Qazaq kınosynyń búgingi suranysy tarıhı taqyryptaǵy fılmder. Osy suranys tizginimen sońǵy jyldary birshama tarıhı fılmder jaryq kórýde. Mundaı taqyryptaǵy fılmderdiń sany artyp kele jatqany qýantarlyq jaıt. Desek te, tarıhı fılmderdiń olqy túsken jerleri de joq emes. Taqyryp tańdaý, tarıhı oqıǵany jetkizýdegi burmalaýshylyq, kórkemdik sheshimniń álsizdigi, tarıhı tulǵa beınesin jasaýdaǵy jetimsiz jerlerinen ketken qateliktermen qatar sózdik qoldanys, dıalog qurylymdarynyń jutańdyǵy da beleń alyp tur.
Kınoda dıalogtyń atqaratyn qyzmeti mańyzdy ári ol fılmniń ıdeıasynyń ashylýyna, keıipker minezin berýde, tipti dramatýrgııalyq shıelenistiń týýyna qyzmet etýi múmkin. Osy múmkindiktiń tarıhı fılmderimizde qoldanylýy edeýir kemshilikterge boı aldyryp, sátsizdikke urynyp jatqandaı. Jaryqqa shyǵýynda araqashyqtyq on jyldaı ýaqytty qamtıtyn «Sardar» (2003 j; rej: B.Qalymbetov) jáne «Jaýjúrek myń bala» (2012 j; rej: A.Sataev) fılmderiniń kótergen taqyryby, qamtylǵan tarıhı kezeńi, mazmundyq sıýjetteri uqsas bolǵandyqtan osy eki týyndynyń sózdik qoldanystary negizinde atalǵan másele boıynsha saraptama jasaýdy jón kórdik.
Qazaq ekranyndaǵy fılmderdiń basty kemshiligine aınalǵan bul dıalog qurylymynyń tarıhı fılmderde jutań shyǵýyna ne sebep degen suraq tóńireginde birneshe máselelerdi saralap kórdik:
1. Sózderdiń qarabaıyrlyǵy.
Senarıı avtorlarynyń sózge emes sıýjetke mán berip ketetindiginen bolar, keıde keıipkerlerdiń aýzynan tipti kóńilge qonymsyz sózder shyǵyp jatady. Jalpaq tilge urynyp, keıipker is-áreketine kereǵar nemese keıipker beınesin tolyqtaı asha almaıtyn sózder sıýjetti suıyltyp jiberýi de yqtımal. Sózden kóri oqıǵa, is-áreketti jaqsy kóretin kórermen úshin tipti de qyzyqsyz tartýy múmkin. Sol úshin keıbir rejısserlyq sheshimder sózdi az paıdalandyrady da bas-aıaǵy jınaqy sózi az fılm túsirýge talpyndyrady. Degenmen tarıhı fılmder úshin sózdiń alatyn orny mańyzdy ári bul janrdaǵy fılmder sóz ben istiń qabysýynan, urpaqqa tálimdi tárbıe berý maqsatyn kózdeıtindikten de mándi, maǵynaly sózdersiz tarıhty baıandaı jetkizbeý múmkin emes sekildi. Bul kóp sózdi qoldansyn degendi bildirmeıdi, shubyrpaly, shubalańqy sózderdi bir aýyz jumyr sózben jetkizýge de bolady. Otandyq fılmderde tanymaldylyǵy jaǵynan 2012 jyldyń kóshin bastaǵan «Jaýjúrek myń bala» fılmindegi sózdik qoldanystardyń tipti qarabaıyrlyǵy sol, este qalarlyqtaı utymdy sózdi estı almaısyń. Bul jaǵynan Bolat Qalymbetovtyń «Sardar» fılminiń kóshi ilgeri tur desek bolady: «Jan kerek bolsa jetekke de júredi ekensiń», «Balaǵynda bıti barlardyń bári basqa qondy» nemese «Qasıetińnen qasiretiń qalyspaıtyn boldy ǵoı», «Dushpanymyzdyń dushpany bizge dos bolmaq» degen sekildi sóz tirkesteriniń dıalogta oryn alýy qulaq quryshyn qandyryp, kórermen kóńilin ózine tarta túsedi. Qazaq halqynyń ómir tanymynan habardar etip turatyn búginde maqal-mátelge aınalǵan sózderdi dıalogqa kiristirý de sózdik qurylymdy baı ete túsedi. Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin bildiretin maqal-mátelderdi oryndy paıdalansa, (árıne, tym maqaldatyp ketýdiń de qajeti joq) kóp oı men maǵynany jetkizýge bolady. Osy rette «Sardar» fılminde kezdesetin «Ejelgi dushpan el bolmas», «Tiri jaýym tirespekke» t.b sekildi maqal-mátelderdi atap kete alamyz. «Jaýjúrek myń bala» fılminde de maqal-mátelder legi jetkilikti: «Úırengen jaý atyspaqqa», «Qylsha moınym qalsha», t.b. Bul fılmde bılerdiń qatysýymen ótetin, han-sultandardyń jıynynda aıtylatyn sózderdi birshama sátti shyqqan deýge keler, alaıda qara sózdiń has sheberleri – bılerdi odan joǵary deńgeıde sóıletýge de bolar edi. Ádette, kórermenge oı tastap, kóńilinen shyqqan sózder aforızmge aınalyp jatady. Búgingi kórermenniń sózdiginde otandyq emes, shet eldik fılmderdegi sózderdiń oryn alýy kınomyzdaǵy sózderdiń qanshalyqty deńgeıde kórermen áserinen shyqpaıtynyn dáleldeıdi. Qazaq tiliniń baı til ekendigin, qazaq kórermenin ǵana emes, álem elderin tamsandyra alatyn sózderdiń bar ekendigin aıtqymyz keledi.
2. Dáýirge saı emes sózderdiń qoldanylýy.
Tarıhı fılm túsirýdiń jaýapkershiligi ózge kórkem fılmderge qaraǵanda joǵary. Ol aıtqysy kelgenin óziniń ómirlik ustanymymen, ómirlik tájirbıesi arqyly jetkizetin avtorlyq fılmderdegideı sheksiz ıdeıalar keńistigi emes, bir ulttyń, memlekettiń ótken taǵdyry men tarıhyn búgingi urpaqqa jetkizetin bolǵandyqtan belgili bir tarıhı derektemelerge, zertteýlerge súıenip jasalady. Bul beseneden belgili nárse. Alaıda tarıhı fılmdi túsirer shaqta qamtyǵan kezeńdegi bolǵan oqıǵalar men tulǵalardy ǵana zerttemeı, tutynǵan turmystyq zattary, kıimderi sekildi dáýir tynysynan habar beretindikten sol kezeń adamdarynyń sózdik qoldanysyna da mán berý kerek. Aıtalyq, «jasaq», «qolbasy», «júzbasy», «aldııar», «han» t.b sııaqty sózderdi estigende jońǵar shapqynshylyǵy nemese jaýgershilik zaman eske tússe, «rota», «komandır», «soldat», «general» ataýlary sózderiniń ornyn basa almaıtydyǵy sekildi baıyrǵy zamannyń sózderiniń qazirgi zamanymyzǵa dóp kele bermeıtindigi belgili. Jeke zattyq ataýlardan bólek sóz sóıleý mánerindegi ár dáýirge tán erekshelikter fılm túsirý barysynda eskeriletin bolsa, joǵaryda mysal ketirgenimizdeı ár ýaqytta ár túrli ataýǵa ıe bolyp otyratyn uǵymdardyń damý úrdisiniń kórermen zerdesinde qalatyny sózsiz.
Zaman tynysyna saı sózder dep tym kónergen sózderdi de qosa berýge bolmas, ol búgingi kórermenniń túsinýine aýyr soǵýy múmkin. «Jaýjúrek myń bala» fılminiń sózderiniń qarabaıyr shyǵý sebebi rejısser zamanaýı jastardyń túsinigine qıyn tıedi dese kerek. Sondyqtan da, tili jatyq, kóne sózderdi túsinikti ári kórermen maǵynasyn bile júretindeı etip jetkizý eki turǵydan paıdalyraq bolmaq: Birinshiden, fılm tili kórkem, tyńdar qulaqqa jaǵymdy bolsa, ekinshiden qoldanystan shyǵyp bara jatqan, biraq tól tarıhymyzben máni bite qaınasqan sózderdi dáripteý múmkindigi tek tarıhı fılmderde dep bilemiz. Degenmen kórkemdik izdep, tym ádebı tilge urynýdyń da qajeti joq ol shynaıylyqtan alshaq ketýi múmkin.
3. Keıipker bolmysyna saı emes sózder.
Sózdiń keıipker bolmysyn ashýda úlken ról atqaratynyn eskerip, keıipker aýzyna minezine saı sóz salý kez-kelgen kórkem fılmge qajetti dúnıe. Biz qarastyryp otyrǵan fılmderdegi keıipker bolmysyn ashýda tipti álsizdik tanytatyn sózder de kezdesip qalady. Aıtalyq, Sartaı jaýyngerlerdi bastaǵan, eshkimnen qaımyqpaıtyn batyr retinde is-áreketimen dáleldeýge tyrysqanymen, onyń boıyndaǵy tektilik, batyrǵa tán órligi kórine bermeıdi. Jońǵar batyry Aıýnmen jekpe-jeginde ony jeńip batyr etip kórsetkisi kelse de, «Men Sartaımyn. Sartaı dep aıta baryńdar» degen bir aýyz sózi onyń batyr retinde emes, jeńiltek bozókpe, maqtansúıgish sekildi áser qaldyrady. Kerisinshe «Sardar» fılmindegi Quljanyń tektiligin onyń aýzynan shyqqan árbir sóz arqyly baıqaýǵa bolady.
Jońǵar qontaıshysymen jekpe-jeginde jeńip tursa da onyń erligin moıyndap «Sen batyrsyń Qontaıshy» dep jaýynyń jeke qasıetterin moıyndaı bilgen tektiligi kórinedi. Osy sekildi qońtaıshy Shonaıdyń «Jalqaý qazaqtar janalǵyshyn tanıtyn bolsyn» degen sózinen qazaqtarǵa degen óshpendiligimen ushtasqan mensinbeýshiligin ańǵaramyz nemese Quljany jekpe-jekke shaqyryp «Seniń basyńdy basqaǵa qalaı qımaqpyn» dep kekesinmen aıtatyn sóziniń astarynan «Men kúresýge turarlyq adammen ǵana jekpe-jekke shyǵamyn jáne men seniń basyńdy alamyn» degendi aınytpaı tanýǵa bolady. Osy sózderdiń ózi Shonaıdyń ozbyr, aıar jaý retinde beınesin ashady. Jońǵarlardy qansha jerden dushpan desek te, olardyń da adamdyq qasıetiniń bar ekendigin tanytatyn tustary da kezdesip jatady. Jońǵar áskerbasynyń joryq aldynda anasynan bata suraı kelgende anasynyń aıtatyn «Kúnásizderdiń qanyn júkteý úshin de bata kerek boldy ma?» deýinen beıbit ómirdi jaqtaıtyn, meıirimdi ana beınesin bir rettik epızodtan, bir ǵana sóz arqyly tanımyz. «Jaýjúrek myń balada» jastar beınesinen mundaı salmaqtylyqty tanı almasaq ta, bir aýylǵa qamqor bolyp otyrǵan Nazardaı tarıhta el-jurtynyń pana bolǵan aqsaqaldardyń jıyntyq beınesine aınalǵan keıipkerden ulaǵatty sózderdi kóp kútkenimiz ras. Tym bolmasa halyqtyń tiri shejiresi – qarttarymyzǵa jadaǵaı bos sózderdi emes, halyq súısinip tyńdaıtyndaı súıekti sózderdi aıtqyzsa, qazaq degen halyqtyń ulylyǵyn tanytatyn edi.
Atalmysh kemshilikterge boı aldyrǵan fılmderdiń qataryna tek «Jaýjúrek myń bala» kartınasy ǵana emes, birneshe eldiń birlestigimen túsirilgen «Kóshpendiler» fılmin de qosýǵa bolady. Birlestikte túsirilgendikten bolar, qazaqqa tán dúnıeniń birazy syrtqary qalyp qoıǵan. Gollıvýdtyq formatta, eýrapalyq mentalıttette túsirilgen fılmnen qazaqtyń shuraıly tilin izdeý, batyryn, hanyn izdeý olardyń qalyq kókeıinen shyǵarlyq bolmysyn izdeý artyǵyraq bolatyn sekildi.
Joǵaryda atalǵan máselelerdi aıqyndaı otyryp, dıalogtyq qurylymy sátti shyqqan týyndylardyń biregeıi retinde Dosqan Joljaqsynovtyń «Birjan sal» jáne «Qunanbaı» fılmderine jeke toqtalyp ótkendi jón kórdik. Qazaq mádenıetinde ózindik izin qaldyrǵan jazýshy, senarıst, ádebıettanýshy ǵalym Talasbek Ásemqulovtyń senarııimen túsirilgen eki týyndy da bıografııalyq janrǵa negizdelgen. 2009 jyly jaryqqa shyqqan «Birjan sal» fılmi – Birjan sal Qojaǵululynyń áıgili «Janbota», «Láılim Shyraq», «Temirtas» sekildi ánderdiń shyǵý tarıhyn negizgi sıýjetke ala otyryp, sal-serilik ómirdiń saltanatyn kórsetedi. Talasbek Ásemqulov óziniń bir suhbatynda «...Ómiriniń derekterimen tanyspaqqa kitaphanaǵa bardym. Birjan saldyń ómirine qatysty shamamen 60 shaqty kandıdattyq jumysty taýyp, oqydym. Kókshetaý, Qyzyljar óńirlerinen jınalǵan dalalyq materıaldardy oqydym»-degen eken [9]. Osy sózinen senarıı jazar aldynda daıyndyǵynan keleshek túsirgeli otyrǵan týyndyǵa degen jaýapkershilik baıqalady. Birjan esimi búkil qazaqqa tanys esim, kez-kelgen qazaq ol týrasynda tolyq bolmasa da málimet bere alatyny haq. Alaıda, sol aty máshhúr saldyń ekrandyq beınesin jasaý, eldiń kókeıindegisin taýyp, halyqqa taý tulǵaly bolmysyn jetkizý ońaıǵa soqpaıtyn sharýa. Sol istiń qısynyn keltirip, Birjannyń beınesiniń ashylýyna mańyz berip turǵan senarıı, ondaǵy sózdiń qoldaný aıasy ekendigin taǵy da basa aıtqymyz keledi. Fılmde keıipkerdiń minezin ashatyn is-áreketi men sózi ekendigin qaıta eskersek, bul zańdylyq atalmysh fılmde óz ornyn tapqan. Birjan aıtatyn árbir sóz onyń tektilik tulǵasyn aıqyndap turady. Fılmniń alǵashqy epızodynan-aq sóz óz qyzmetin atqaryp-aq tur. Aıtalyq «Bul mezgildi qazaq «mızamkók» deıdi. Qystygúni kún shýaǵy jylt etse, jer soǵan kádimgideı aldanyp qalady. Men de sondaımyn» bul sóılem arqyly biz, aldymen Birjannyń ishki muńyn, qaıǵysyn sezinsek ekinshiden qazaq tabıǵaty, tynysyna qatysty dáıek alamyz. Ári alǵashqy epızodttyń birden sózben bastalyp ketýi kóp fılmderde kezdese bermeıtin sheshim.
Ádette, kóp jaǵdaıda fılm tabıǵat kórinistermen nemese belgili bir is-árekettiń bolyp jatqandyǵymen bastalatyn. Árıne, fılmniń bulaı bastalýy rejısserdyń sheshimi ekendigi daýsyz, desekte bul epızodttyń mazmunynyń ashylý salmaǵy sózge túsip tur. Fılmdegi qoldanylǵan sózderdi biz, jumys barysynda aıtyp ótken úsh tarap, úsh másele boıynsha taldap qarastyrar bolsaq aldymen sózderdiń qarabaıyr emes ekendigine kóz jetkizer edik. «Aıttyrylyp qoıǵan qyzdy buzam dep elińe páleket ákelip júrme. Esińde bolsyn, urǵashy kóp, el bireý-aq». Bul Láılimge habar jetkizem dep qolǵa túsken Baıkenjeni bosatyp alý úshin Janbaıdyń aýylyna baryp qaıtqan Mańǵabyl bıdiń Birjanǵa aıtqan sózi. Osy sózdiń astarynda el tynyshtyǵy, el birligi sekildi úlken nárseniń jatqanyn bir ańǵarsaq, sondaı úlken de keń uǵymdy bir sóılemge syıǵyzyp bergen senarısttiń sheberligi jatyr. Bir jaǵynan bıdiń aýzynan qarabaıyr sózdiń shyǵýy bylaı aıtqanda «qatelik» bolyp tabylar edi. Sonymen qatar fılmde kórermen esinde qalarlyq frazalar da joq emes: «Meniń qolymdaǵy arqan – nadannyń júregindegi kisen», «Er muraty – qatyn qartaıtý», «Osy seni ishińnen bip nárse ottaı qarı ma? Al meni shoqtaı shyjǵyrady» sekildi tirkesti sóılemder afarızmge aınalýǵa turarlyq sózder.
«Birjan sal» fılminde keıipker bolmysyn asharlyq sózder jetkilikti. Sonyń bir dáleli retinde seriniń áıelimen bolǵan dıalogyn alýǵa bolady. Aznabaıdan qamshy jegen Birjandy áıeli kegin alyp berýge Janbotaǵa barýǵa keńes beredi. Aýyryp jatqan áıeline qaraılaǵan Birjandy «Er-azamattyń namysy taptalyp jatqanda, bir qatynnyń ólimi – sonyń sadaǵasy» degen sózdermen qaırap jiberedi. Osy sózderden-aq seri áıeliniń aqyldylyq, tekti beınesi ashylady. Keıipker beınesin ashýda qyzmet etip turǵan dıalogtar qatarynyń kóptigimen de fılm ozyq shyǵyp tur.
Qazaq ekranynda tuńǵysh ret kórinis alatyn Qunanbaı beınesin jasaý qıyndyǵy da jaýapkershiligi mol jumys. Sol jaýapkershiliktiń júgin senarıst Talasbek Ásemqulov kótere bildi ıaǵnı oıdaǵydaı beıne jasaı aldy dep baǵa bere alamyz. Óıtkeni bul fılmdi ustap turǵan keremet rejıssýrasy nemese kórkemdik sheshimderi emes, sóz. Eger fılmniń utqyr dıalogtary men qulaq quryshyn qandyrarlyq tirkesteri bolmasa fılmniń kórkemdigi tómen, aıtar oıy jetimsiz qalar edi de basty beıne jasalmas edi.
Bul fılmdegi sóz shuraıynyń basym bóligi Qunanbaı aýzymen aıtylady. Onyń beınesin jasaǵan is-áreketteri emes aıtqan sózderimen ashylady. «Bul eldi qalaı bılemek kerek? Atalarymnyń barlyǵy bı bolǵan. Mine, ózim de tizgin ustap otyrmyn. Biraq osy qazaqtyń jumbaǵyn sheshe alatyn emespin...» dep halyqtan kóńili qalǵan keıiptiń ar jaǵynda eldiń erteńine qam jegen kóńil jatyr. «...Bos ustasań qamystyń sabaǵyndaı qolyńdy kesedi,betimen ketedi. Kúshke salsań basyńdy jutyp tynady» - dep halyq degenniń kim ekendigin dóp basyp sıpattap beredi. Tekti uldyń anasy dana ana Zereniń beınesi adýyndy da asqaq. Ol tek otbasyndaǵy jaı áıel, ana, áje emes, «Aq áje» atanǵan el anasy. «Bul qazaq tizgin ustaǵanǵa qarap saltyn túzeıtin el, júris turysyńnan halqyń min tappaıtyn bolsyn. Ádiletińdi kórip, dushpanyńnyń ózi syrtyńnan qaıran qalyp, súısińsin. Osyndaı úlgi bolsań sóziń de ótimdi bolady.»-dep balasyna aqyl aıtatyn anadan týǵan ul tegin adam bolmasa kerekti. Zere ananyń kóregendi tabandylyǵy fılm boıynda osyndaı ótkir sózderi arqyly kórinis taýyp otyrady.
«Qunanbaı» fılminen este qalar esti sózderdiń mol tizbegin tabýǵa bolady. Solardyń bir-eki mysaly retinde «Qandy qýǵan qansyrap óledi», «Jekpe-jekte qandaı ádilet bar? Naızada qandaı aqyl bar?», «Jaýlassań jaýlyǵyńa, eldesseń eldigińe turam», «Ólseń de aıaǵyń úzeńgide ketsin» sekildi afarızmge aınalarlyq sózderdi aıtýǵa bolady.
Qazaq kınosynda osy eki fılmimen aty qalǵan Talasbek Ásemqulov jaıynda rejısser Doshan Joljaqsynov «Tarıhı taqyrypta fılm túsirip, tarıhı tulǵany ekranǵa shyǵarý úshin Talasbekteı adam kerek» - degen edi. Sol aıtqandaı, tarıhı taqyrypta týyndy túsirý úshin sóz qadirin uǵynǵan, týǵan halqynyń tarıhyn kókiregine túıip ósken bilimdi maman kerek dep oılaımyz. Bul eki fılm bizdiń tarıhı fılmderimizge tán basty kemshiliktiń ornyn tolyqtaı óteı almas. Deı turǵanmen de az bolsa da maqtanyp aıtýǵa turarlyq týyndylarymyz bar ekendigin alǵa tartyp aıtyp ótkimiz keldi.
Tarıhı fılmderimizdegi sózdik qoldanysynda máselelerdiń týyndaýyna qazaq tildi senarısterdiń joqtyǵy nemese jazýshy, sóz sheberleriniń redaktorlyq qyzmetke tartylmaýy birden bir sebep dep oılaımyz. Búgingi qazaq ekranynan kórinis alyp jatqan fılmderdiń senarııleriniń barlyǵy derlik orys tilinde jazylady. Senarııdi qazaqsha jazý aýdarma jasalǵan shyǵarmanyń túpnusqasy áserlirek bolatyny sekildi, orys tilinde jazylǵan oıǵa qazaqsha fılm túsirip jetkizý qıynǵa soǵady. Ondaı senarııdi tolyqqandy emes, jartylaı senarıı dep ataýymyzǵa bolar, sebebi sıýjet, keıipkerler is-áreketi, oqıǵa ótetin orynnyń sıpaty orys tilinde baıandalǵanymen dıalogtar qazaq tilinde jazylady. Olardy qazaqsha sóıletetin senarııstiń ózi emes, aýdarmashylar, redaktorlar. Sátti dıalogtyń qurylýyna redaktorlardyń tikeleı qatysy bar bolǵandyqtan osy qyzmetti qazaq tiline jatyq, sóz quraýdyń sheberlerine júktese joǵaryda atap ketken sózderdiń shubarlanýy, qarabaıyr jalpaq tildiń paıdalanýy tárizdi máseleler sheshimin tabar edi. Bul qyzmetke tek jaqsy jazyp qoıa salmaı,tarıhty tereńinen biletin jazýshylardyń tartylýy nemese túsirgeli jatqan týyndyǵa tarıh mamandaryn keńesshi etip alý mańyzdy bolmaq. Tarıhı oqıǵalardy, tulǵalardy ǵana bilip qoıý redaktorlarymyz ben keńesshi maman úshin azdyq etedi.
Ár dáýirdegi halyqtyń turmysyn, tutynǵan zattary bilýmen qatar sóıleý tilin de zerdeleıtin bolsa, fılmde dáýirge saı sózderdiń qamtylýy tarıhty jetkizýdiń bir quralyna aınalar edi. «Sardar» fılminiń rejıssery B.Qalymbetov «Meniń redaktorlarǵa basa aıtqanym, sózderdiń 18-ǵasyrǵa saı etip, biraq kórermen túsine alatyndaı astarmen jetkizý boldy. Bul ótinishimdi Sátimjan Sanbaev, Qalıhan Ysqaq syndy sóz sheberleri tolyqtaı oryndaı aldy dep aıta alamyn» – deıdi. Kıno mamandary túsirgeli jatqan árbir fılmge osyndaı jaýapkershilikpen kiriser bolsa, «Sardar» sekildi sóz qadirin tanytqan týyndylar qatary kóbeıe túser edi.