Gúljan NAÝRYZBEKOVA

T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA professory, kınotanýshy

---

Áýezov shyǵarmalarynyń  ekrandalýy

Muhtar Áýezov shyǵarmashylyǵynyń ulttyq kınomyzǵa áserin qarastyrýdyń qajettiligin jıyrmasynshy-otyzynshy jyldar aralyǵynda týdyrǵan jazýshynyń realıstik janrdaǵy klassıkalyq shyǵarmalary jelisimen túsirilgen “Qarash-qarash” (1969j. rejB.Shámshıev), “Kókserek” (1973 j., rej. T.Ókeev), “Qaraly sulý” (1982 j., rej. E.Shynarbaev) jáne eń sońǵy shyǵarmasy “Ósken órken” romanynyń jelisimen túsirilgen “Shyńdaǵy shynar” (1966 j., rej.S.Hodjıkov) fılmderi dáleldedi.

Uly aqyn beınesin ekranda somdaýda eki dúrkin qaıtalanǵan tájirıbe “Abaı ánderin” (1945 j., rej. G.Roshal) jáne “Abaı” (1995j., rej. A.Ámirqulov) kórkemsýretti fılmderi qazaq kınosynyń tarıhynda bıografııalyq taqyrypty eki túrli kózqaras (klassıkalyq rejıssýra jáne jańa kezeń rejıssýrasy) turǵysynan qamtý jaǵynan qarastyrǵandaǵy mańyzdy fılmder bolyp esepteledi.

Alpysynshy  jyldardan bastalǵan M.Áýezov shyǵarmalaryn ekrandaý qubylysy ulttyq kınodramatýrgııanyń kásibı shyńdalǵan órleý tusyna sáıkes keldi. Árbir qubylysqa tán jetistikter men kemshilikter  osy kezeńde kınodramatýrgııa salasynda da kezdesip qalyp jatty.

Muhtar Áýezov shyǵarmashylyǵy  kınematograf  pen ádebıet baılanysy turǵysynan búgingi  kúni ulttyq kıno óneri tarıhynda mańyzdy  taqyryptardyń biri  bolyp  otyr.  Olaı deýge basty  sebep-qazaq kórkem kınosynyń  jarty ǵasyrdan sál asar qysqa tarıhy aýmaǵynda Muhtar Áýezov shyǵarmalary jeti dúrkin ekrandalypty: “Raıhan” (1940), “Abaı ánderi” (1945), “Shyńdaǵy shynar” (1966), “Qarash-qarash” (1969), “Kókserek” (1973), “Qaraly sulý” (1982), “Abaı” (1995).  Bul atalǵan fılmderdiń Áýezov shyǵarmashylyǵyna tikeleı baılanystylyǵyna qosa,  qazaq kınosy  tarıhynyń ár kezeńinde  óz alar oryndary bar. “Raıhan” -  eń alǵashqy  ulttyq kınosenarıı bolyp esepteledi, “Abaı ánderi” fılmi 1945 jyly derbes qurylǵan  “Almaty” kınostýdııasynyń  alǵashqy týyndysy, “Shyńdaǵy shynar” fılmi - Áýezov shyǵarmalaryna  kınematografısterdiń ekrandaý turǵysynan nazar aýdarýynyń  birinshi jemisi, “Qarash- qarash” jáne “Kókserek” kórkemsýretti fılmderi – kınodramatýrgııa  turǵysynan ádebı nusqadan ekrandalýda qazaq jáne qyrǵyz kınosynda rejısserlik mekteptiń sátti tájirıbesine aınalǵan úzdik týyndylar bolsa, “Qaraly sulý” jáne “Abaı” fılmderiniń ekranǵa shyǵýy - ulttyq kınomyzdyń tarıhynda eleýli kezeń bolǵan “jańa tolqyn” rejısserlarynyń klassıkalyq ádebıet úlgilerinen ekrandaýdaǵy alǵashqy tájirıbeleri boldy.

Jazýshy izdenisiniń jańa satysy “Abaı joly” romanyna materıaldar jınaý men onyń ara-arasynda ár túrli taqyryptarda zertteý jumystaryn qatar  alyp júrgendigi  Muhtar Áýezovtyń kıno salasyna da  kóńil aýdarýyna esh kedergi bolmaıdy. Klassıkalyq shyǵarmalarǵa  aınalǵan “Qarash-qarash”, “Kókserek”, “Qaraly sulý” sııaqty  realıstik saryndaǵy  týyndylary  arqyly tanymal bolyp, endigi jerde  dramalyq shyǵarmalar jazý isine  qaıta den qoıady. Álemdik dramatýrgııanyń ozyq úlgilerin tereń zerttep úırenýdiń nátıjesinde qazaq dramatýrgııasyna úlken salmaq berip turǵan ár túrli janrda jazylǵan jıyrmadan astam shyǵarmalarynyń basym kópshiligi osy jyldary jaryq kóredi: “Aıman- Sholpan” (1934 j.), “Zarnıa” (1934), “Qandy kúz” (1938), “Abaı” tragedııasy   (1939 – 1940).

Jańa zaman jáne óz zamandastary taqyrybyna Muhtar Áýezov “Alýa” (1953j), “Bizdiń sovhozda” (1954j) kınosenarıılerin jazady. “Alýa” senarııiniń jazýshy murajaıynda saqtalynǵan birneshe varıanttary bar. Olardyń úsheýi orys tilinde jazylǵan. Al, qazaq tilindegi túp nusqasyna avtor birqatar túzetýler engizedi, senarııdiń bul varıanty Áýezov arhıvinde saqtalǵan.  Shyǵarmanyń alǵashqy kınovarıanty “Áıel joly” degen atpen 1953 jyly jazylsa da, baspasóz betterinde kesheýildep jaryq kóredi. Ár varıantyna shamaly ǵana ózgertýler engizilgen, sol sebepten de mazmun jaǵynan bir-birinen alshaq emes. Oqıǵanyń negizgi jelisi bas keıipker Alýa taǵdyry arqyly órbitiledi. Ol osy óńirdiń adýyndy qojaıyny Doǵal baıdyń jylqysyn kóp jyl baqqan malaıy Sataıdyń qyzy. Ákesi erterekte qaıtys bolǵan jetim qyz endi baı esiginde ózi kúń bolyp júr. «Túlkiniń kúshigindeı ózim ósirdim, ıesi menmin, endi ózim toqal etip alamyn», - dep elirgen baıdyń sózinen qarshadaı qyz Alýany bolashaqta qandaı taǵdyr kútip turǵany belgili edi. Alýa óziniń bas bostandyǵyn alý úshin tosyn áreketke barýǵa májbúr bolady. Ol bir kún ishinde zym-zııa joq bolyp shyqty. Qashqanymen qaıda barsyn, alysqa uzap kete de qoımady, bar tapqan amaly- osy mańdaǵy jańa ókimet ókili Qyzyl otaýdy jaǵalap, ádildikti jeke basynyń bostandyǵyn alý úshin sot úkimi arqyly arnaıy zańdastyrý. Bul áreketi sátti sheshimin taýyp, kóp uzamaı –aq Alýa bostandyqqa qoly jetedi. Arada úsh jyl ótkizip baryp, ol endi óz aýylyna jańa adam bolyp kele jatyr. Aýyldastary úshin ol  burynǵy tuıyq Alýa emes,  aýyly Sýyqbulaqqa múldem jańa kózqarastaǵy basqa adam bolyp oralady.

Arada ótken úsh jyl ishinde Alýa birtalaı jeńistikterge jetti, bilim aldy, bilikti maman boldy. Jańa ókimettiń joldamasymen Alýa qum ishinde jol tartyp jatqan “Túrksib” qurylys mekemesine jaýapty qyzmetke taǵaıyndalady. Shalǵaıda jatqan aýyldyń arasynda áli de bolsa eski kózqarastaǵy, eski pıǵyldy adamdar barshylyq edi. Sondaı kedergilerdiń birazy Alýany óz aýylynda  kútip tur eken. Eskiniń qaldyǵy Doǵal baı jáne onyń baryp-kel, shaýyp-kel shabarmandary “Túrksib” qurylysyna shamalarynsha kedergi jasaýǵa tyrysyp baǵady. Doǵal men Alýa arasyndaǵy tartys endigi jerde tap tartysynyń jańa satysyna – eski men jańa ómir tartysyna aınalady. Senarıı kólemindegi osy sııaqty sýretteýler qoǵamdaǵy ózgerister arqyly zaman beınesin dálirek berýge múmkindik týǵyzady, oqıǵa mańyzdylyǵynyń qandaı dárejede ekendigin baıqatady.

Eger, “Alýa” senarııiniń mazmuny endi ǵana ornap kele jatqan jańa ómir sýretterinen alynsa, 1954 jyly jazylǵan Muhtar Áýezovtyń “Bizdiń sovhozda” atty senarııi Keńes úkimetiniń qoǵamǵa ákelgen jańalyqtarynyń biri-sovhoz qurý áreketteri men sol sovhoz ómirindegi kúndelikti tynys-tirshilikten kórinis beredi. “Bizdiń sovhozda” senarııi “Almaty” kınostýdııasynyń kórkemsýretti fılmder bólimine tapsyrylǵanmen de, shyǵarmanyń sońǵy bólimi avtor tarapynan ádeıi aıaqtalmaı, sovhoz ómiriniń bolashaqtaǵy kórinisteri, órkendeýi men damýy jaıynda qysqasha jospar túrindegi sýrettemeler keltiriledi. Muhtar Áýezovtyń óziniń estelikterinde kórsetken derekterge júginsek, jazýshy tarapynan keltirilgen bul shemalyq varıant aldaǵy kele jatqan kóktem qarbalasy barysynda dala eńbeginiń ábden qyzǵan tusynan adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas psıhologııasyna qajetti derekterdi materıal retinde jınaqtaýdy kózdegenin aıqyndaıdy.

Muhtar Áýezov sovhoz ómirin óz kózimen kórip, jınalǵan naqty derekteri arqyly shyǵarmanyń kórkemdik jelisine ózgertýler engizgisi kelgendigin, sol arqyly oqıǵa mazmunyn áldeqaıda tereńdetý maqsatyn kózdegenin aıtady. Senarıı orys tilinde jazylǵan. Bul shyǵarmanyń túp nusqasy Muhtar Áýezov ádebı  murajaıynyń arhıvinde saqtalǵan.

Kınodramatýrgııa zańdylyqtaryna sáıkes oqıǵa jelisin quraıtyn keıipkerler tartysy eki toptyń arasynda ótedi: biri- Dosqalıev, «Baǵlan» qoı sovhozynyń dırektory jáne onyń tóńiregi, ekinshi top- sovhozdyń bas zootehnıgi Amanov pen ony jaqtaýshylar.  Dosqalıev beınesi arqyly sol kezdiń ózinde ara-kidik kezdesip qalyp jatqan eski kózqarastaǵy basshylardyń jınaqtalǵan obrazy berilgen.  Qolyndaǵy bar bılikti jeke basynyń múddesine  paıdalanyp, sovhozdaǵy jaýapty qyzmet oryndaryna  óz aǵaıyn-týǵandaryn «jaıly» otyrǵyzǵan Dosqalıev úshin sharýashylyqtyń quldyrap artqa ketip bara jatqany asa mańyzdy másele bolmaı tur.  Bastyqtyń tóbesi kórinse tómendep, buny jaǵympazdana madaqtaıtyn baǵynyshtylardyń  ortasynda «óz býyna ózi mas» bolyp, sharýashylyqty quldyratyp jibergen Dosqalıevtyń bul qylyqtaryna Amanov kóz juma almaıdy.  Ol  sovhoz dırektorynyń qatelikterin betine ashyq aıtyp synaıdy,  Sharýashylyqty qalpyna keltirýdiń ǵylymı negizdelgen josparyn usynady. Dosqalıev onsyz da az qalǵan bedelin múldem joǵaltqysy kelmeı biraz qarsylyq kórsetedi.  Eki toptyń tartysy barysynda  jeke keıipkerler harekterleri meılinshe tereńdetiledi.

Kıno ónerin damytýdyń joldarynyń biri - ulttyq ádebı shyǵarmalardan nár alyp, jergilikti halyqtyń ádet-ǵuryp, salt-dástúrleriniń ǵasyrlar qoınaýynan búgingi kúnge jetken baı tarıhyn paıdalaný arqyly zaman sýretin kórsete bilý jáne ulttyq ónerdi álemdik deńgeıge kóterý. Osy baǵytta negizgi qazyq - ádebıet pen kınematograf baılanysy ekendigin álemdik kınoshyǵarmalar men úzdik orys kınotýyndylary dáleldedi. Kınodramatýrgııa salasynda eńbek etýshi avtorlardyń shyǵarmashylyq ádisinde ádebıet muralarynyń sýretteý tásilderi kezdesedi. Kınonyń basty quraly –kınokamera – qamtyǵan ómir kórinisteri ýaqyt ozǵan saıyn tek kórinistik qatar ǵana emes, sonymen birge, ádebı shyǵarma tájirıbesindegideı oqyrman oıynda jalǵasatyn sıýjettik tarmaqtar ekranda óz jalǵasyn taýyp, kıno men ádebıettiń baılanysyn nyǵaıta túsedi. Senarııdiń syrt formasy sózben órnektelgenimen de, onyń ishki mazmuny- oqıǵa órbýiniń detaldyq kórinisteriniń  sýrettelýi kınoshyǵarma zańdylyqtary turǵysynan qarastyrylady. Kóp jaǵdaıda senarııdi qaǵaz betine túsirilgen fılm dep te aıtýǵa bolady, bunyń ózi senarııdiń kınobeınelik tabıǵatyna meńzeıdi.

Kınodramatýrgııa zańdylyqtarynyń qanshalyqty dárejede meńgerilgendigin  qazaq kınosy tarıhynda uly jazýshy Muhtar Áýezov shyǵarmalarynyń negizinde túsirilgen úzdik fılmderdi taldaý arqyly kóz jetkizýge bolady.

Qazaq kınosy tarıhynda Áýezov shyǵarmashylyǵyna ekrandaý  turǵysynan betburys «Shyńdaǵy shynar» (1965j,s.avtory-Qaltaı Muqametjanov, rej.S.Hodjıkov) fılminen bastalady. Bul fılm jazýshynyń «Ósken órken» atty eń sońǵy romanynyń jelisimen túsirilgen. Kınodramatýrgııa prınıpteriniń jalpy kıno zańdylyqtary turǵysynan alǵanda múmkin degen erkindikteri ishinde ádebı nusqa tek «bastapqy núkte» ǵana bolyp qalýy ǵajap emes, ıaǵnı jazba shyǵarmadaǵy bir ǵana sýretteý jelisi  basty baǵdar retinde alynsa, mundaı ádisti ekrandaýdyń  óz betinshe órbıtin jeke salasy dep qarastyrýǵa bolady.  Kınodramatýrg bul jaǵdaıda senarıı jazý barysynda sıýjetti órbitý ádisterin múldem jańa beınelik júıede qaıta qurý múmkindikterine ıe bolady. «Shyńdaǵy shynar» fılmindegi  avtorlyq erkindikter osy turǵydan túsindiriledi. Senarıı  avtory Qaltaı Muqametjanov  Muhtar Áýezovtyń «Ósken órken» romanyn negizgi nusqa retinde ala otyryp, kınodramatýrgııa zańdylyqtarynyń ishinde «kóp tarmaqtylyq» prınıpin qoldanady, ıaǵnı,  senarııde Muhtar Áýezovtyń ár jyldarda jazylǵan («Alýa»-1953 j., «Dos-bedel -dos»-1961 j.) shyǵarmalaryndaǵy keıipkerlik tartys, oqıǵa sıýjetterin baılanystyrý saryny bar.  Fılmge nusqa bolǵan ádebı shyǵarmalarda  memlekettik dárejedegi birqatar áleýmettik máselelerdiń basy ashylatyn bolsa, al, fılmde bul oqıǵa tizbekteri birshama kómeskilenip, sıýjetti órbitýde jeke adam psıhologııasy men adam jáne orta qarym-qatynasy sııaqty  sıpattaý tarmaqtary aldyńǵy planǵa shyǵarylady. Osy satyda oqıǵa mazmunyna kirispe retinde  basty keıipkerler aıqyndalady.  Budan ári ár keıipkerdiń is-áreketi men qımyl-qozǵalysy birtindep jınaqtala bastaıdy. Fılm oqıǵasynyń negizgi ózegi – Karpov, Ilııas, Saǵıt, Aısulý aralaryndaǵy  qarym-qatynasqa qurylǵan.  Kesek qımyldy Saǵıttyń (Ydyrys Noǵaıbaev), ár jaǵdaıda meılinshe ustamdy bolýǵa tyrysatyn Ilııastyń (Nurmuhan Jantórın) bas keıipker retinde daralanýy Aısulý (Ǵ.Ádilova) atty qyzǵa kózqarastary arqyly júzege asyrylady. Qarama-qarsy minezdik sıpattaǵy eki keıipker arasynda bolyp jatqan tartysqa erkinen tys «tóreshi» bolyp qalǵan Karpov (S.Popov)   bul ekeýin ortaq pikirge keltirý úshin «Aısulý týraly ańyz» áńgimesin kóldeneń tartady. Taǵdyrdyń jazýymen bir ot basynda (úsh keıipker de qarly borannan saqtaný úshin taýdaǵy úńgir astyna jınalyp qalǵan) kezdesken  Ilııas pen Saǵıttyń  kezektese  aıtqan áńgime- syrlaryndaǵy Aısulý taǵdyry Karpov áńgimelep otyrǵan ańyzdaǵy Aısulýdyń taǵdyrymen  sonshalyqty uqsastyqta bolyp shyǵady. Eki Aısulý da ósek sózdiń qurbandary. Jeke keıipker harakterin ashýda ony ortamen baılanys arqyly sýretteý óz nátıjesin bergen.  Osy sııaqty qıyr joldarmen qaıta-qaıta toǵysa bergen taǵdyrlar sýreti fılm mazmunyn kúrdelendirip tur. Ádebı nusqa men ekrandyq shyǵarmany salystyra otyryp baıqaǵanymyzdaı, bir ańyzdyń folklorlyq element retinde shyǵarma qurylymyna engizilýi eki túrli formamen júzege asyrylady.  Romandaǵy kelbetti de ásem, ári aqyldy Alýa obrazy ekrandyq sheshiminde Aısulý harakterindegi sezimtaldyǵy men uıańdyǵyna, tabandylyǵy men batyldyǵyna ulasyp, birin-biri óte oryndy tolyqtyryp tur. Kórkem shyǵarmada  jańa zaman sýretteri arasyndaǵy «keıinge sheginis» ádisi arqyly jazýshy Alýa basyna túsken taǵdyr aýyrtpalyǵyna  qazirgi zaman kórinisindegi Aısulý beınesin kúrdelendirýge sheber paıdalansa, fılm avtorlary da dál osy ádisti  ózindik sheshimderimen júzege asyra bilgen.  Adam minezindegi kúrdeliliktiń orta áserine tikeleı baılanystylyǵyn ashýda osy «keıinge sheginis»  ádisi asa tıimdi bolyp tur.

Ańyzdaǵy jut kórinisi ekrandyq sheshiminde rejısser qııalynyń ushqyrlyǵyn dáleldegendeı, ulttyq sıpattaǵy kınodetaldar órnegimen shynaıy sýretteledi. Zamannyń kaharly kezeńine tap bolǵan halyq qaıǵysy muqtajdyqtan rásýa bolǵan asyl múlikterdiń (sulý da ásem qyz-kelinshekterdiń saýsaqtaryndaǵy altyn saqınalardyń, bilekterindegi áshekeıli bilezikter men burymdaryndaǵy sholpylardyń,  ásem de áshekeıli  alqalardyń) bir úzim nanǵa aıyrbastalyp ketip jatqany iri plandarmen kórsetiledi. Nebir asyl kilemder, asa baǵaly  qundyz jaǵalar men kóz jaýyn alar qymbat bórikter  osy kezeńde óz baǵasyn joǵaltyp edi... Bul fılmdegi jańa zaman taqyryby mazmunyna  engizilgen «ańyz» elementiniń roli folklorlyq poetıka sheńberinen áldeqaıda tereńde jatyr.

Klassıkalyq shyǵarmalardy ekrandaýda ádebı nusqadaǵy avtor oıynyń astarly mánin tereń ıgerip, keıipkerdiń ishki dúnıesine  meılinshe kóńil bólgen týyndylar Muhtar Áýezovtyń «Qarash-Qarash oqıǵasy» jáne «Kókserek»  povesteri boıynsha  qoıylǵan fılmder boldy.  Ádebı nusqadaǵy  ár alýan keıipkerler ózderiniń beınelik bolmystaryna saı túrli keskindik sıpatta olardyń is-áreketteri men minez tabıǵatynyń tereń birlikteri arqyly  berilgen jáne  osy erekshelikter shyǵarmanyń ekrandyq varıantynda da kıno tiliniń múmkindikteri arqyly tolyqtyrylyp, óz jalǵasyn taba bildi.

«Qarash-Qarash» (s.avtorlary: Á.Tarazı, B.Shamshıev, rejısseri –B.Shamshıev) fılmi ekranǵa 1969 jyly shyqty.

Fılmdegi bir ǵana Baqtyǵul beınesi (S.Chokmorov) akter oıynynyń sheberligi arqasynda keıipkerdiń ishki tebirenisin onyń «syrt bederimen» órnekteýde minezdik sıpattamanyń «órleý», «báseńdeý» kezeńderiniń almasýyn  jalpy mazmunmen úılesimdi ushtastyryp, tutas týyndyny kórermenge tartymdy kórsetip tur.  Nátıjesinde kórermen Baqtyǵul áreketteri arqyly  zaman sýretin, ult ókiline tán minez erekshelikterin, tutas bir halyq tragedııasyn asa shynaıy kóre aldy. Baqtyǵuldyń basqa keıipkerlermen qarym-qatynasyndaǵy tarıhı faktilerge súıengen derektilik,  áleýmettik teńsizdikten kelip týǵan psıhologııalyq erekshelikter tizbegi shyǵarma mazmunyna basty ózek bolyp tur. Ádebı nusqadaǵy áleýmettik teńsizdik, aǵaıyndy Baqtyǵul men Tektiǵuldyń qıyn taǵdyrlary, turmys aýyrtpalyǵy sııaqty  taǵy basqa keltirilgen zaman sıpattamalary ekrandaý barysynda  beıneleýdiń  keńistik sheshimderi arqyly júzege asyrylady.  Fılmniń alǵashqy kadrlarynan-aq birden bas keıipkerdiń tragedııasynyń «kýágeri»  bolamyz. Baqtyǵul azapty ómirge shydamaı qaza bolǵan inisiniń zıraty basynda ol úshin kek alýǵa ant berip otyr. Kelesi kadrlarda urlanǵan maldyń eti pisip úlgermeı-aq kelip qalǵan Sálmen baı men Baqtyǵul arasyndaǵy qaqtyǵys - dramatýrgııalyq shıelenistiń basy bolyp tur.  Eki keıipker arasyndaǵy dıalogtyq epızodtar kóleminde Áýezovtyń sýrettegen tutas taraýy kórinis alady.  Baqtyǵuldyń minezindegi aıqyndyq tym áserli. Kórermen Baqtyǵul beınesi arqyly aıdalada jetimsirep qalǵan jalǵyz úıdiń basyna tóngen aýyrtpalyqty sezine aldy.

Muhtar Áýezovtyń «Qarash-qarash oqıǵasy» povesin ekrandaýda fılm avtorlarynyń sol kezeń ómir zańdylyqtaryn ulttyq ádet-ǵuryp, etnografııa turǵysynan tereń zerttep, irili-usaqty derekterge muqııat kóńil bólgendikteri baıqalady.

Kınematograf tabıǵaty men onyń kórkemdik sýretteý ereksheligi – bir mezgil aralyǵynda bolyp jatqan oqıǵany ár qyrynan jetkize alady. Montajdyq úılesim múmkinshiligin paıdalana otyryp, keıipkerdiń syrt beınesiniń onyń ishki jan dúnıesimen baılanysyn kózge úzdiksiz tutas kórsetý arqyly bolyp jatqan oqıǵa mazmunyn tereńdetýge bolady.  Bul jaǵdaıda keıipkerlik tartys birqatar beınelik kórinister jıyntyǵy arqyly sýretteledi.

Muhtar Áýezovtyń shyǵarmasy boıynsha ekrandalǵan «Kókserek» kórkemsýretti fılminde (1973,s.avtory A.Mıhalkov-Konchalovskıı, rej.Tolomýsh Ókeev)  qasqyrdyń beınesin somdaýda avtorlar tarapynan tyń sheshim tabylǵan. Ekrandyq eki keıipker (qasqyr men adam)  arasyndaǵy konflıktiniń bastalýy Aqanǵuldyń qasqyr apanynda álsiz jatqan kishkentaı kúshikterdi asa qatygezdikpen bir-birlep óltirip jatqanyn kórsetetin kadrlarmen tikeleı baılanysty. Alǵashqy epızodtardan-aq fılmde oqıǵa órbitý dınamıkasy joǵary qarqynmen bastalady.  Alǵashynda áserli bastalǵan kadrlar (beınelik qatardaǵy ásem tabıǵat kórinisteri dombyranyń áýezdi  únimen úılesim taýyp jatady) kenet birden qozǵalysqa keledi: alystan  estilgen at dúbirine eleń etken aq qasqyr (bul kadrlar asa iri planmen qamtylǵan) ininen atyp shyǵyp qasha jóneledi. Alaıda, ol alysqa kete almady, aınalsoqtap sol inniń tóńireginde júrip aldy. Apannyń ishinde kúshikter qyńsylap jatyr. Mine, endi aldyńǵy planǵa Aqanǵul (Súımenqul Chokmorov) shyǵady, artynda mingesken Qurmash (Qambar Ýálıev) bar. Tóbeden tóngen áıteýir bir úreı seziledi, endi ne bolar eken degen oı  kórermendi erkinen tys  «qysymda» ustap otyrady. Kelesi epızodtyń asa qatygezdigi janama kadrlar arqyly berilgen, mundaǵy Aqanǵuldyń kúshikterdi moınynan úzip óltirip jatqandyǵyn týra kóre almaımyz, alaıda asa iri planmen berilgen keıipkerdiń (Aqanǵul) asa sýyq  kózderi, tistengennen paıda bolǵan betindegi  ashý-yza belgisi jáne anda-sanda zildene aıtqan sózderi, osynyń bári derlik  boıyńdy titirkendiredi. Osy bir «qatygez kórinistiń» ekrandyq sheshimi óte oryndy tabylǵan. Aqanǵul qasqyr bóltirikteriniń  «moınyn burap» bir-birden syrtqa laqtyryp jatqan tusta (jasyryn kadrlarda) Qurmashtyń kózindegi móltildegen jas tamshylary iri plan arqyly  uzaq kadrlarmen kórsetiledi. Sol arqyly bolyp jatqan is-árekettiń barlyq tragedııasy  aıqyndalady, dál osy sátte Qurmashtyń kóz jasynyń  endigi sátte «qaharly kúshke» aınalǵandyǵyn kórýge bolady (shamasy kelgen shaqta aǵasynan kek almaqshy...). Eń sońǵy kúshikti aman alyp qalýǵa shamasy kelgen Qurmash, aǵasyna az da bolsa  minez kórsete alǵandyǵyna «rıza».

«Kókserek» fılmindegi senarıı quramyna engizilgen batyl ózgerister arqyly avtorlar tarapynan M.Áýezov shyǵarmasyna degen jańa kózqarasty baıqaýǵa bolady,  ádebı nusqadan ekranǵa shyǵarmanyń tek basty mazmundyq tarmaǵy ǵana  alynǵan, ol mazmun fılmniń ón-boıynda  eki baǵytta qatar júrip otyrady: biri- Aqanǵul men Qurmash arasy, ekinshisi- Qurmash pen Kókserek arasy. Qımyl-qozǵalys, keńistik sýreti, ýaqyt beınesi, sózdik jáne dybystyq sıpat – osynyń bári kınobeınelilik tabıǵatty jan-jaqty órnektep tur. Fılmdegi Kókserek taǵdyry alǵash kúshik kezinen alańsyz aýyl arasynda júrgeninen bastap, eseıip, kóksholaq qasqyrǵa aınalǵanyna deıingi ýaqyt aralyǵy arqyly  kúrdeli  dramatýrgııalyq óńdeýden ótedi. Osy keskin fılm qurylymyndaǵy tutastyqty bir deńgeıde ustap tur.  Áýezov shyǵarmasyndaǵy Kókserektiń Qurmashty talap tastaýy onyń qasqyrlyq tabıǵatyn tereńdetip tursa, shyǵarmanyń ekrandyq varıantynda avtorlar alǵashqy kadrlardan bastap-aq kórermendi Kókserek beınesin túsinýge árqıly sezimmen jeteleıdi: birese qorqynysh sezimi, endi birde aıanysh sezimi basymyraq. Osyndaı áserli kontrast birte-birte jınaqtala kele Kókserek taǵdyryn asa tragedııalyq sarynmen aıaqtaıdy.  Kókserekke qaraǵanda Qurmashtyń beınesi naqtyraq tabylǵan, ol qataldyq pen zulymdyq óris alǵan myna ortada taǵdyr aǵymyna moıynusynbaq emes, aǵasy Aqanǵuldyń qatal tárbıelik prınıpterine óte qarsy. Aqanǵuldyń qatygezdigine Qurmash óziniń qaısar minezimen qarsy tura aldy.  Sondyqtan da, kórermen Qurmashty jetim eken dep músirkeýden aýlaq. Bir bastarynda qarama-qaıshylyq tolyp jatqan úsh keıipkerdiń is-áreketteri oqıǵa órbigen saıyn bir-biriniń minez ereksheligin tereńdetýge sep bolyp tur.

Ádebı nusqada Kókserektiń kúshik kezinen zińgitteı kóksholaq qasqyrǵa aınalǵanyna deıingi tutas ómiri qamtylsa, ekrandyq varıantynda sýretteletin  oqıǵa Qurmash ómirinde Kókserektiń paıda bolý kezeńi tarapynan baıandalady. Ekrandaýdyń osy sııaqty utymdy mysaldary kınoshyǵarmany kórip qana qoımaı, astaryn oqı alýǵa da múmkindik beredi.