Rejısser Ámen Qaıdarov halyq arasynda keń taraǵan mártebeli qus Qarlyǵash týraly ertegini basqasha qyrynan ashyp, kınotili arqyly baıandap beredi. Kıeli qus qarlyǵash jaıynda ańyzǵa tereńirek úńiler bolsaq, óte erterekte paıda bolǵanyn baıqaımyz. Nuh paıǵambardyń kezinde pasyq kókirekti adamdar kóbeıip ketkendikten, jer betin topan sý jaılaıdy. Osy kezde Jaratýshy Iemiz perishte Jebireıil arqyly Nuh paıǵambarǵa úlken keme jasaýyn buıyrady. Bul kemege paıǵambar barlyq qulshylyq etken adamdar men jan-janýarlardy jubymen kirgizgen. Bir kúni keme asty tesilip, ishine sý kire bastaıdy. Sol kezde jylan shyǵyp, Nuh paıǵambardan ruqsat suraıdy eken.

- Men tesikti bekiteıin, biraq sýdy toqtatqanym úshin maǵan ne

beresiz? - deıdi.

- Ne tileseń sony bereıin.

- Kimniń qany tátti bolsa, sony berińiz. «Qup bolady!» - dep, Nuq paıǵambar amalsyzdan kelisedi. Qyryq kún, qyryq tún toqtaýsyz jańbyrdan keıin, jer qurǵap, jańa ómir bastalady. Jerge oralǵanda jylan Nuq paıǵambardan óziniń ótinishin oryndaýyn suraıdy. Qudaı elshisi masany shaqyrtyp, álemdegi eń tátti qan ıesin bilip kelýin buıyrady eken. Masa tapsyrmany oryndap kele jatqanynda aldynan qarlyǵash kezige ketedi. Ol ǵalamdaǵy eń tátti qan ıesi – adam ekenin jetkizýge bara jatqanyn sezgendikten, qýlyqpen masany toqtatpaq bolady.

- Masa, eń tátti qannyń dámin bir tatyp kórýge mursat bershi! – deıdi

qarlyǵash, túrli madaqtaý sóz estigen masa masattanyp aýzyn ashady. Sol sátte, shap berip, qarlyǵash masanyń tilin julyp alǵan eken. Sodan ekeýi de paıǵambardyń aldyna keledi, masa yzyńdap eshteńe túsindire almaǵandyqtan, qarlyǵash: - Eń tátti qan baqaniki ekenin aıtyp tur, – deıdi, tilmash bop.

Sodan bastap paıǵambar jylanǵa baqany qorek etýin buıyrypty. Buǵan yza bolǵan jylan qarlyǵashty shap berip ustap almaqshy bolady. Alaıda, asa jyldam qarlyǵash qashyp úlgeredi, al jylan onyń quıryǵyn ǵana tistep qalady eken. Negizigi zertteý nysanamyzǵa alynyp otyrǵan «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr» mýltfılminiń túp-tamyry sonaý kóne zamannan kele jatqan dinı áńgimeden nár alǵanyn baıqaýǵa bolady. Bir qyzyǵy, qazaq aýyz ádebıetinde áńgimelenetin ertegi joǵaryda aıtylǵan dinı ápsana jaǵynan emes, halyqtyq mıfologııa turǵysynda jyrlanady. Al, kınematografııalyq jaǵynan jetkizilgen nusqasy – avtorlyq ǵajap shyǵarma.

«Ekranda ertegi keıipkerleriniń minez-qulqy táptishtelmeıdi, fılm Jaqsylyq pen Jamandyqtyń shartty sıpattaryna súıengen. Ekran oqıǵa jelisindegi dramatızmdi tereńdetýdiń arqasynda, teketiresti jalańashtandyrdy, qarama-qaıshylyqtardy kúsheıte tústi. Ertegidegi Aıdahar – tátti qandy ańsaǵan, alyp kúshtiń ıesi bolsa, fılmde ol – kúni sanaýly qartaıǵan ajdaha. Ertegide adam qany Aıdahardyń asy bolsa, fılmde – jasartatyn dári-dárimek. Qarsylas keıipkerdiń teke-tiresi ishki dramatızmge toly, bul fılmniń jelisin qoıýlata túsedi – syrqat Aıdahar bir tamshy qannyń arqasynda jasaryp, jamandyq qaıtadan etek alýy múmkin.

Fılmde Jamandyqtyń kúni bitkeni aldyn-ala belgilengen, al Jaqsylyq – meıirban, jaýapty. Qarlyǵash bolashaqta da etek alýy múmkin Jamandyqpen kúresedi. Bul Jamandyqtyń búgingi Aıdahardyń saýyǵyp ketýine yqpal etip júrgen, ótken zulymdyqtyń bolashaqta jańarýyn ańsaǵan masa bolatyn. Hám fılmdegi qarlyǵashtyń orny ertegiden bólek: munda bári jaqsylyqpen aıaqtalmaıdy. Adam qanynyń tamshylarynan jerde gúl ósip, tas-talqan bolǵan Aıdahardyń denesinen túrli zııankesterdiń shyǵýy beker emes. Ol bar, hám, ol tek utylyp qalady. Jamandyq qaıta jańǵyrýy múmkin. Bizdiń aldymyzda jaı ǵana ertegi emes, qazirgi zamanǵy kınoertegi» [5, 162 b] - dep, kınotanýshy Baýyrjan Nógerbek atalmysh mýltıplıkaııalyq týyndynyń naqty ári oryndy baǵasyn beredi. Aıtylǵan oımen tolyqtaı kelisýge bolady. «Jamandyqsyz jaqsylyq bolmas» demekshi, mýltfılmde kórsetilgen sońǵy kadrdyń biri kórermen qaýymdy qatty tolǵandyrady, sebebi bul fılosofııalyq ıdeıanyń bir bóligi ispetti. Jamandyq máńgige joq bolyp kete almaıdy, tek ony álsirete bilý jáne onyń kúsheıip ketpeýi úshin kúres júrgizýimiz ózimizdiń qolymyzda ekenin nusqaıtyndaı. Baıqaǵandaryńyzdaı, «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr» mýltfılminiń ıdeıalyq taqyryby óte ózekti ári kúrdeli ómirlik máselelerdi qozǵaıdy:

1. Jaqsylyq pen Jamandyqtyń ózara kúresi;
2. Satqyndyq máselesi;
3. Ádildiktiń ornaýy.

Ónertaný kandıdaty, professor Baýyrjan Ramazanuly «Kogda ojıvaıýt skazkı» kitabynda «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr» atty alǵashqy ulttyq mýltfılmniń halyq aspaby – dombyra men klassıkalyq mýzyka aspaby – skrıpkamen baılanystyra bilý úshin shyǵarmashylyq batyldyqtyq qajet ekenin basyp aıta otyryp, dombyranyń kúmbirlegen úni ózgeshe keń aýqymdy dybys bere alǵandyǵyn aıtady. Sonymen qatar, keıipkerlerdiń (qarlyǵash pen masa) tıptik harakterin aıqyn kórsete alýǵa úlken septigin tıgizgenin de jasyrmaıdy.

1968 jyly Ámen Qaıdarovtyń rejısserligimen túsirilgen kezekti mýltfılmi «Aqsaq qulan» úlken ekranǵa joldama alady. Bul mýltıplıkaııalyq týyndy da tamyryn tereńge jaıǵan halyq shyǵarmashylyǵynyń negizinde jasalǵan. «Aqsaq qulan, Joshy han» dep atalatyn ańyzdyń bizge deıin bir emes birneshe nusqasy jetken. Olardyń negizgi fabýlalyq sheshimi uqsas bolǵanymen, keıbir áreketter ózgeshe baıandalady. Solardyń birinde dombyra kindiginiń qalaı paıda bolǵandyǵy jaıynda áńgimelense, birinde Qaǵanǵa súıikti de tuńǵysh perzentiniń qazasyn estirtken dombyra emes, qobyz dep alynady. Iaǵnı, erte zamanda qobyz qanatynyń aldyńǵy tusy tolyǵymen ashyq bolmaǵan, oǵan qorǵasyn quıylǵannan keıin qazirgi úlgidegi pishinge kelgen degen paıymdar da barshylyq. Degenmen, rejısser Ámen Qaıdarov atalmysh ańyzdyń halyq arasynda keń taraǵan nusqasyn fılminiń negizgi sheshimine tıek etken.

Sonymen qatar, mýltfılm men ańyzdyń arasyndaǵy ózgerister kóptep kezdesedi. Mýltfılmniń ekspozıııasy keń qushaǵyn ashqan baıtaq dalada saıran salyp júrgen bir top qulandy kórsetýimen bastaý alady. Ári qaraı basty keıipker jáne otbasynyń kórinisi usynylady. Endigi kezekte, osyndaı beıbit eldiń shyrqyn buzǵan mońǵol áskerleriniń quıtyrqy áreketterin áshkerelegen beıne kórsetiledi. Shyn máninde, bul kórinis avtordyń sheshimi bolyp tabylady. Ańyz boıynsha, mońǵol hanynyń sol zamanda beıbit jatqan halyqtyń tynyshtyǵyn buzǵandyǵy týraly aıtylmaıdy.

Mýltfılm óz zamanynda úlken jetistikterge jetip, kórermenniń kóńilinen shyqqanymen, qazirgi kezde kóp synǵa iligip jatqandyǵy jasyryn emes. Kóptegen óner janashyrlary atalmysh mýltıplıkaııalyq týyndy «keńes dáýiniń perzenti» dep qysqa da nusqa óz pikirlerin bildirip jatady. Tarıhqa kóz júgirtip, Shyńǵys han bılik etken zamandaǵy belgili bir júıeni saralap qarar bolsaq, joǵaryda aıtylǵan pikirmen kelispeske amal qalmaıdy. Árıne, keńes úkimeti jyldarynda Shyńǵys handy jabaıy, turpaıy, qanisher qaharly han retinde qarastyrylǵany bizge jasyryn emes. Sol kezde jaryq kórgen mýltfılmnen osynshalyqty ózgerispen kórinis tabýy da jalpy túsiniktiń áseri tıgenin baıqaý qıynǵa soqpaıdy. «Aqsaq qulan, Joshy han» ańyzynda kúıshi qaıǵyly habardy Shyńǵys hanǵa emes, onyń uly Joshy hanǵa jetkizgendigi baıandalady. (Keıbir málimetter boıynsha Joshynyń ólimi qulannan bolǵandyǵyn aıtady). Akademık Álkeı Marǵulan Jezqazǵan qalasynda zertteý jumystaryn júrgizgende Joshy hannyń mazaryn tabady. Bul jerde Joshy ańyzda aıtylǵandaı bir qolsyz jerlengen eken (onyń qolyn qulan shaınap tastaǵan). Jáne de onyń qabirinde on eki mońǵol emes, qazaq taıpalarynyń tańbalary belgilengen. Osyǵan qarap, mýltfılmdegi halyqqa qaǵan tarapynan kórsetilgen zorlyq-zombylyq tikeleı avtordyń kórkemdik sheshimi dep paıymdaýǵa bolady.

Atalmysh mýltıplıkaııalyq shyǵarmany ańyz ben tarıhı negizdermen salystyrmaly túrde qarastyrmaı, jeke alyp qarastyrar bolsaq, fılmniń sıýjeti syrt kózge túsinikti. Alaıda, qaqtyǵys (konflıkt) baıqalmaıdy. Fılmniń ishki qurylymyna baılanysty kınotanýshy Baýyrjan Ramazanuly bylaı deıdi: «Ordalyqtar dramatýrgııalyq jekelenbegen, beınesi tolyq ashylmaǵan. Olar bir-birine quıyp qoıǵandaı uqsaıdy. Nátıjesinde, kóshirmeden ótken birkelki yzaly túr-álpeti shyǵa keldi... Qazaq mýltıplıkaııasynyń alǵashqy eki shyǵarmasyn taldaǵanda bir tujyrymǵa kelýge bolady. Bul shyǵarmalar kórkem oı sheshimi jaǵynan bir-birimen qatarlasa almaıdy. «Aqsaq qulanǵa» qaraǵanda «Qarlyǵashta» kóbirek úılesimdilik bar». Biraq, «Aqsaq qulan» segizinshi (1969) Orta Azııa jáne Qazaqstan respýblıkalary kınematografısteriniń baıqaýynda úzdik mýltfılm dep tanylyp, arnaıy dıplomǵa ıe bolady. Jáne de aıta ketý kerek, atalmysh mýltıplıkaııalyq shyǵarmanyń ózindik kemshilik tustary baıqalyp tursa da, qazaq mýltıplıkaııa óneriniń tarıhynda ózindik orny bar ekeni belgili.

«Aqsaq qulan» fılminde tómendegideı taqyryptyq máseleler qozǵalady:

1. Qarapaıym halyqqa kórsetilgen ozbyrlyq áreket;
2. Toıymsyzdyq kórsetken adamnyń qandaı jazaǵa tartylatynyn kórsetedi.

Joǵaryda kórsetilgen taqyryptar –«Aqsaq qulan» mýltfılminiń negizgi qozǵaǵan máselesi. Basty ıdeıasy – toıymsyzdyqtyń zalalyn áshkereleý. Ańǵa shyqqan Joshy qumarlyqpen qulandy jappaı óltire bastaıdy. Anasyna ere almaı qalǵan qulynshaqty da mert etedi. Buǵan yza bolǵan Ana-qulan Joshyny taptap óltiredi. Osyny kórgen Orda qyzmetkerleri hanǵa ulynyń qaza tapqanyn aıta almaı, estirtýge kúıshini saraıǵa, hannyń aldyna kúshtep alyp keledi. Kúı oınalady. Mine, osy kezde kórinis tabatyn qozǵalysqa asa nazar aýdarý kerek. Joshy jáne onyń áskeri qýatty otqa aınalady da, uıyp otyrǵan eldiń tynyshtyǵyn buzady. Órteıdi, otqa orap, kúlge aınaldyrady. Toıymsyz ot óz álin bilmesten, sýmen alysýǵa talpynys jasaıdy. Sońynda býǵa aınalyp, mert bolady. Osy jerde rejısser árbir istiń shegi bar ekenin kórsetedi. Kórseqyzar qumarlyqtyń alysqa alyp barmaıtynyn da eskerte ketedi. Sóıtip, jamandyq óz jazasyn alady.

Rejısser-mýltıplıkator Ámen Qaıdarovtyń fılmderi óz kórermenderin jasqa bólip qarastyrmaıdy. Onyń rejısserligimen túsirilgen árbir mýltıplıkaııalyq shyǵarmalardyń aıtary men qorytar oıy tym tereń, danalyq oılarǵa toly bolǵandyqtan, tálim-tárbıe berýge umtylys jasaıdy. «Kóp sóılep sozbaıyn» dep Abaı aıtpaqshy, Ámen aǵa da ádebı shyǵarmany kıno tiline aýystyryp, ertegi, ańyz-áńgimelerdiń tek mańyzdy tustaryn ilip alyp, óz týyndylarynyń arqaýy etken. Ámen Ábjanulynyń tabıǵaty ǵajaıyp mýltıplıkaııa arqyly kópshilikke kórsetken ónegeli tálimi men qaldyrǵan óseti, danalyqqa tunǵan oıly sózderi túsingen janǵa ǵıbrat bolary haq. Adam boıyndaǵy bar baılyq janynyń tazalyǵy, oıdyń tunyqtyǵy ekenin Ámen Qaıdarov «Qyryq ótirik» mýltfılmi arqyly ashyq kórsetedi.

«Qyryq ótirik» mýltfılmi qazaq aýyz ádebıetiniń turmys-salt ertegileri tarmaǵyndaǵy eń kórnekti ertegileriniń biri bolyp sanalatyn «Qyryq ótirik» ertegisiniń jelisi boıynsha túsirilgen. Alaıda, ádebı nusqasydaǵy ertegi men qozǵalmaly sýretpen baıandalǵan erteginiń arasyndaǵy aıyrmashylyq birshama baıqalady. Osy jóninde kınotanýshy Baýyrjan Nógerbek bylaısha óz pikirin bildiredi: «... nelzıa zabyvat, chto strýktýra narodnoı skazkı ı strýktýra rısovannogo fılma neodnorodnyı ı ne ekvıvalentny, potomý chto v pervom slýchae pered namı ıskýsstvo slova, vo vtorom – ızobrojenııa» [2, 99 b]. Bul oımen tolyqtaı kelisemiz.

Alasapyran soǵys bastalǵan kezde, ómirdiń qyzyldy-jasyldy sátterin kórip úlgermegen jas jetkinshekter el tynyshtyǵyn buzǵan búlikshilerdi toqtatpaq úshin qandy maıdanǵa attandy. Dál osy jaǵdaı «Qyryq ótirik» mýltfılminde kórinis tapqan. Máselen, biz ertegide, hannyń sulý qyzyna úılenýdi maqsat etken Tazsha balamen tanysamyz. Al, kıno ertegide, Tazsha bala qutyrynǵan hannyń isine tosqaýyl qoıý úshin óz basyn báıgege tigedi. Ójettilik tanytady. Osy sátte, biz aýzyn arandaı ashqan toıymsyz qubyjyq keıpindegi surapyl soǵysqa attanǵan jas jetkinshekti kórgendeı bolamyz. Árıne, avtordyń ózi jastaıynan soǵysqa attanyp, jamandyq ataýlynyń eń surqııasyn óz kózimen kórgen jan. Fılmniń ón-boıynan da osyndaı oqıǵanyń kórinis tabýy túsinikti jaǵdaı.

«Qyryq ótirik» mýltfılmi ádebı shyǵarmanyń fabýlasyna ǵana júginedi de, sıýjettik baılanysyn ózdiginen damytady. Iaǵnı, fılmniń avtory Ámen Qaıdarov shyǵarmaǵa ózgeshe serpilis bergen, dálirek aıtqanda, avtorlyq «qyryq ótirik» jyrlandy desek, qatelespegen bolar edik.

Atalmysh mýltfılmde aspan álemi baıandalady, al ádebı ertegide Tazsha bala Jer tirshiligin áńgimeleıdi. Qos shyǵarmadaǵy qyryq ótirik aıtý barysyndaǵy basty aıyrmashylyq dál osy bolyp otyr. Joǵaryda aıta ketkenimizdeı Ámen Ábjanuly qyryq ótirikti ózdiginshe qurastyrǵan. Sol sebepti tolyq taldaýdy talap etedi.

Mýltfılmde Tazsha bala aspanda qozǵalyssyz jatqan tastardy qamshysymen soǵyp qalyp, jylqylarǵa aınaldyra bastaıdy. Kenet, barlyq jarqyraǵan juldyzdar men tirshilik ataýlyny toıymsyzdana sorǵan qara tútikke kezigedi. Astronomııa ǵylymynda «qara oıyq (chernaıa dyra)» túsinigi bar. Ǵalymdardyń aıtýy boıynsha, aspandaǵy shoq juldyzdar men gravıtaııasy álsiz denelerdi qara oıyq soryp alatyn kórinedi. Bylaısha aıtqanda, jolynda kezikkenniń bárin juta beredi. Tipti Jerge de qaýpi bar degen paıymdaýlar barshylyq. Mýltfılmde kórsetilgen muraq (ulttyq bas kıim ataýy) pishindi juldyz sorǵysh qara dene astronomııa ǵylymynda kóp aıtylatyn qara oıyqtyń beınesi ekeni belgili. Bul másele Ámen Qaıdarovty da beı-jaı qaldyrmaǵan, degenmen de, ol bundaı jamandyqty da toqtata alatyn jaryq kúshtiń bar ekenine senim bildiredi. Tazsha bala Kúnniń sáýlesimen toımaı jutynǵan qara oıyqty atyp óltiredi. Sonymen qatar, Tazsha balanyń teńizdiń tolqyndarynan arqan jasaýy, eki etigine taý ústinde qalyp qoıǵan basyn alyp kelýdi buıyrýy, ańshylyqta sadaqty kerisinshe atýy, jebeni sirińke ornyna paıdalanýy jáne Tazsha bala uıqyǵa ketkende qara qazannyń ózdiginen kıiz úıge aınalýy sekildi túrli ózgerister ádebı ertegide kezdespeıdi, tek rejısserdiń oıdan qurastyrǵan avtorlyq ertegisi dep baǵa bere alamyz.

Osy mýltfılmge baılanysty taǵy da aıta keterlik keıipkerler bar. Olar Tazsha balanyń etikteri. Ótirik áńgimede Tazsha balanyń etigi eki túrli keıipkerge aınalady. Solar arqyly rejısser qoǵam kelbetin kórsetýge barynsha tyrysqan. Qazanda pisip turǵan qoıannyń maıyna etiktiń biri syńaryna qaldyrmastan, bárin jep qoıady. Syńarynyń bul qylyǵyna kóńili tolmaǵan etiktiń ekinshisi ıesine (Tazsha balaǵa) baryp shaǵymdanbaqshy bolady. Alaıda, ıesi tátti uıqysynan aıyrǵany úshin ony teýip jiberedi. Bul kórinis bılikte otyrǵan laýazymdy sheneýnikterdiń beınesine uqsaıdy. Al, ash qalǵan etik qarapaıym halyqtyń kórinisi. Maıǵa ábden toıynǵan etik bolsa, óz úlesimen qoımaı, halyqqa tıesili dúnıeni toıymsyzdana jeıtin baılardyń beınesine kelińkireıtin sııaqty. Dál osy keıipkerlerge (syńar etik) baılanysty taǵy da bir kórinis bar. Tazsha bala tamaqtanaıyn dep jatqanynda, basynyń joq ekenin baıqaıdy. Sodan, syńar etikke bastyń qaıda turǵanyn aıtyp, tez arada jetkizýin buıyrady. Bir tóbeshiktiń bıiginde qalyp qoıǵan basty alý úshin, aldymen, sýdy keship ótý kerek bolady. Sodan, ábden semirgen etik, qýshıyp myjyraıǵan etikti sýǵa qaraı ıterip jiberedi de, ózi qurǵaq jerde kútip turady. Aryq etik Tazsha balanyń basyn alady da, semiz etikke tabystaıdy. Ózi bolsa, sýǵa batyp ketedi. Osy kórinis arqyly biz taǵy da qoǵamynyń beınesin kóremiz. Sóıtip semiz etik jaǵympazdana Tazsha balaǵa basyn aparyp beredi. Kóptegen jylpozdar ózi eńbektengisi kelmeıdi, bireýdiń qara terge túsip atqarǵan qyzmetin «ózim istedim» dep bıligi barlarǵa jaǵympazdanatynyn rejısser kórsete bilgen.

«Qyryq ótirik» mýltfılmi grafıkalyq jáne kólemdi mýltıplıkaııalyq tıhnıkasymen túsirilgen. Kólemdi, ıaǵnı qýyrshaqty qozǵaltý arqyly Tazsha balanyń shynaıy ómirin kórsetse, grafıkalyq tásilmen Tazsha balanyń áńgimelep bergen qyryq ótirigin kórsetedi. Jalpy aıtqanda, atalmysh mýltfılmniń sıýjetin eki bólike bólip qarastyrýǵa bolady. Eki túrli tehnıkamen túsirilgen bútin anımaııa kórermenge eki túrli atmosfera syılaıdy. Birinde (qýyrshaqty tehnıkamen túsirilgen bólimi) tragedııalyq saryn baıqalsa, ekinshisi (grafıkalyq tehnıkamen túsirilgen bóligi) komedııamen kórsetilgen.

«Qyryq ótirik» mýltıplıkaııalyq fılminiń sońǵy epızodtarynyń birine, ıaǵnı fılmniń sheshimine kóńil bóler bolsaq, orys tildegi nusqasy men qazaq tildegi nusqasy arasynda aıyrmashylyq bar ekenin baıqaımyz. Ótirik óleń aıtýdan jeńiske qol jetkizgen Tazsha bala han saraıynan shyǵyp bara jatqanda, han qyzy ony toqtatpaq bolady. Alaıda, «jazyqsyz jannyń qany tógilgen saraıda baqyt bolmaıdy» dep óz jónimen kete barady. Han qyzy Hanshaıymdyq laýazymyn tastap, Tazshanyń artynan erip ketedi. orys tilindegi nusqasynda fılm osy kórinispen aıaqtalady. Al, qazaqsha nusqasynda, qyzynyń taqyr kedeıdiń artynan erip bara jatqanyna qatty namystanǵan han qyzynyń tý syrtynan sadaq atyp, o dúnıelik etedi. Al, Tazsha bala óziniń muńdy kúıin shertýdi jalǵasyra beredi.

«Qyryq ótirik» mýltfılminiń basty taqyryby – zulymdyqqa tusaý jasaý, buny biz Tazsha balanyń «qasqyrǵa da qaqpan bar» degen mánerinen baıqaımyz. Al, negizgi ıdeıasy – dúnıeniń jyltyrana aldanbastan, aqıqatqa jol bastaý bolyp tabylady.

Qazaq mýltıplıkaııasynyń negizin qalaǵan, sanaly ǵumyryn anımaııa ónerine arnaǵan ardaqty jan – Ámen Qaıdarovtyń shyǵarmashylyǵy áli talaı urpaqtarǵa jetetinine kámil senemiz. Sebebi, onyń mýltıplıkaııalyq týyndylarynda ulttyq rýh bar, qazaqy mentalıtet bar jáne eń bastysy, úlken fılosofııalyq taǵylym jatqany barshamyzǵa belgili. Endigi kezekte, bizdiń árbirimizdiń moınymyzda aldymyzdaǵy altyn qazynany keler urpaqqa qolymyzǵa quddy bir úlbiregen aq jibek ustaǵandaı asa baıyppen jetkizý mindeti tur.