Maqala
D.Ómirbaev fılmderindegi tústerdiń analızi
«Shilde», «Kaırat», «Kardıogramma» fılmderiniń negizinde
Bólim: Kıno
Datasy: 15.02.2018
Avtory: Зейнет Тұрарбекқызы
Maqala
D.Ómirbaev fılmderindegi tústerdiń analızi
«Shilde», «Kaırat», «Kardıogramma» fılmderiniń negizinde
Bólim: Kıno
Datasy: 15.02.2018
Avtory: Зейнет Тұрарбекқызы
D.Ómirbaev fılmderindegi tústerdiń analızi

Zeınet Turarbekqyzy

kınotanýshy


Tús - adamnyń tilekterin oryndaıtyn,

 tolyqqandy psıhıkalyq qubylys.  

Z.Freıd

Tús arqyly adamnyń beısanasyn, beısana arqyly adam psıhıkasyn túsinýge bolatynyn óziniń eńbekterinde dáleldegen psıhoanalızdiń negizin qalaýshy psıhoanalıtık-terapevt Zıgmýnd Freıdtiń zertteýleri kınoǵa da yqpalyn tıgizbeı qoımady. XX ǵasyrdyń 20-jyldary Franııada paıda bolǵan sıýrrealıstik aǵymnyń atrıbýty retinde kıno álemine engen tústiń qoldanys aıasy jyl ótken saıyn keńeıe tústi. Atalmysh aǵymdaǵy fılmderdi baılanystyrýshy faktor - keıipkerdiń ishki konflıkti bolǵandyqtan, onyń sheshimin tabý túske júkteledi. Tús A.Hıchkoktyń «Arbalǵan» («Zavorojennyı»,1945), I.Bergmannyń «Búldirgen alańy» («Zemlıanıchnaıa polıana»,1957), F.Fellınıdiń  «Segiz jarym» («Vosem s polovınoı», 1963), A.Tarkovskııdiń «Aına» («Zerkalo»,1974), E.Kýstýrıanyń «Arızondyq arman» («Arızonskaıa mechta»,1991), D.Lınchtiń «Malholland draıf» (2001) fılmderinde ár qyrynan kórinis tapty.

Qazaq kınosynda tústi keıipker obrazyn ashýdaǵy qural ketinde paıdalanyp júrgen rejısser Dárejan Ómirbaev. Ómirbaevtiń keıipkerleri aýyldan úlken megapolıske kelgen jáne sol megapolıstiń bir bólshegi bolýǵa talpynatyn, biraq óziniń ishki álemindegi ıdeıalary, emoııalarymen, áserlerimen ómir súretin, sol álemdi ózdiginshe shamasy men qaýqary jetkeninshe qorǵap, ishki tepe-teńdikti ornatý úshin syrtqy kúshtermen konflıktige baratyn jandar. Tulǵanyń bul tıpine K.Iýng ıntrovert dep anyqtama bergen (Psıhologıcheskıe tıpy, 201-b). Tolyǵyraq aıtar bolsaq, kez-kelgen adamnyń boıynda ekstraverttik jáne ıntroverttik ishki baǵdarlaný bir-birine qarama qaıshylyqta bolady. Tek olardyń biriniń ústemdigi sanaly, ekinshisi beısanaly bolyp keledi. Demek, Ómirbaev keıipkerleriniń egosy ıntrovertti, al tulǵalyq beısanalyq - ekstravertti. Sebebi olar qoǵamǵa jabyq, al ishki áleminde ar-uıaty basym, ashyq minezdi ındıvıdter. «Psıhologııalyq beısana jaıynda ocherkter» («Ocherkı po psıhologıı bessoznatelnogo») atty jınaǵynda Iýng ıntrovert pen ekstraverttiń saıahaty jaıly mynandaı bir mysal keltiredi. Eki jas adam saıahatta júrip bir úlken saraıǵa tap bolady. Ekeýi de záýlim saraıdy ishteı kórgisi keledi. Introvert: «Ol ish jaǵynan qalaı kórinedi eken», - deıdi. Ekstravert: «Júr, kireıik», - dep aldyǵa umtylady. Intvovert ony toqtatýǵa tyrysyp: «Múmkin onda kirýge bolmaıtyn shyǵar», - deıdi. Ózi ishteı polıııa men ıtter bar bolýy múmkin, salyq salýy da múmkin dep oılap tur. Ekstravert bolsa: «Tym bolmasa surap kórsek bolady ǵoı». Aqyry qaıyrymdy kúzetshi shaldyń ruqsaty jáne ekstraverttiń optımızminiń arqasynda olar saraıǵa kiredi. Restavraııasy jaqynda bitken saraıdyń ishinde tek eki eksponat qalǵan eken. Ekstravert bos bólmelerdi kórýge qanshama ýaqytyn bosqa jumsaǵanyna ashýlanyp, kóńil-kúıi túsip ketedi. Introvert bolsa kúzetshiniń aıtqandaryn qyzyǵa tyńdap, boıdaǵy uıalshaqtyǵy joǵalyp, kóńil-kúıi kóterile túsedi(2010:42). Iýngtiń bul mysaly maǵan Ómirbaevtiń qysqametrli «Shilde» (1988) fılmin eske saldy. Aýyldaǵy klýbta kıno kórip bolyp, keshki seansqa anasy aqsha bermeıtinin aıtyp, ún-jurǵasy túse úıine bet alǵan bas keıipker (Baqytjan Jartybaev) men aqsha tabýdyń jolyn tapqan dosy (Marat Dosetov). Dosy-ekstravert sovhoz baqshasynan qaýyn urlap, ony satyp aqsha tabýdyń jolyn aıtsa, bas keıipker-ıntrovert baqshanyń qaraýyly bar ekenin aıtady. Tek dosynyń: «Qaıdaǵy qaraýyl, eshkim joq onda», - degenine ishteı senińkiremese de barýǵa kelisedi. Baqshaǵa kelip dosy qaýyn urlaýǵa ketedi, al keıipkerimiz jatyp, uıyqtaıdy, tús kóredi. Jalpy Ómirbaev kınosynda barlyq keıipkerler ıntroverttik tıpke jatady. Sonymen «Shilde» fılmindegi tústi taldap kóreıik.

Bala keıipkerimizdiń túsi Ómirbaevtiń keıingi fılmderindegi tústermen salystyrǵanda naqty ári túsinikti. Freıd «Beısana psıhologııasy» («Psıhologııa bezsoznatelnogo») eńbeginde tústerdi úsh kategorııaǵa bólip qarastyrady (1990:316). Olardyń birinshisi - túsinikti jáne maǵynaly túster: «Túsinikti jáne maǵynaly túster jasyrynbaǵan arman-tilekterdiń oryndalýy bolyp keledi. Mundaǵy tús jaǵdaıynda sanaǵa tanys jáne kúndiz oryndalmaı qalǵan, biraq barynsha nazar aýdarýǵa turatyn qandaı da bir arman tilekterdiń oryndalýy kórinedi» (1990:337). Keıipkerimizdiń tilegi keshke klýbqa barý. Demek tilek túsinde oryndaldy. Sovhoz baqshasyna velosıpedpen baryp kelgendikten, túsinde sanasyna tanys velosıpedpen klýbka kelip, ishine kirýi onyń tileginiń oryndalǵanyn bildiredi. Al klýbta kınonyń ornyna konerttiń bolýy uıqy ýaqytynda syrtqy faktorlardyń estý músheleri arqyly túsimizge enetindiginiń belgisi. Freıd bul qubylysty bylaı túsindiredi: «Tús adamdy oıata alatyn barlyq túrli shýlardy joıa otyryp, aldymen óz mindetterin oryndaıtyn jaýapkershiligi mol kúzetshi tárizdi. Sondyqtan uıqy kezinde syrtqy sezim músheleriniń titirkenýi tús mazmunyna áser etedi» (2005:52). Demek alystan keıipkerimizdiń qulaǵyna estilgen mýzyka úni, birinshi titirkendirgish faktor, tústiń mazmunynyń ózgerýine, ıaǵnı kınonyń ornyna konerttik qoıylymnyń bolýyna áser etti. Ekinshi titirkendirgish faktor - at tuıaǵynyń dybysy,  tústegi konerttik sahnada janýardyń paıda bolýyna negiz boldy. Dál osyndaı tásildi Ómirbaev «Kardıogramma» (1995) fılminde uıyqtap jatqan Jasulanǵa (Jasulan Asaýov) ázildegisi kelgen shıpajaı balalarynyń is-áreketimen baılanystyrǵan sátinde qaıta paıdalanady. Bul tústegi syrtqy faktor - sý. Sharyldaǵan sýdyń dybysy túsinde kenetten Jasulannyń kishi dáretin keltirtip, óńinde tósegine sıip qoıýyna sebep bolady. Qolynda jol sómkesi bar anasynyń beınesi Jasulannyń úıine qaıtqysy keletindiginiń tústegi kórinisi. Bul da túsinikti tústerdiń qatarynan. Fılmniń mazmunyna keletin bolsaq, fılmde Qyzylorda oblysynan Almaty shıpajaılarynyń birine júregindegi aqaýyn emdeýge kelgen Jasulan esimdi jasóspirimniń oqıǵasy baıandalady.

Jalpy alǵanda atalmysh eki fılmde beınelengen túster joǵaryda atap ótkenimizdeı túsinikti túster qataryna jatady. Buny Freıd bala tústerin tolyǵymen birinshi kategorııaǵa jatqyzýymen túsindiredi. «Bala tústeriniń mazmuny kúrdelense de, tarylsa da olardyń kúndizden jete qanaǵattanbaı qalǵan tilekteriniń, armandarynyń túste oryndalǵanyn ońaı kórýge bolady» (Freıd, 1990:319). Demek, Jasulannyń samaýrynǵa shaı qaınatqaly jatqan anasyn túsinde kórýi  saǵynyshtyń, anasyn óńinde kórgisi kelgen tilekten týyndaǵan.

«Shilde» jáne «Kardıogramma» fılmderindegi bas keıipkerlerdiń ózderinen jastary birshama úlken qyzdarǵa qyzyǵýshylyq tanytýyn (bul sezimdi mahabbat dep aıtpas edim, óıtkeni ol jasóspirim balanyń áıel beınesine degen qyzyǵýshylyǵy ǵana) freıdshe túsindiretin bolsaq, tulǵanyń barlyq psıhıkalyq proessteri lázzat alý prınıpterine baǵynyshty. Adam áýel bastan lázzat alýǵa umtylady, óıtkeni adamǵa lázzat syılaıtyn dúnıe tulǵa boıynda jaǵymdy emoııa týdyrady (Freıd,  1923). Demek, áıeldiń jalańash beınesin kórý nemese shyntaqtarynyń jaqyndasýy keıipkerlerge jaǵymdy emoııa syılaıdy, al sol emoııalar adamnyń qushtarlyq sezimin oıatady.

Freıd turaqty tulǵalyq qasıetter tym erte shaqta qalyptasady, sondyqtan beısanalyq proesterdiń túp-tamyry balalyq shaqta dep qarastyrady. Sonda bul turǵy boıynsha eresek adamnyń minez-qulqynyń, júris-turysynyń ár túrli varıanttarynda balalyq taptaýryndar (oı-pikir) qaıtalanyp, jańǵyrtylyp otyrady (Á.Nysanbaev, 2005:9). Sol sebepti de óner adamynyń (qalamger, sýretshi, rejısser tb.) shyǵarmashylyǵynda balalyq shaǵyna degen týyndy mindetti túrde bolady. Máselen qazaq ádebıetinde Saıyn Muratbekovtiń «Jabaıy alma», «Jýsan ıisi» povesteri avtordyń balalyq shaǵyna saıahaty dep aıtýǵa tolyqqandy negiz bar. Ómirbaevtiń da araǵa jeti jyl salyp balalar taqyrybyna oralýynyń sebebi balalyq shaqtyń kermek dáminde.

Freıdtiń psıhoanalıtıkalyq modeli boıynsha adam psıhıkasynyń ishki dınamıkasy: onyń ár túrli sanaly jáne sanamen ańǵarýǵa bolmaıtyn qajettilikteri men minez-qulyq, júris-turys motıfteriniń, ortanyń qoıatyn talaptary arasyndaǵy kúrester, onyń psıhologııalyq qorǵanys mehanızmderi, tıptik kórinister men qarsylasý sıpattarynan anyqtalady. Bulardyń bir birimen baılanysy anyqtalyp baryp, adamnyń balalyq shaǵyndaǵy tájirıbesimen baılanystyrylady (Á.Nysanbaev, 2005:9). Balalyq  shaǵynyń tájirıbesi bar, biraq psıhıkasynyń ishki dınamıka baılanystary áli anyqtala qoımaǵan keıipkeriniń psıhologııalyq tepe-teńdikti ornatýdaǵy jan kúızelisin Ómirbaev «Qaırat» (1991) fılminde baıandaıdy. Sózsiz «Qaırat» - Ómirbaev shyǵarmashylyǵyndaǵy ózindik aıshyqty orynǵa ıe fılm. Týyndynyń senarılyq qurylymy óte kúrdeli. Bir qaraǵanda túsinikti bolyp kóringenimen, taldaý barysynda fılmniń usaq biraq mańyzdy, birin-birin baılanystyrýshy belgilerden quralǵanyna kóz jetkizemiz. Sol sebepti, fılmde kórsetilgen árbir detal úlken mańyzǵa ıe. Rejısser óz kezeginde sol detaldardy kard ishindegi mezansena, plandardyń aýysýy, panorama, montaj arqyly naqty ári túsinikti etip bere alǵan.

Tús fılmde ortalyq, negizgi róldi atqarady. Qurylymy jaǵynan kúrdeli, astarly oıdy meńzeıtin jáne bolashaqqa boljam jasalynatyn túster qatarynan olar. Freıd bul qatardaǵy túster jaıly mynandaı pikir aıtady: «Tústiń árbir elementinde astarly, jasyryn oılar ushtasyp, sabaqtasyp jatady. Árbir astarly jasyryn oı tústiń bir emes, birneshe elementterinen kórinedi. Assoıatıvti tizbekter jasyryn oılardy tús mazmunymen jaı ǵana baılanystyrmaıdy, olar birneshe qaıtara qıylysady jáne órile aıqasady(2005:32). Qaırattyń tústerine berilgen dál ári naqty anyqtama.

Fılmniń sıýjettik jelisi Almatyǵa kelip, oqýǵa túse almaǵan Qaırat (Qaırat Mahmetov) esimdi jigittiń basynan ótkergen oqıǵalaryn baıandaıdy.

Birinshi tús: Qaırat pen jataqhanadaǵy dosy Samat ekeýi kóshede kele jatyr. Bul qala syrtynda ornalasqan bir aýyldyń kóshesi jáne olarǵa beıtanys bir orta syndy. Kenet Qaırat bir úıdiń aýlasynda ósip turǵan aǵashtyń jemisin úzedi. Onyń bul áreketin kórip qalǵan úı ıesi terezesin birneshe ret taqyldatady. Osydan keıin Qaırat kóshede jalǵyz qalǵanyn baıqaıdy. Aınalada eshkim joq. Kóshemen biraz júrgeninde Qaıratqa qarap turǵan orys kempir: «Adasty jigit!» («Propal paren!» bul jerde «adasyp ketý» maǵynasynda) dep til qatady. Osy mezette Qaırat jemisin úzgen úı ıesiniń ózine qaraı bet alǵanyn kóredi. Qaırat qashyp bir úıdiń ishine kirip, terezeden syrtty baqylaıdy.  Dalada jurt jınalyp qalǵan. Álgi qýyp kele jatqan jigit Qaırattyń artynan úıge kiredi. Qaırat otyrǵan bólmege kirý úshin jarma esiktiń (dvýstvorchataıa dver) ilmegin qolymen ashady.

Qaırattyń bul túsi ýaqyt turǵysynan ótken shaq, osy shaq, keler shaqty qamtıdy. Biraq ony túsiný úshin keıipkerimizdiń ózge de tústerin taldaý qajet. Sonymen, tústi taldap kórelik. Túsinde Qaırattyń Samatpen júrýi sanasyna tanys adamnyń (joǵaryda túsindirip ótkenimizdeı adamnyń sanasyna tanys, ıaǵnı sol kúni kórgen zat, adam degen uǵymda) túsine kirgendigi. Tús oqıǵasynyń qalanyń emes, aýyl kóshesinde ótýi Qaırattyń beısanasynyń qalaǵa qaraǵanda aýyl kóshelerin jaqsy biletindiginen týyndaǵan. Sebebi, túste beısana árdaıym ózine tanys, ózine qolaıly ortany sýretteıdi. Biraq sol ortanyń keıipkerimizge beıtanys bolyp sezinilýi, ishteı Qaırat aýylda emes, qalada júrgenin sezingendigin bildiredi. Jemis túste metafora retinde qoldanylǵan. Oǵan kóz jetkizý úshin fılmniń túske deıingi sıýjettik jelisin eske túsirý qajet. Tústiń aldynda Qaırattyń Indıramen tanysyp, bir aptadan soń kınoǵa baratyn bolyp kelisedi. Demek, pisip, jetilgen jemis bul jerde qyzdyń, ıaǵnı Indıranyń rólin atqarýda. Túsinde Qaırat jemisti úzgenimen, ony aýzyna salǵanyn kórmeımiz. Kerisinshe jemis aǵashynyń ıesiniń paıda bolǵanyna kýá bolamyz. Demek, tús bizge bolashaqty aıqyn kórsetip otyr. Eshkim joq kóshede jalǵyz qalýy, júrip kele jatqan jolynyń jalǵyzdyqqa aparatyndyǵy, al kempirdiń «adasty» deýi bolsa, Qaırattyń tańdaý jasaýda jańylyp, nátıjesinde nebir oılardyń jeteginde adasatyndyǵynyń eskertpesi. Qashyp baryp bir úıge kirgendegi áreketi Qaıratqa úı tanys syndy áser qaldyrady. Múmkin bul Qaırattyń aýyldaǵy úıi bolar?! Kim bilsin? Ázirge bul bizge belgisiz.

Osy syndy kúrdeli tústerdiń: «Kóbinde taldaý arqyly anyqtalatyn jasyryn oılardyń ózindik erekshelikteri tań qaldyrady, - deıdi Freıd,  -  olar ádettegi raıonaldy sózdik formada berilmeıdi. Munda salystyrý quraly retinde tańbalyq beıneler, metafora men poetıka tili oryn alady. Olaı bolsa jasyryn oılardyń quraly poezııa tili sııaqty salystyrý men metaforalar arqyly tańbalar bolyp tabylady (2005:36).

Ekinshi tús: Qaırat kórermenge toly konert zalynda mýzyka tyndap otyrǵan Indırany shaqyrady. Indıranyń ishin ustap turý áreketinen, aıaǵynyń aýyr ekenin baıqaımyz. Biraq Qaırattyń betin súıgisi kelip umtylǵanynda, mýzyka úni kenetten toqtap, zal bosap, sahnadaǵy ónerpazdar oryndarynan turyp ketedi. Artynan zaldaǵy jaryq sónedi.

Tústi taldamas buryn tústiń aldynda bolǵan oqıǵany eske túsireıik. Alǵashqy ret qyz ben jigit retinde kezdesip otyrǵan Indıra men Qaırat kınoǵa barady. Ekranda jalańash keıiptegi aımalasyp turǵan jup. Tús te bizge kınoteatrda kórsetilgen osy epızodtyń nátıjesi retinde aıaǵy aýyr Indırany kórsetedi. Biraq Indıranyń Qaırattyń betin súıe almaýy ekeýiniń arasynda eshqandaı da jynystyq qatynastyń bolmaǵandyǵynyń aıǵaǵy. Demek, bul túste Indıranyń poezda óz Maradonasyn jolyqtyratynyna, áli bolmaǵan, biraq bolashaqta bolatyn oqıǵaǵa silteme jasalynyp otyr.  Zaldyń bosaýy - bolashaqtaǵy jalǵyzdyqtyń kórinisi. Jaryqtyń sóngeni Qanattyń ishinde paıda bolǵan úmittiń sónetindiginiń belgisi. Bul jerde Indıra Qaırattyń betin súıgeninde, tús tipti basqa maǵynaǵa ıe bolar edi.

Úshinshi tús: Qaırat anasymen saıabaqta. Qaırat sholý dóńgelegine (koleso obozrenııa) otyrady. Dóńgelek kóterilip, eń joǵarǵy núktesine jetkende toqtatylady. Sholý dóńgelegin júrgizip otyrǵan adam da, anasy da saıabaqtan ketip qalady. Qaırat qaıtadan jalǵyz. Tek alystan sýda júzgen qaıyqty kóredi.

Tús nelikten bizge sholý dóńgelegin kórsetti. Óıtkeni ol Qaırattyń beısanasynda saqtalǵan sýret. Osyndaı sholý dóńgelegi Qaırat Indıramen tanysar aldynda kórgen fılmniń bir sahnasynda beınelengen. Qaıyq bolsa Indıra men onyń jigitiniń qyzmetin atqarýda. Sebebi saıabaqtarda kóbinese qaıyqqa romantıkany qalaıtyn, ózgelerden alystaǵysy keletin ǵashyq jastar paıdalanady. Demek, qaıyq ǵashyq juptyń beınesinde kórsetilgen.  Sholý dóńgelegin júrgizip otyrǵan adam men anasynyń ketip qalýy - jalǵyzdyqtyń kórinisi.

Nelikten biz osy túste Qaırattyń anasyn kóremiz? Óıtkeni, sabaıaq degende birinshi oıǵa balalyq shaq oralady Balalyq shaq bolsa Ómirbaev fılmderinde tek anamen baılanystyrylady. Áke beınesi tek «Kardıogramma» fılminiń basynda ǵana óte susty, qatal beınede, Jasulannyń tileginiń oryndalýyna kedergi bolar adam retinde kórsetilgen. Ekinshiden, árıne, ana obrazy Qaırattyń keıingi túsinde taǵy paıda bolatyndyqtan, kórermendi aldyn-ala tanystyrý maqsatynda engiziledi.

Tórtinshi tús: Tús esiktiń kórinisinen bastalady. Kamera óli Qaırattyń denesi men perdeniń arǵy jaǵyndaǵy bólmede otyrǵan Qaırattyń anasy men Indırany kórsetedi. Kenet Qaırat kózin ashyp, bólmedegi dıalogty tyńdaıdy. Indıra:

-  Denesi sizde qalatyn shyǵar? Óıtkeni sizde odan basqa eshkim joq qoı?

  • Joq. Ólgen jigittiń denesi súıgen qyzynda qalýy kerek. Sondyqtan, alyp kete alasyz.
  • Jaraıdy. Onda men sosyn alyp ketermin.

Indıra qoshtasyp, shyǵyp ketedi. Qaırattyń kózinen jas tamady.

Bul tústiń alǵashqy kórinisinen-aq bizge Qaırattyń birinshi túsinen tanys jarma esik pen aına arqyly kóringen perde kórsetiledi. Anasy men Indıranyń dıalogynan bul Qaırattyń ósken óz úıi ekenin ańǵaramyz. Demek, birinshi túste Qaırat qashyp júrip óz úıine kiredi. Budan birinshi tús pen tórtinshi tústiń bir-birimen óte qatty tyǵyz baılanysta ekenin túsinemiz. Sonymen qatar, eki túste oryn alǵan oqıǵanyń Qaırattyń aýylynda ótip jatqandyǵyn jáne birinshi tústiń durys jorylǵandyǵyn qorytyndylaı alamyz. Qaırattyń birinshi túsindegi jemis ıesi tús barysynda transformaııaǵa ushyraıdy. Áýelde ol (jemis ıesi) túste Indıranyń Maradonnasy, keıinnen jataqhananyń 305 bólmesindegi Jan obrazyna aınalady. Al, Qaırattyń Janmen óńinde bolǵan tóbelesi, túsinde osy úıindegi ózi tyǵylǵan bólmesinde ótkendigin boljaı alamyz. Tóbeleste jeńilgendikten tús bizge Qaıratty óli kúıinde kórsetedi. Biraq sananyń Qaırattyń tiri ekendigin biletindiginen, beısana túste onyń kózin ashqan keıpin beıneleıdi. Al, Qaırattyń kóz jasy - kóńili qalǵandyǵy, jalǵyzdyǵy.

Besinshi tús: Qaırat vokzalda otyr. Oıanyp, aınalasyna kóz júgirtedi. Edendi jýyp júrgen áıeldiń qozǵalysymen birge, kútý zalynda taǵy úsh adamnyń bar ekenin baıqaımyz. Qaırat óz ýaqytyn kútip otyrǵan áıel men onyń oınap turǵan balasyn baqylaı bastaıdy. Áıel turyp zaldyń esik jaǵyna bettep, uly Raýandy shaqyrady. Ekeýi esikten shyǵyp ketti. Artynan esikten mılıııa kirip keledi de: «Áne ol otyr!» degendi aıtady.

Tústiń mekeni vokzal. Bul jerde oılandyratyn bir nárse bar. Vokzaldaǵy oqıǵa Qaırattyń poezda bastaý alǵan úlken túsiniń ekinshi bólimi, ıaǵnı jalǵasy bolýy múmkin be? Óıtkeni, vokzalda da Qaırattyń kenetten oıanyp ketkenin baıqaımyz. Eger Qaırat aýlyna qaıtty dep boljam jasaıtyn bolsaq, fılmniń sońynda onyń jataqhanada oıanǵanyn kóremiz. Eger, poezdaǵy oqıǵa Qaırattyń Almatyǵa kele jatqanynda oryn alǵan der bolsaq, eki poezdy baılanystyrýshy birde-bir belgini baıqaı qoımaımyz. Demek, ol da tús, tús ishinde oryn alǵan tús! Endeshe taldap kórelik.

Mazmuny jaǵynan bul maǵynaly ári túsinikti tústerdiń qatarynan. Tek nelikten  oqıǵa orny retinde poezd tańdalyp alynǵandyǵyn túsindirip ótse bolady. Onyń sebebi de Qaırattyń sanasynda poezd azǵyndyq, opasyzdyq mekeni retinde assoıalanýynda.  Poezdaǵy qyzdyń túri de Indıraǵa uqsaıdy. Qushaǵynda balasynyń bolǵanyna qaramastan, onyń vagon tambýrynda beıtanys jigitpen tanysqanyn kóremiz. Tústiń osydan keıingi órbýi, aıtpasaq ta túsinikti.

Tústiń ekinshi bólimi vokzalda jalǵasyn tabady. Túste mılıııanyń paıda bolýy bir qylmystyń oryn alǵanyn jáne qylmyskerdiń sol zalda otyrǵanyn bildiredi. Biraq kim? Qaırat bolǵany ma? Samat ekeýi kınoteatrda kórgen fılmindegideı Indırany pyshaqpen óltirgeni me? Onda nelikten mılıııa qyzmetkerleriniń kútý zalyna kirip kelýi, túste Qaırattyń kózderi arqyly kórsetiledi? Eger Qaırat qylmysker bolsa, olar Qaırattyń kózderine tike, týra qarap, Qaıratqa qaraı qol silteýleri kerek edi. Demek, bul jerde Qaırat tek baqylaýshy, kórermen retinde kórsetilgen. Qylmysker  -  eden jýýshy áıelmen birge kadrda paıda bolatyn beıtanys azamat. Ol kim bolýy múmkin? Árıne, onyń poezdaǵy áıeldiń kúıeýi ekenin túsiný qıynǵa soqpaıdy. Osy túsinde Qaırattyń tileginiń oryndalǵandyǵyn baıqaýǵa bolady. Indırany óltirý degen onyń oıynda bolǵany anyq. Tek ol tilegin yǵystyrdy, ıaǵnı oqıǵany umytýǵa tyrysty. Yǵystyrý - ishki jan kúızelisterinen úılesimsiz motıvter ne unamsyz aqparattardy sanadan shyǵaryp tastaý  úrdisi (Freıd, 1990). Yǵystyrylǵan tilek Freıdtiń aıtýynsha, eshqaıda joǵalmaıdy, ol beısanada turaqtalyp, adammen birge ómir súredi. Keıinnen ózin júzege asyra alatyn orta izdeıdi. Ol orta - tús!

Sonymen, Qaırattyń tústerin taldaý barysynda tústiń fılmniń sıýjettik jelisin qurýshy negizgi dińgegi ekenine kóz jetkizdik. Iýng «Tústerdiń qyzmeti men taldaýy» («Fýnkııa ı analız snov») eńbeginde: «Tús jeke basynyń kemshilikterin tolyqtyrýmen qatar, eskertý de jasaı alady. Eskertý jasalǵan tústegi belgiler elenbeı qalǵan kúnde, qaıǵyly jaǵdaı oryn alýy ábden múmkin» (1991) deıdi. Eger Qaırattyń yǵystyrylǵan tilegi túsinde oryndalmaǵanynda, keıipkerimizdiń óńinde Indırany óltirýine alyp kelýi múmkin edi. Tústiń negizgi mindetteriniń biri de osy: adamnyń psıhıkalyq tepe-teńdigin saqtaý. Sebebi sergek kezde oryndalmaı qalǵan tilekterdiń túste oryndalýy adamǵa qanaǵattaný sezimin sılaıdy.

Bul maqala aıasynda Ómirbaev shyǵarmashylyǵyndaǵy «Shilde», «Kaırat», «Kardıogramma» fılmderindegi tústerdiń negizgi róli men atqarar fýnkııasyna taldaý jasadyq. Tús Ómirbaev kıno stılıstıkasynyń quramdas bóligi retinde, rejısserdiń ózge de týyndylarynda da kórinis tabady. Ómirbaev kınosynda adamnyń qoǵamǵa beıimdelýi ishki qajettilikter men syrtqy talaptardyń arasyndaǵy kompromısi bolǵandyqtan, kompromıss nátıjesinde sanada paıda bolar sezimder men oılardyń beınesi tús arqyly beriletinine kóz jetkizdik. Tús árdaıym Freıd aıtpaqshy adam psıhıkasynyń aınasy bolyp qala bermek!

 

Paıdalanǵan ádebıetter tizimi:

  1. Freıd Z. «Psıhologııa bessoznatelnogo». Redaktor M. G. Iaroshevskıı.— M.: Prosveenıe» 1990.— 448 s.
  2. Freıd Z. «Ia ı ono». 1923: http://knigger.org/freud/das-ich-und-das-es/)
  3.  Freıd Z. «Vvedenıe v psıhoanalız». Redaktor M. G. Iaroshevskıı Moskva «Naýka», 1990 : http://osp.kgsu.ru/library/PDF/315.pdf)
  1. Iýng K.G. «Ocherkı po psıhologıı bessoznatelnogo» - Kogıtoentr; Moskva, 2010. - 59c
  2. Iýng Iýng. K.G. «Psıhologıcheskıe tıpy» - http://transyoga.ru/assets/files/books/psychology/yung_tip_lichnosti.pdf - 285s
  3. Iýng. K.G. «Fýnkııa ı analız snov», Moskva, 1991 - http://www.aquarun.ru/psih/son/son5.html
  4. Adamzat aqyl-oıynyń qazynasy. Z.Freıd jáne neofreıdıster. Psıhoanalız. 3- tom. /Jektekshisi Á.N.Nysanbaev. - Almaty: «Taımas» baspa úıi, 2005. - 480