqa ótkende, «Bermesten bes jyl báıge kele jatqan, báıgeni osy asta da berem deı me?!», – dep, qyzǵanyshtan yzaǵa býlyqqan jigitti (akter E.Kúnshibaev, D.Manakov) Batyrash ishindegi alasy dep qabyldadyq. Syrty jyltyraǵan bedeldi jýannyń ishtarlyǵyn bólek keıipker retinde kórsetken rejısser sheshimi bul tusta da utymdy jasalǵan.  

Spektakldiń naǵyz qyzar shaǵy, temporıtmin jedeldetip, kórermenge erekshe energııa syılaıtyn sahnasy – báıge. Myń úsh júz jylqy shańyn kókke kótergen alaman dodany rejısser erekshe rýhty sarynda áserli jetkizgen. Báıgege túsken arǵymaqtardy somdaǵan kópshilik sahna akterleri joǵarydan arqanǵa baılana túsetin tuıaqtardy eki qolyna alyp, dombyra men daýylpaz aralasqan dınamıkalyq áýenniń yrǵaǵymen sahnany topyrlatty-aı kep. Basynda baıaý, keıin jyldamdyq qosa, odan keıin birinen-biri ozbaqqa údeı túsetin shabysty, alaman báıgeni – topyrlap júgirmeı, bir orynda turǵan akterler áreketinen-aq anyq sezingende delebesi qozbaǵan kórermen bolǵan joq. Spektakldiń eń utymdy, eń sátti jasalǵan kórkemdik sheshimderi osy sahnada saltanat qurdy.   

Osy jerde erekshe maqtaýǵa turarlyq kópshilik sahnada júrgen akterlerdiń ansambldik birligin aıtpaı ketýge bolmas. Sahnalyq seriktesin sezýde, ártisteri jeke ózin kórsetýge emes, bir judyryqqa birigýde – bul trýppa rasynda úzdik. Barlyǵynyń faktýralary minsiz bolmasa da, ózderimen zamandas ózge teatrlardaǵy suńǵaq boıly, keń ıyqty, talaı symbatty «ishi bos» akterlerdiń aldyn oraı alatyndaı talantty jastardyń sahnaǵa janyn bergenin kórip, súısinesiń. Horeograf Ádilet Támenov qoıǵan kompozıııadan sınhrondylyq qana emes, ár shabys, qımyldy jasaǵandaǵy kórermenge jetkizgen energııalaryn sezindik.

Poemadaǵy  negizgi úlken psıhologııalyq tartysqa qurylǵan sahna – qastandyq ekeni bárimizge málim. Báıgede birinshi kele jatqan júırikti shalyp, qasaqana áreket etken dushpan nıetterdiń bolýy – ómir zańy. Psıhologııalyq áreket pen fılosofııalyq tereń tolǵanysqa toly sahnany rejısser Qulagerdi atyp óltirý arqyly sheshken. Myltyqtyń daýysy shyǵyp, joǵarydan qyp-qyzyl taǵalardyń jańbyrsha jaýǵany – rejısserdiń sımvolıkalyq sheshimi. Ol alaman báıgeden sybaǵasyn ala almaı armanda ketken alash arystarynyń qıylǵan ǵumyry, tógilgen qany men úzilgen ánin Qulagerdiń atylýymen jetkizgen. Alaıda, poema oqıǵasyna astyrtyn jatqan osy ıdeıanyń bir saǵat ishinde tolyqtaı ashyldy deý qıyndaý. Qulagerdiń Maǵjan, Sultanmahmut óleńderin oqyǵanǵa deıingi osy áreketke ákeler ósý dınamıkasyn kóre almaǵanymyz ókinishti. Qulagerdiń ólimi sáýledeı jalt etken sátke qurylǵany bir jaǵynan durys shyǵar. Alaıda, sharyqtaý shegi bolyp tabylatyn osy sahna álde de tolyqtyrýlardy qajet etkendeı.

Kóktuıǵyn – bes jyl boıy bas báıgeni bermegen júırik. Jýan Batyrash «shappaı ber báıgemdi!», – dep senimmen, shalqaıa beker aıtpaıdy. Jıylǵan jurttyń osy joly da ádettegideı oq boıy oza shabatyn Kóktuıǵyn ekenine kúmándary joq. Kóktuıǵyn jaýdyń aty bolǵandyqtan, onyń da antogonıst keıipker dep qabyldaý shart emes. Ony somdaǵan akter Erlan Káribaev oıynynda rol týdyrý barysynda Kóktuıǵyn minezin anyqtap, beınesin aıqyndaý úshin usaq detaldarǵa deıin mán bergeni kóńilge qonymdy. Máselen, Qulagermen birde qalyp, birde oza shaýyp kele jatqan tusynda eshqaıda jaltaqtamaı, ózine bek senimdi básekelesine «shynymen júırik eken» degendeı, oqta-tekte qarap-qarap qoıýynyń ózinde Kóktuıǵynnyń qarsylasyn ishteı moıyndap kele jatqandyǵyn naq kórsetip tur. Avansenaǵa shyqqan Qulagerdiń artynda entige shaýyp kele jatqan qımyldaryn oryndaǵanda da, Qulager qulap, ony sekire attap túsip báıgeni alǵan shaǵynda da, qalaı bolǵanyn baıqamaı, ony qara halyqtyń qorshaı ándetip jatqanyna qapa bolyp, óziniń oǵan laıyqsyzdyǵyn aıtqysy kelgendeı kisinep-kisinep sala beretin kóriniste akter E.Káribaevtyń sheberligine tánti bolasyń.

Aqannyń Qulageri de, qazaqtyń qulageri de sóz etilgen spektaklde Qulager beınesiniń tereń psıhologııalyq kúrdeli keıipker ekeni málim. Sondyqtan, ony somdaýshy akterdiń ishki-syrtqy qalyp-pishini, shyn júıriktiń minez-bitimin somdaý sheberligi mańyzdy rol atqarmaq. Qulagerdiń beınesin jasaý birinshi quramda Maqsat Sábıtovke, ekinshi quramda Maqsat Rahmetke júktelgen. Júz akterdiń júz Abaıy, júz Onegın, júz Gamleti júz túrli bolatynyn bilemiz. Alaıda, keıipkerdiń negizgi túp-tamyr, bútin bitim-bolmysyn ashý onyń kókeıkesti maqsaty bop qalmaq. Sol sekildi Qulagerdi keıiptegen akter boıynda qulagerlik adýyn shabys, qulagerlik senimdi kózqaras, qulagerlik asyl minez menmundalap turǵany abzal. Eki akterdiń de tehnıkalyq sheberlikteri maqtaýǵa turarlyq. Olardyń júgirý, sekirý, qarǵyp túsý sekildi sahna qozǵalysynyń elementterin meńgergenine, Kúreńbaıdy súıreıtin sahnada olardyń fızıkalyq kúshine de kýá boldyq. Deı turǵanmen, M.Sábıtovtyń Qulageri ishki dúnıesiniń baılyǵymen, aqynnyń sýretteýi boıynsha «qaqpan bel, qalbańaıly, úńgir saǵaq, shapsa jel, minse jaısań, tursa selsoq» naǵyz asyl arǵymaqqa tán qasıetimen, baısaldylyǵymen qajet tusynda qashqan ań qutylmaıtyn minezimen basymyraq tústi. Kóktuıǵynmen betpe-bet kelgen kezde akter kózinen «Kórsetem saǵan!» degen jabaıy, jyrtqysh menmendik emes, óz baǵasyn biletin asyl tekti minezdiń ushqynyn kóremiz. Al, M.Rahmettiń Qulageri – ıesinen basqasyna kóne qoımaıtyn, qany týlaǵan naǵyz asaý. Akter Qulagerdiń basqalardy shań qaptyrar júıriktigin, namysshyl, ór beınesin barynsha kórsetýge tyrysqan. Bul sózimizge Qulagermen bizdi alǵash tanystyratyn – Kúreńbaıdyń synaıtyn sahnasynda kýá bolamyz.


Jınalǵan jurttyń Qulagerdi synǵa alyp, keleke etip jatqan kezde: «...Jaman surqy!..», – dep, olardyń sózin bólip, oqıǵa alańyna qosylatyn Kúreńbaı shal da – shyǵarmadaǵy mańyzdy keıipker. Atty birden tanıtyn atbegi, synshynyń rolin aǵa býyn ártisteri Saǵyzbaı Qarabalın men Jomart Zeınábil somdady. Salystyrmaly túrde, S.Qarabalınniń roldi ashý jaǵy basym tústi. Kúreńbaı men Qulager arasyndaǵy sahnalyq seriktestik, keıipkerlerdiń bir-birine degen qarym-qatynasy olardyń kózqarastary arqyly sátti kórinis tapty. S.Qarabalın men M.Sábıtov ekinshi quramdaǵy áriptesterimen salystyrǵanda, úzdik óner kórsetkenin jáne aıta ketkenimiz jón.  

Jalpy, spektakldi baryp kórgendegi sezimdi mundaı shımaı-shatpaǵymyzben túgel jetkize almaýymyz múmkin. Sahnada júrip jatqan oqıǵanyń spektakl ekenin umytyp, qol soǵa, ysqyra, qıqýlap Qulager jaqqa shyn jankúıerlik etip otyrǵan kórermender kóp boldy. Biz de jankúıermiz. Qazaq teatry úshin! Qulagerdiń qazaq sahnasyndaǵy shabysy ońynan bolsyn dep tileımiz.

Nesin jasyramyz, elimizdegi birqatar ulttyq, memlekettik teatrlarda tapsyryspen qoıylǵan ult maqtanyshyna aınalǵan ulylardyń taǵdyryn nasıhattaıtyn kórkemdik deńgeıi óte tómen spektaklder az emes. Plakattyq formadaǵy arzanqol qoıylymdardyń akademııalyq teatrlarymyzda júrip jatqan tarıhı tulǵalardy dáripteıtin spektaklderden aıyrmashylyǵy ondaǵy tanymal akterlerdiń boı kórsetip, jaqsy qarjy jumsalǵandyǵy ǵana.

Tól sahnamyzda jaqsy spektaklder joq demeımiz. «Jeterlik» dep te aýyz toltyryp aıta almaımyz. Biraq, osyndaı jańalyqtardan qýat alyp, bir sát keń tynystap qalamyz. Ádette, dem jetpeı, keıde entigip te qalatyn sátter bolatynyna ne shara. Ne bolsa da, jaqsyǵa degen boljam bar. Arǵymaǵyn qoldan júırik etken Batyrash bolǵymyz kelmeıdi. Aqan serideı júırigimizge sengimiz keledi. Senemiz de!

Sizge qyzyq bolýy múmkin: