Maqala
Mereı jastaǵy sýretshiler-2019
Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıinde «MEREI JASTAǴY SÝRETShILER-2019» kórmesi ótip jatyr.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 09.08.2019
Maqala
Mereı jastaǵy sýretshiler-2019
Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıinde «MEREI JASTAǴY SÝRETShILER-2019» kórmesi ótip jatyr.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 09.08.2019
Mereı jastaǵy sýretshiler-2019

Kórme kýratorlary:

Samal Mamytova

Erkejan Omarova


Ekspozıııaǵa 2019 jyly mereıjasqa kelgen A. Rıttıh, L. Brıýmmer – 130, V. Eıfert, V. Telıakovskıı, R. Velıkanova, E.Karasýlova – 125, A. Bortnıkov, M. Lızogýb, Z. Nazyrov – 110, N. Nurmuhammedov – 95, G. Ysmaıylova, A. Motýzko, A. Isaev – 90, A. Laptev, E. Ýmyskov, A. Gordeev – 85 sýretshilerdiń týyndylary qoıyldy. Olardyń esimderi óz elimizde de, shet elderde de málim. Qylqalam sheberleriniń shyǵarmashylyq joldary Qazaqstan kórkemsýret mektebiniń qalyptasý kezeńi bolǵan HH ǵasyrmen tuspa-tus keldi. Olardyń árqaısysynyń óner tarıhynda qaldyrǵan jarqyn izderi ulttyq ıgiligimizdiń murasyna aınaldy.

130 jas

BRIýMMER LEONID VLADIMIROVICh. 1889 – 1971

Leonıd Brıýmmer 40-jyldary Ýkraınadan Qazaqstanǵa jer aýdarylyp keldi. Kıev kórkemsýret ýchılıesin úzdik bitirip, kásibı bilim aldy (1910-1915). Qazaqstanda turyp, óziniń jasampaz týyndylaryn jazdy, Pavlodar men Jambylda shákirtterin tárbıeledi.

L.V. Brıýmmerdiń shyǵarmashylyǵyn basty-basty úsh kezeńge bólip qaraýǵa bolady: olar  – Ýkraına kezeńi – 1917 jyldan 1940-1941 jyldarǵa deıin (Ialta, Qyrym, Poltava, Kabardın-Balkar Respýblıkasy, Orel q.); Qazaqstan kezeńi – Pavlodar – 1941 jyldan 1954-1955 jyldarǵa deıin; Qazaqstan kezeńi – Jambyl – 1954 jyldan 1971 jylǵa deıin. Onyń shyǵarmashylyǵynyń negizgi ári anaǵurlym jemisti jyldary Ýkraınada ótti, ol keńestik ýkraın keskindemesiniń bastaýynda turdy, alaıda Qazaqstan úshin de eldiń shet aımaqtarynda qazaq kásibı keskindeme mektepteriniń qalyptasýynda onyń shyǵarmashylyǵynyń mańyzy zor.

Brıýmmer ‒ revolıýııaǵa deıingi «kórme ótili» bar beıneleý óneriniń sheberi. «Asqabaqtar» (1946), «Bir túp raýshan gúli» (1956) jumystarynda adamnyń kóńil-kúıi ótkir seziledi. Onyń kartınalarynda qarapaıym sıýjettiń ózi tańǵajaıyp qubylysqa aınalyp ketedi.

125 jas

VELIKANOVA REGINA VASILEVNA. 1894 – 1972

Sýretshiniń shyǵarmashylyq joly ózi 1895 jyldan 1942 jylǵa deıin turǵan Lenıngradta bastaldy. Velıkanova Ónerdi qoldaý qoǵamynyń mektebinde alǵashqy kórkemsýrettik bilim aldy, odan keıin Peterbýrgtegi Kórkemsýret akademııasynda oqyp, támamdady, onda K.S. Petrov-Vodkınniń sheberhanasynda eńbektendi.

Uly Otan soǵysy jyldarynda Velıkanova qursaýda qalǵan Lenıngradtyń úlesine tıgen qıynshylyqtyń bárin basynan ótkerdi. 1942 jyldyń aıaǵynda sýretshini ol aradan alyp shyǵyp, ózine tanys emes alystaǵy Almatyǵa jóneltti. Qazaqstanda ol baspalarda, jumys isteıdi, qazaq, orys jáne shet el jazýshylarynyń kitaptaryn ıllıýstraııalaıdy. Alaıda R.V. Velıkanovanyń súıikti janry peızaj bolǵandyqtan, Almatyny dáripteýden jalyqpady. Sýretshi «Kúzgi jarqyldar» (1969), «Baqtar demalýda» (1967), «Alǵashqy qar» (1971) jáne t.b. qala peızajynyń toptamasyn jazdy. Tabıǵattyń alýan qubylysy men orasan baılyǵy sýretshini ózine tartpaı qoımady.

125 jas

TELIaKOVSKII VSEVOLOD VLADIMIROVICh. 1894 –1963

QazKSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri

V. Telıakovskıı. ,Qazaq eposy, ıllıýstraııalar toptamasynan. ,Aıman-Sholpan,. 1957

Telıakovskıı Vsevolod Vladımırovıch – teatr sýretshisi, 1894 jyly Lenıngradta dúnıege keldi. Telıakovskıı K. Korovın men A. Ia. Golovınniń jetekshiligimen keskindememen shuǵyldandy. Parıjdegi Ranson Kórkemsýret akademııasynda tamasha bilim aldy. Morıs Den men Felıks Vallotonnan qondyrǵyly keskindemeden dáris aldy. Biraq Birinshi dúnıejúzilik soǵys bastalyp ketti de, oqýyn aıaqtaı almady.

1935 jyldan Qazaqstanda turdy. Telıakovskıı 20 jyldan astam ýaqyt boıy respýblıkanyń túrli teatrlarynda kóptegen spektkaldi bezendirdi. Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatryndaǵy (1936-1944) «Qarǵanyń mátkesi», «Aqshaqar», «Ázázil», «Evgenıı Onegın» orys operalaryna, «Aqqý kóli» baletine, batys klassıkasynyń ishindegi «Saıqymazaqtar», «Karmen», «Faýst», «Sevıl shashtarazy» operalaryna jasaǵan dekoraııalary sýretshiniń úzdikteriniń qataryna jatady. Qazaqtyń birqatar ulttyq spektaklderin de bezendirdi, atap aıtqanda, M. Áýezovtiń «Aıman-Sholpan», E. Brýsılovskııdiń «Qyz Jibek», «Jalbyr» operalary, Ǵ. Músirepovtiń «Qozy Kórpesh – Baıan sulý», «Eńlik – Kebek» spektkalderi.

Teatrlyq qoıylymdardan basqa, Telıakovskıı shyǵarmashylyǵynyń sońǵy jyldary «Aıman – Sholpan» (1957), «Qambar batyr» (1958) syndy qazaq epostaryna arnalǵan dekoratıvtik pannolar jazdy.

110 jas

BORTNIKOV ALEKSEI ILICh. 1909-1980

QazKSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri

Alekseı Ilıch Bortnıkov – esimderi respýblıkamyzdaǵy beıneleý óneriniń qalyptasýymen tyǵyz baılanysty Qazaqstanda eńbek etken alǵashqy sýretshilerdiń biri. N.V. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıesinde tapjylmastan uzaq jyldar boıy sabaq berdi, Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń qurylýyna muryndyq bolǵan sýretshilerdiń biri.

Bortnıkov 1909 jyly 25 aqpanda Qyzylorda oblysy Qarmaqshy aýylynda (№ 2 bekinis) jelilik mehanık – poshta qyzmetkeriniń otbasynda dúnıege keldi.  Balanyń boıynda ónerge degen qyzyǵýshylyq múldem bala kezden bastaldy, ony osy ónerge qaraı ıkemdegen onyń sýretshi aǵasy bolatyn. 1920 jyly ózi oqyǵan kórkemsýret stýdııasynda sýretshi N.G. Hlýdovpen kezdesken sátten bastap bala sýretshiniń sýret salýǵa degen yqylasy arta tústi. Ol Odessa kórkemsýret ınsıtýtynda oqyp, kásibı kórkemdik bilim alyp shyqty.

Ekspozıııaǵa «Kórkemsýret ýchılıesiniń oqýshysy J. Shárdenovtiń portreti» (1948), «Taý peızajy» (1976) atty portret jáne peızaj janryndaǵy kartınalary qoıyldy. Shárdenovtiń portreti 40-jyldardaǵy eń kórnekti jumys bolyp sanalady. Dál osy kezeńde ol óz jumysynyń taqyrybyn keńeıte túsedi. Bortnıkovtyń  keskindemeleriniń keıipkerleri árdaıym alǵa umtylyp, óziniń alǵa qoıǵan maqsatynan qaıtpaıtyn qarapaıym da adal jandar. Sýretshiniń ekinshi qyzyqty taqyryby ‒ peızaj.

90 jas

MOTÝZKO ANATOLII KARPOVICh. 1929 – 2000

Anatolıı Motýzko Almatyda 1957 jyldan bastap turdy. N.V. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıesin úzdik aıaqtaǵan soń, Mınsk teatr-kórkemsýret ınstıtýtyna oqýǵa túsedi.

Motýzko 1951 jyly shyǵarmashylyqqa jol tartty. Sol jylǵy Qazaqstan sýretshileriniń respýblıkalyq kórmesi alǵyr da daryndy jas sýretshilerdiń shoǵyryn anyqtady. Osy jas sańlaqtardyń ishinde  Motýzko da boldy. Sýretshi Qazaqstan ónerinde ómirdi áserdi ári kórikti etip sýretteıtin jelilik-taqyryptyq týyndylardyń paıda bolýyna úlken úles qosty.

Kórme týyndylary «Kıiz úı esiginiń aldynda» (1960), «Júgeri qyrmanynyń basynda» (1962), «Qartakól ujymsharyndaǵy kóktemgi mereke» (1964), «Tús» (1984) kartınalarynan bastap, avtordyń árdaıym óz jumystarynda tarıhı oqıǵalardaǵydaı, qazirgi zamannyń da, zamandastarynyń da ishki bolmysynyń yryq bermes muqtajdyǵyn tereń ári tolyqtaı taldaýdy kózdegenin aıtady. Sýretshiniń jiti kózqarasy onyń shyǵarmashylyq qoltańbasynyń ereksheligi bolǵan tústiń kontrastyǵy men kórkemdik tildiń yqshamdyǵyn basa kórsetetin iri plannyń irgesin qalaıdy.

Natýradan jazylǵan «Qartakól ujymsharyndaǵy kóktemgi mereke»  keskindemesi HH ǵasyrdyń 60-jyldarynda aýylda turatyn adamdardyń rýhyn, turmysy men kóńil-kúıin sıpattaıdy. Kóp fıgýraly kompozıııanyń has sheberi top adamdy kompozıııalyq jáne keskindemelik tutastyqqa biriktire otyryp, kartınalardyń planyn muqııat jasaıdy. Ujymshar músheleriniń jalpy merekelik kóńil-kúıin sýretshi sáttilikpen tapqan kolorıstik shishimmen beredi.

A. Motýzko, V. Popov. Qartakól ujymsharyndaǵy kóktemgi mereke. 1964

85 jas

ÝMYSKOV EVGENII ALEKSANDROVICh. 1934-1991

1934 jyly Qıyr Shyǵystaǵy Shımanovskaıa stanııasynda Ýmyskov dúnıege keldi. Ol 1942 jyly Almatyǵa kelip, osynda orta mektepti bitirdi. On jeti jasynan Almaty elektr-tehnıkalyq zaýytynda baltashy, odan keıin tokar, geologııalyq partııanyń jumysshysy bolyp jumys istedi. 1957 jyly N.V. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıesin aıaqtaǵan soń Ýmyskov V.I. Sýrıkov atyndaǵy kórkemsýret ınstıtýtyna oqýǵa ketedi, biraq Almatyǵa qaıtýyna týra keldi. Sýretshi-bezendirýshi bolyp jumys isteı júrip, keshki mektepte syzýdan sabaq berdi. Sodan keıin kórkemsýret qorynyń sheberhanasyna aýysty. E.A. Ýmyskov 1966 jyly KSRO Sýretshiler odaǵyna múshe bolyp qabyldandy.

Ekspozıııadan sýretshiniń 1967 jyly jazylǵan «Sýretshi Krıýchkovtyń portreti» jáne «Otbasy» atty eki týyndysy oryn aldy. Alǵashqy portrette sýretshi Krıýchkovtiń obrazy ishki dınamıkasymen erekshe tartymdy. Portrettegi adamnyń boıynan tabylatyn kúdikter men izdenister ahýaly qyrly fıgýralar plastıkasynda, qorshaǵan keńistiktiń turaqsyz kúıi men traktovkasynda berilgen. «Otbasy» kartınasy jarqyn dúnıe sezimi men lırızmge toly. Munda erlik pen náziktik, kúsh pen áser birigip, tutasyp ketkendeı.

80 jas

HITAHÝNOV MARIS QASYMULY. 1939 –1994

Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri 

Tamasha uıǵyr sýretshisi Marıs Hıtahýnovtyń shyǵarmashylyǵy Qazaqstan beıneleý ónerinde laıyqty oryn alady. Onyń kartınalaryndaǵy adam janyn tereń súıispenshilikpen baýrap alatyn obrazdar kimniń de bolsa yqylas sezimin oıatpaı qoımaıdy.

Marıs Hıtahýnov balalyq shaǵy soǵys jyldarymen tustas kelgen sýretshiler býynyna jatady. Onyń ákesi aýyldyq keńes hatshysy qyzmetin tastap, maıdanǵa attandy. 1942 jyly onyń maıdanda erlikpen qaza tapqany jaıly qaraly qaǵaz keledi. Múmkin, osydan bolar, onyń shyǵarmashylyǵynda soǵys taqyrybyna arnalǵan jumystary erekshe oryn alady: «Keńes áskerin shyǵaryp salý», «Maıdannan oralý», «Ákeme hat» atty jumystary – osynyń aıǵaǵy. Osylardyń ishindegi eń belgilisi – «Meniń balalyq shaǵymnyń aspany». Adamzatqa tán óz «meni» bastalatyn balalyq shaq taqyryby

Marıs Hıtahýnov keskindemeden basqa ádebı qyzmetpen de aınalysty, balalarǵa arnalǵan kitaptar men uıǵyr jazýshylarynyń kitaptaryna ıllıýstraııa jasady. Uıǵyr tilinde oqytatyn mektepterge arnap beıneleý ónerinen baǵdarlama qurastyrdy.

130 jas

RITTIH ALEKSANDR ALEKSANDROVICh. 1889-1945                  

Aleksandr Rıttıh Máskeýde dúnıege kelgen. 1916 jyly Mıýnhendegi Kórkemsýret akademııasyn bitirgen, F. Shtýk, G. ıýgelden tálim alǵan. Ol 1933 jyly Qazaqstanǵa kóp jyldyq tájirıbesi bar, úlken tájirıbeli sýretshi retinde keledi. Ol sol kezderi endi ǵana qurylǵan Qazaqstan Sýretshiler Odaǵynda jetekshi rólge ıe boldy. Dál osynda onyń jan-jaqty bilimi men daryndylyǵy erekshe baıqalady. Barlyq respýblıkalyq kórmelerdiń eń belsendi qatysýshysy boldy. Ol bizdiń qalamyzdyń saıabaqtary men kóshelerin bezendirip turǵan kóptegen ǵımarattardyń avtory, birlesken avtory. Birneshe mekteptiń, temeki fabrıkasynyń jáne basqa da arhıtektýralyq jobalardyń avtory.

A. Rıttıh. Jambyldyń porterti. 1936

A. Rıttıhtiń «Almalar», «Almurttar» natıýrmorttary jáne «Jambyldyń portreti» sııaqty ataqty týyndylary bizdiń mýzeı jınaǵynyń maqtanyshy bolyp tabylady. Bul jumystarynda sýretshi eýropalyq keskindemeniń eń úzdik dástúrlerin jalǵastyrady, ondaǵy zattardyń sıpatyn, keńistiktik tereńdigin jáne jaqsy oılastyrylǵan kompozıııalyq sheshimin  derlik qııalmen beredi.

1936 jyly sýretshi qazaqtyń halyq aqyny Jambyldyń kórkem portretin jazady. Jambyldyń poetıkalyq naqyshy ómir beınesiniń psıhologııalyq qanyqtyǵy men naqtylyǵymen, shynaıylyǵy jáne áńgimeleýdiń epıkalyq qarapaıymdylyǵymen erekshelenedi. Sýretshi Jambyldyń qazaq halqynyń mýzykalyq aspaby – dombyra tartyp otyrǵan sátin  beıneleıdi. Júz jasqa jýyq ómir súrgen aqyn, ómiriniń sońyna deıin respýblıkanyń jáne tutastaı alǵanda el ómirindegi barlyq oqıǵalarǵa ashyq ún qatty.

125 jas         

EIFERT VLADIMIR ALEKSANDROVICh. 1894 –1960                   

Vladımır Eıfert 1941 jyly Máskeýden Qazaqstanǵa nemis ultynyń ókili retinde jer aýdaryldy. Karlagta turyp, asqan qıynshylyqtardy basynan ótkergende Eıferttiń ómirge degen senimi men jarqyn bolashaqqa degen úmitin saqtap qalýǵa keskindeme kómektesti, ol osy ispen aınalysýdy jalǵastyra berdi.

V. Eıfert. Jaǵajaıda. 1932.

V.A. Eıferttiń shyǵarmashylyǵyn úsh kezeńge bólýge bolady: «Máskeý» - 1926 jyldan 1941 jyldarǵa deıin (1936 jyldan 1939 jylǵa deıin A.S. Pýshkın atyndaǵy Memlekettik beıneleý óneri mýzeıiniń dırektory), 1930-shy jyldardaǵy «Parıj» jáne 1941 jyldan 1960 jyldarǵa deıingi «Qazaqstan». Kórme ekspozıııasynda  avtordyń ımpressıonıstik jazý mánerinde oryndalǵan «Parıjdiń shet aımaǵy», «Saıajaılar» jáne «Jaǵajaıda» keskindemelik týyndylary usynylǵan. 1932 jyly jazylǵan «Jaǵajaıda» kompozıııasy Eıfertke tán «ımpressıonıstik» stılin, kórkemdik qasıeti men oryndalýy jaǵynan tutastaı mánerli týyndy jasaı alý qabiletin kórsetedi. Sýretshiniń barlyq shyǵarmalary avtordyń ómirge degen súıispenshiligin beıneleıdi. Baı tús palıtrasy men erkin kórkemdik jazý máneri arqyly sýretshi tabıǵat pen adamnyń emoııalyq kúıleriniń keń gammasyn berýge tyrysady. Bálkim, dál osy tabıǵatqa degen sezimtal kózqaras, názik lırızm men onyń áýezdi kórinisi Vladımır Eıferttiń shyǵarmashylyǵynyń basty erekshelikteri bolyp tabylady.

125 jas         

KARASÝLOVA ELENA PETROVNA. 1894 – 1980                 

Sýretshi Elena Karasýlovanyń shyǵarmashylyq joly qoıylǵan mindetterdi iske asyrýdaǵy sırek tutastyǵy men dáıektiligimen erekshelenedi. Ol Qazaqstannyń ónerine naǵyz natıýrmort sheberi retinde endi. Bul kórkem janr adamǵa jaqyndyǵymen baýraıdy, onyń qorshaǵan ortasy, onyń qoly tıgen dúnıeler týraly aıtady. Ol tabıǵatpen, onyń syılarymen, jyl mezgilderiniń aýysýymen, jerdiń jomarttyǵy men baılyǵy týraly túsinikpen baılanysty. Natıýrmorttardyń beınelik qatarynda sýretshiniń jeke qoltańbasy, onyń ómirge degen kózqarasy men qazirgi zaman yrǵaqtaryn sezinýi ańǵarylady.

E. Karasýlova. Meniń sheberhanamda. 1976

Kórmege sýretshiniń «Qylqalamdar beınelengen natıýrmort» (1964), «Qumǵan beınelengen natıýrmort» (1969), «Shyǵys natıýrmorty» (1971), «Meniń sheberhanamda» (1976) natıýrmorttary qoıylǵan. Onyń natıýrmorttarynyń ishki belsendiligi, olardyń úılesimdiligi sýyq jáne jyly reńkterdiń shıelenisken kereǵarlyǵynda, kólemdilik pen jazyqtylyqty muqııat salystyrý kezinde paıda bolady. Árbir týyndy úshin óz yrǵaǵy, onyń tústik sheshimi tabylǵan. Qylqalam natıýrmortyna tabıǵatty tikeleı qabyldaýǵa, zattardyń beınesiniń materııalylyǵyna degen qyzyǵýshylyq tán. Keskindeme reńkti, pishini jaryq pen kóleńkeniń kereǵarlyǵymen qalyptasady, rıtmıkalyq qurylymda bólikterdiń jáne tutastyqtyń klassıkalyq birkelkiligine erekshe kóńil bólingen. «Shyǵys natıýrmortynda» qara qumyranyń ǵajap sulbasy qyzǵylt fonda erekshe kózge túsedi, kógildir tús baǵaly asyl tasty eske túsiredi.

110 jas

LIZOGÝB MARIIa SERGEEVNA. 1909-1998

KazKSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri

Marııa Lızogýb 1909 jyly Ýkraınada, Nıkolaev qalasynda dúnıege kelgen. 1940jyly Kıev kórkemsýret ınstıtýtyn bitirgen, F. Krıchevskıden, A. Shovkýnenko, M. Sharonovtantálim alady.1939 jyldan kórmelerge qatysýshy.1940 jyldan bastap KSRO SO múshesi.

M. Lızogýb. Shoraıaq rólindegi KSRO halyq ártisi Q. Qýanyshbaevtyń portreti. 1960

M.S. Lızogýbtyń shyǵarmashylyq ómirbaıany 1938 jyly Qazaqstanǵa ınstıtýttyń stýdenti bolyp alǵash kelgen jáne óziniń sýretshilik taǵdyryn osy elmen jáne qazaq halqymen máńgilikke baılanystyrǵan kezinen bastaldy. Lızogýbtyń shyǵarmashylyq qyzmetiniń bul erte kezeńine kóptegen peızajdyq jáne portrettik etıýdter («Shapaǵatty qoldar» toptamasynan» «Shalkóde óńiriniń shopany», «Shıelilik kúrishshi», 1963), eskızder men janrlyq taqyryptar jatady. Sondaı-aq, zerek sýretshi ári názik psıholog Lızogýb portret janryna kóp kóńil bóledi. Osy janrdaǵy úzdik týyndylarynyń biri – «Shoraıaq rólindegi KSRO halyq ártisi Q. Qýanyshbaevtyń portreti» (1960). Bul avtordyń óz zamandasy, shyǵarmashylyq eńbek adamy týraly áńgimesi.

Marııa Lızogýbtyń shyǵarmalary talǵampaz boıaýy men sıýjettiń sheber oılastyrylýymen erekshelenedi. Avtordyń kórkemdik máneriniń keńdigi men jalpylamalylyǵy onyń úılesimdi aıqyndylyqqa, beınelerdiń shekti mánerine degen umtylysyn kórsetedi. Sýretshiniń portretteri názik psıhologızmimen jáne baı kórkemdik sıpatymen erekshelenedi.

110 jas

NAZYROV ZAGRÝTDIN SAǴADIULY. 1909-1989              

Nazyrov Zagrýtdın Óskemende týǵan. 1936 jyly Omby kórkemsýret ýchılıesin, al 1936-1939 jyldary Máskeýdegi óner qyzmetkerleriniń biliktiligin arttyrý ınstıtýtynda oqyǵan.

Z. Nazyrovtyń shyǵarmashylyǵy ár alýan. Sýretshiniń peızajdyq saryndary ár túrli kórkemdik túsindirýlerdi kórsetedi, onda basty bildirý tásili retinde avtordyń emoııasy men kózqarastarynyń keń aýqymyn beretin tústi aıtý qajet: Balqash etıýdtary, Ile Alataýy, Jezqazǵan men týǵan ólkesi Semeı dalasy, Almatynyń tóńiregi, Ystyqkól jáne basqalary. Nazyrov shyǵarmashylyǵynyń mańyzdy bóligi bolyp tabylatyn peızajdaǵy sııaqty, janrlyq kartınada jáne portrette ol orys realıstik mektebiniń adal izbasary bolyp qalady – onyń ustazdary S. Gerasımov, B. Ioganson, A. Lentýlov sııaqty ataqty sheberler boldy. Zagrýtdın Nazyrov  óz shyǵarmalarynda shyndyqtyń, zattar mániniń syrttaı tanylýyna adal. Álemdi qabyldaýdyń dáldigi men aıqyndylyǵy kenepte birdeı naqty, keıde tipti egjeı-tegjeıli anyqtalǵan pishinderde beınelenedi.

Z.S. Nazyrov teatr jáne kıno sýretshisi retinde kóp eńbek sińirdi. Qazaqstandaǵy 10 dramalyq qoıylymdy bezendirdi. «Raıhan» (1939), «Syn boıa» (1942) fılmderin bezendirýdegi jumysy qyzyqty ári nátıjeli boldy. Sondaı-aq, sýretshige Sergeı Eızenshteınniń «Ivan Groznyı» fılminde túsirý tobynyń múshesi bolý baqyty buıyrdy.   

95 jas

NURMUHAMMEDOV NAǴYMBEK JÁLELEDDINULY. 1924-1986

Kazaq KSR Halyq sýretshisi, Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Memlekettik syılyqtyń laýreaty, ónertaný kandıdaty.

Nurmuhammedovtyń shyǵarmashylyǵy janrlyq jáne taqyryptyq alýandyǵymen erekshelenedi. Ony óz dáýiriniń naǵyz shejireshisi deýge bolady. Ol Qazaqstan tarıhynyń mańyzdy oqıǵalary kórinis tapqan «M.V. Frýnze Samarqand qalasynda halyq jasaqshylarynyń aldynda sóz sóılep tur» (1953) sııaqty kóptegen tarıhı týyndylar jazdy. Ózi tikeleı qatysýshysy bolǵan revolıýııa men Uly Otan soǵysy taqyryby sýretshi úshin shyǵarmashylyǵynyń mańyzdy quraýshysy boldy (epıkalyq týyndylary – «Dala kúıip tur» 1962, «Qazaqtyń atty ásker polky» 1971). Keńinen qorytý, mańyzdy taqyryptar, ótken men búgingi kún, kúndelikti ómir men erlik isteri joǵary maǵynaǵa ıe bolyp, onyń ónerinde órilip jatady.

N. Nurmuhammedov. M.V. Frýnze Samarqand qalasynda halyq jasaqshylarynyń aldynda sóz sóılep tur. 1953.

«Qazaqstan Magnıtkasynda» týyndylar toptamasy 1959 jyly Temirtaý saparynyń áserinen týyndaǵan edi. N. Nurmuhammedovtyń shyǵarmashylyǵyndaǵy jarqyn kezeńder –onyń shet elderge sapary. Ol Japonııada nemese Brazılııada, Úndistanda nemese Amerıkada, Ispanııada, Italııada, Anglııada jáne qaı jerde bolsyn barlyq jerden naqty zertteý, ótkir áserler alyp keletin, keıin olar eldiń, adamdardyń, tabıǵattyń bet-beınesin jazyp alǵan «Kopakabanadaǵy kezdesý», «Fýdzııama taýy» sııaqty taǵy basqa da týyndylar toptamasyna aınaldy.

Degenmen, onyń Qazaqstan beıneleý ónerine qosqan úlesi tek keskindememen ǵana shektelmeıdi. Ol ónertaný kandıdaty, qazaqtardyń halyq shyǵarmashylyǵy, zamanaýı óner týraly maqalalar jazǵan, «Qazaq KSR grafıkasy», «Dańq eńbekke», «Qazaqstan óneri», «Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi», «Kazaqstan sýretshileri – Uly Otan soǵysynyń qatysýshylary» kitaptary shyǵarylǵan.

 90 jas

ISAEV ALEKSANDR AFANASEVICh. 1929-1987             

Aleksandr Isaev – qazaqstandyq tanymal músinshi. Onyń shyǵarmalary joǵary kásibı oryndalý sheberligimen, is-árekettiń erekshe kóńil aýdaratyn dınamıkasy jáne avtor tańdaǵan taqyryptyń ózektiligimen erekshelenedi. A. Isaev Qazaqstanda 1950-shi jyldardyń aıaǵynan beri jumys istedi, ol munda Harkov kórkemsýret ınstıtýtyn bitirgennen keıin kóship kelgen edi. Óz shyǵarmalarynda músinshi árqashan Eýropa men Reseıdiń klassıkalyq plastıkasynyń dástúrlerin ustandy, olardy soıalıstik realızm erejeleriniń talaptaryna beıimdedi.

Aleksandr Isaevtyń usynylyp otyrǵan «Stalevar» qola kompozıııasy 1958 jyly Máskeýdegi qazaq ádebıeti men óneri onkúndigi aıasynda ótken qazaqstandyq beıneleý óneri kórmesine arnalyp jasaldy. Týyndy jumysshynyń mánerli sulbasymen jáne avtormen iske asyrylǵan eńbekkerdiń - adamnyń erekshe sulýlyǵy, plastıkalyq pishinniń kemeline jetkizilip jasalýymen erekshelenedi. Músin kórinisi HH ǵasyrdyń ortasyndaǵy barlyq keńestik beıneleý óneriniń qajetti sapasyna aınalǵan batyrlyq kóterińki sarynnyń ózgeshe úlgisi bolyp tabylady.

85 jas

LAPTEV ALEKSANDR IVANOVICh. 1934-2011

Aleksandr Laptev Nıkolsk-Ýssýrııskte týǵan.Otbasy Almatyǵa kóship kelgennen keıin, A. Laptev N.V. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıesine oqýǵa túsedi. Onyń ýchılıedegi alǵashqy ustazdary tamasha keskindemeshiler – halyq sýretshileri Abram Cherkasskıı men Aısha Ǵalymbaeva. Kórkemsýret ýchılıesinen keıin ol oqýyn  V.I. Sýrıkov atyndaǵy Máskeý Memlekettik kókrkemsýret ınstıtýtynyń keskindeme fakýltetinde jalǵastyrady. 1962 jyly sýretshi Almatyǵa qaıta oralady, onyń keıingi taǵdyry Qazaqstanmen tyǵyz baılanysta.

1960-shy jyldar jas sýretshiniń izdenisi men qalyptasý kezeńi boldy. Respýblıka boıynsha saparlar, besjyldyqtyń ekpindi qurylysy, elimizdiń jańa bet-beınesin quraıtyn adamdarmen tanysý jáne tildesý sýretshige mańyzdy máseleni sheshýde ózindik serpin berdi. «Túrksib qurylysy» (1960), «Balqash salynýda» (1965), «Syqaqshylar» (1967) atty taqyryptyq kenepterinde keskindemeshi dáýir yrǵaǵymen shıelenisken eńbek erligin ásem tásildermen beıneleýge tyrysady. Mundaı mánerli faktorlar syzyqtardyń serpimdiligi, bólshekterdiń yqshamdylyǵy, tús ustamdylyǵy men kómeskiligi boldy. Buǵan qosa, barlyq shyǵarmalarda – jáne peızajdarda (Sońǵy qar. 1960), taqyryptyq týyndyda sýretshi shamadan tys kúndelikti jaǵdaılar qursaýyna túspeıdi, kompozıııany qurý kezinde jasandylyqtan, shartty tústen bas tartady.