«Baýyryna salý» fılmi qazaqtyń baıyrǵy dástúri boıynsha ájesiniń tárbıesindegi balanyń ómirin baıandaıdy. Bul dástúrdiń bala psıhologııasyna áser etý sıpatyn rejısser jeke tájirıbesiniń nátıjesi aıasynda kórsete bilgen. Zaman torabyna qatar ilikken dástúr qarsańynda 12 jasarlyq Ersultan qadirli ájesiniń baýyrynda ósýde. Biraq súıispenshilik pen qorǵanyshqa muqtaj bolǵan búldirshinge týǵan ata-ananyń qushaǵyndaǵydaı jylýlyqty kim bere alsyn?
Ana men áke qaramaǵynan jyraqta ata-ájeleriniń qolynda ósý joly kóptegen balalardyń mańdaıyna jazylǵan. Dúnıege kelgen kúnderinen-aq óshpes iz qaldyratyn sheshim olardyń tańdaýǵa murshasy bolmaǵan sátterinde qabyldanyp qoıady. Jaǵdaıǵa tereńirek úńilmesten qarasaq, bala ómirlik tájirıbesi jeterlikteı adamdardan tárbıe kórip er jetedi. Al eger «baýyryna salý» dástúrine tańdalǵandardyń shynaıy oılaryna zer qoısaq, jyldar boıy renishtiń jınala beretinin baıqaımyz. Bul renishti orynsyz deýge de bolmaıdy.
Ersultan turmysta ájesine kómek qolyn sozyp, ishteı tolyq otbasymen birge bir shańyraq astynda turýdy qalypty jaǵdaı retinde emes, arman retinde qabyldaıdy. Degenmen, armany maqsatqa aınalyp, qoly jetken jumystarǵa aqsha jınaý úshin kirisip ketedi. Óz úıine qaıtyp barý ájesin tastap ketý degendi bildirse de, Ersultannyń boıynan oǵan degen qurmeti men baýyrmashyldyǵy kórinedi. Ájesiniń zeınetaqysyn qımaı, adal eńbekpen qarjy tabýy osyǵan birden-bir dálel.
Onymen qatar, ósken aýylynda qyzyqty birge kórgen dosy da, aralaryna esh sózsiz qabyldaı beretin kórshileri de bar. Eki bala arasyndaǵy dostyq beınesi artyq issiz shynaıylylyqqa toly. Úlkenderden jasyryn áreket etý, qorshaǵan ortaǵa degen asa qyzyǵýshylyq bildirý men aqyr aıaǵynda urys estip júrý atalǵandy jetkizip turǵan elementter. Desek te, Ersultan men dosy ekeýi eki bólek keıipkerler. Olar ata-ana balanyń minez-qulqyn qalyptastyrýda úlken
kúshke ıe ekendiginiń beınesi. Aıyrmashylyqtaryn ózen jaǵasynda otyrǵanda oryn alǵan dıalogynan baıqaýǵa bolady. Basty keıipker óz josparymen bólisip, ony qalaı iske asyrtpaqshy bolǵanyn aıtqanynda serigi: «Men seniń ornyńda bolsam, ájemniń zeınetaqysyn paıdalana berýshi edim» - dep jaýap qaıyryp, óziniń otbasynan bólek qalada akterlik ónermen aınalysqysy keletini týraly málimdeıdi. Al Ersultan úshin árqashan da birinshi orynda otbasy turǵan. Tún saıyn kózin almaıtyn bir tal otbasylyq portret onyń sol ıdealdandyrylǵan ıdeıasynyń sımvoly bolǵandaı. Sodan bolashaqqa degen perspektıvasyn shekteýlermen tarylta, óz-ózin qaqpanǵa túsiredi. Kúteri bir-birine arqa súıer tirek bolatyn, dastarqan basynda birge tamaqtanatyn, baqytqa toly oshaq...
Kenetten týǵan oqys jaǵdaı basty keıipkerdiń týǵandarymen qaýyshýyn tezdetedi. Endi qasynda inisi, anasy men ákesi de bar. Biraq, bala úmiti aqtalmaı, osy sátten bastap fılmde túńireńkilik basym bolady. Úıdiń tabaldyryǵyn attaǵannan keıin kerisinshe ájesiniń qasyndaǵy ómiri jete almas armanyna aınalady. Otbasynyń turmystyq ómiri múldem bólek bolǵandyǵynan syıysa almaı, ol tap bir beıtarap kýáger atanǵandaı. Turǵyn men oqý ornyn aýystyrý úrdisi de basty keıipkerge ońaıǵa soqpaǵannan ashýshańdylyq boı kóteredi. Keıingi jasaǵan áreketteri onyń óziniń kim ekendigin, qaı jerge tıesili ekendigin ańǵara almaı júrgenin kórsetedi. Asa qadir tutqan portretin óz qolymen jyrtyp tastaýy bolsa, esh sózsiz úmit men nátıjeniń tutastaı qarama-qaıshylyqqa toly bolyp shyqqanynyń dáleli.
Fılmniń derektilikke jaqyndyǵynan da kórermen keıipkerdiń sanasyna kirip shyqqandaı qalypta qalýy múmkin. Nazarǵa alynǵan taqyryp aýyrtpashylyqty meńzegenimen, ekranda bári túsinikti bolatyndaı jetkizilgen. Burynǵy ómirinen tys álemde jalǵyz qalǵan syndy bolyp, qora ishindegi tórt túlik maldardyń janynda ǵana ózin jaqsy sezingen basty keıipkerdiń jan aıqaıy oǵan ǵana emes, avtorǵa da tıesili ekendigi anyq.
Oıdy qoryta kele, «Baýyryna salý» kınobeınesi otbasydaǵy biregeılik pen bereke tulǵalyq qalyptasý úrdisinde qanshalyqty mańyzdy ekenin qarapaıym keıiptiń kózge tatymdylyǵymen-aq túsindire bilgen der edim.