Maqala / #stýdentSózi
Qazaq halqynyń qasterlegen Er-turmany
Bólim: Mádenıet
Datasy: 14.06.2021
Avtory: Ақтілек Шалаханұлы
Maqala
Qazaq halqynyń qasterlegen Er-turmany
Bólim: Mádenıet
Datasy: 14.06.2021
Avtory: Ақтілек Шалаханұлы
Qazaq halqynyń qasterlegen Er-turmany

Er qosý – qazaq sheberleri ıgergen er-turman jasaıtyn kásip túri. Ejelden kóshpeli mal sharýashylyǵymen aınalysqan qazaq halqy úshin at kóliktiń negizgi túri bolǵandyqtan, er-turman jabdyqtarynyń alatyn orny erekshe boldy. Qazaq otbasynda jaraǵan barlyq balalaryna túgeldeı er-turman daıyndaıtyn. Al, keıbir kisiler er bala týysymen-aq ataqty ershilerge qosqan er-turman daıyndatatyn bolǵan. Er bala 4-5 jasqa tolǵannan keıin shaǵyn er “ashamaıǵa” otyrǵyzyp, atqa minýge úıretken. Ashamaı úlgisi QROMM-niń 2-shi zalynda qoıylǵan. Er balaǵa arnap jasalǵan ashamaı erlerdiń úlgileri de mýzeı qorynyń kollekııasyna enip otyr. Er qosý isin kásip etken sheberdi qazaqtar “ershi” deıdi.

Qalalyq jáne qalaǵa jaqyn mańda turatyn ershiler er-turmandy óz úıinde, óz zattarynan jasap, bazarlarǵa aparyp satqan. Kóshpeli aýyldarda turatyn ershiler kóbine tapsyrys berýshiniń úıinde jasaǵan. Tapsyryspen jasaǵan erge kúrdeliligine qaraı qoı, qulyndy bıe alǵan. Er-turman jasaýshylardyń qural-saımandaryn úsh topqa bólýge bolady. Erdiń soqa basyn qosý úshin – ara, balta, shot, oıys, júzdi shot, qýysqulaq, úski, yńǵyrý, pyshaq, túrpi, qashaý, balǵa, tisteýik sııaqty quraldar; erdiń jumsaq jabdyqtaryn jasaý úshin pyshaq, biz, múıiz syzǵysh, bylǵary betine órnek túsirý úshin – temir talshyqtary men órnekti aǵash qalyptary; erdiń temir jáne kúmis áshekeılerin jasaý úshin temir ustalary men zergerlerdiń saımandary tolyq paıdalanyldy. Qazaq ershileri keı jaǵdaıda bir erdiń jumysyn eki-úsh sheberge bóldi. Mysaly, bir erdiń aǵashyn ershi shapsa, ekinshi sheber - qaıys, bylǵary jabdyqtaryn, úshinshi, kúmis áshekeıin zerger jasap beretin. Kópshilik jaǵdaıda er-toqym búkil jabdyqtarymen bir ershiniń qolynan shyǵyp ta jatty. Er-toqym jasaýǵa aǵash, temir, jez, altyn, kúmis, asyl tastar, túrli-tústi shynylar, súıek, bylǵary, kón, shuǵa, barqyt, kıiz, qyl, taramys, jelim, toz sııaqty zattar paıdalanyldy.

Er-turmandardyń jasalý isinde Qazaqstan jeriniń ár óńirine qaraı qalyptasqan aımaqtyq erekshelikteri boldy. Osy erekshelikterine qaraı erler “qazaq eri”, “shoshaq bas er”, “úırekbas er”, “qurandy er”, “qozyquıryq er”, qazyq bas er”, “qan bas er”, “naıman er” dep bólindi. Bulardyń ishinde qazaq arasynda keń taraǵany - “qazaq eri”. Qazaq eri Shyǵys Qazaqstan, Semeı, Taldyqorǵan, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Kókshetaý, Aqmola, Qostanaı, Oral, Qaraǵandy oblystarynda keńinen qamtyldy. Qazaq eri qaıyń aǵashynyń bes bóleginen qosylady, ıaǵnı eki qas, eki qaptal jáne orta aǵash dep atalatyn bólshekter jeke-jeke shabylyp baryp biriktiriledi. Qazaqstannyń ortalyq jáne soltústik oblystaryndaǵy ershiler erdiń qastaryn jýan qaıyńnyń shirimegen túbinen shabqan. Bul úshin birneshe qaıyń kesindisiniń qabyǵyn arshyp keptiredi nemese shirimegen qaıyń túpteri kezdesse, ony topyraǵynan aryltyp, aramen keskilep, qas shyǵatyn jerlerin tańdap alady. Biraz ýaqyt jel qaǵyp, degdigennen keıin daıyndalǵan kesindilerdiń barlyǵyn baltamen nemese shotpen oıyp jeńildetip alyp taǵy da keptiredi. Er bólshekteri shabylyp bolyp, tek óńdeý jumystary qalǵanda tuzdy sýǵa qaınatyp alyp kóleńkede keptiredi. Tuzdy sýda qaınatylǵan aǵash esh ýaqytta qańsymaıdy, jarylmaıdy. Erdiń barlyq bólshekteri óńdelip daıyn bolǵan soń, olardy arnaıy qalypqa salyp qaıystyrady da, qas etekteri men qaptaldardyń astasatyn tustaryn qýysqulaqpen tesip, shegeleıdi. Shegeni, ádette, qańyltyrdan nemese jezden tútikshe tárizdendirip jasaıdy. Erdiń orta aǵashy ár ýaqytta taspamen jan-jaǵynan kóktelip ornatylady. Keıde qazaq erleriniń barlyq bólshekteri taspamen kókteý arqyly biriktiriledi. Qosylǵan erdiń syrtyn túrpimen, pyshaqpen, shyny synyqtarymen qyrnap óńdeıdi. Qazaq erin qosý tehnologııasynda aımaqtyq erekshelikter baıqalmaıdy, olardyń erekshelikteri pishini men áshekeıleý tásilinde bolyp tabylady.

Qazaq erin qosýdyń osy tásilin kezinde belgili etnograf-ǵalym H.Arǵynbaev jazyp alǵan. Qazaqstannyń soltústik aýdandarynda erlerge arnalǵan erdi qaıyńnyń bezinen shabatyn ershiler kezdesken. Buıralanǵan qaıyń bezinen qosylǵan erdi ósimdik maıymen maılap, reńin keltirgen. Mundaı erler kóp áshekeıdi qajet etpegen. Erlerge arnalǵan erdiń aldyńǵy qasy kóbine aıshyq etip oıylyp, aıshyqtyń eki basyna jáne qastyń ortasyna aqyq tastardy ornatý isi etek alǵan. Erlerdiń erin áshekeıleýge múıiz ben súıek te jıi qoldanylǵan. Súıekterdi aldyn-ala óńdep daıyndap alyp, erdiń aldyńǵy jáne artqy qasyna belgili bir sımmetrııalyq tártippen ornatady. Óziniń syrtqy pishini jaǵynan azdap bolsa da ereksheleý qazaq eriniń bir túri – Almaty oblysynyń ońtústik-shyǵysy men Semeı oblysynda kezdesetin erler. Bulardyń jalpy keskini, áshekeılený jáne óńdelý tásilderine qaraǵanda, qyrǵyz jáne Altaı-Saıanda mekendeıtin Sibir halyqtarynyń erlerine uqsaıdy. Bul erlerdiń qasy da eteginen joǵary qaraı qýshııa kóteriledi de, dál tóbesi dóńgelenip bitpeı, ústi túzýlenip, ıyǵy buryshtalyp shabylady. Artqy qasy aldyńǵysyna qaraǵanda keıin qaraı sál ǵana kólbeý ornalasady. Ádette mundaı erler tórt bólek aǵashtan shabylady, orta aǵash tutas shyǵyrylyp, bir-birimen qaıys taspa arqyly kóktelip biriktiriledi. Jambyl oblysynyń ońtústik-shyǵysy men Almaty oblysynyń ońtústigin mekendeıtin qazaqtar arasynda kóp taraǵan erdiń bir túri –shoshaqbas er dep atalady. Shoshaqbas erdi 4-5 bólek qaıyń, qaraǵash nemese emen sııaqty berik aǵash kesindilerinen shaýyp qosady. Erdiń jeke tustaryn bir-birimen shege arqyly ustatady. Erdi sándeý maqsatymen onyń aldyńǵy qasynyń aınala shetterin kúmis, jez sııaqty metaldarmen kómkeredi. Súıekpen, múıizben de áshekeıleıdi. Mundaı erlerdiń ústine bylǵarydan nemese kıizden kópshik shegelenedi. Shoshaqbas er jasaý isinen Almaty oblysy Kegen aýdanynyń ershileri kózge túsedi. Jambyl jáne Almaty oblysynyń keıbir jerlerinde shoshaqbas erdi bir bólek qaraǵash kesindisinen tutas shaýyp shyǵarady. Bul úshin erdiń uzyndyǵyndaı qaraǵash kesindisin birneshe kún sýǵa salyp, jibitip alyp, baltamen shaýyp, keıin shottarmen óńdeıdi. Óńdep bolǵan soń, tuzdy sýda qaınatady. Budan keıin kóleńkege qoıyp keptirip, túıe kónimen qaptaıdy.

Qurandy er – kóbinese Ońtústik Qazaqstanda, Qaraǵandy oblysynyń shyǵys jaǵy men Aqmola, Qostanaı jáne Almaty oblysynyń ońtústik aımaǵynda kezdesedi. Mundaı erler 18-20 bólek aǵash kesindilerinen quralyp jasalady. Qurandy er jasaý úshin terek, jıde, tal sııaqty jumsaq ári myqty aǵashtar qoldanylady. Mundaı aǵashtarǵa jelim de tez sińip, jaqsy jelimdenedi. Qurandy er bólshekteriniń ózine tán ataýlary boldy. Aldyńǵy qastyń negizi bolyp tabylatyn oqpan - eki bólik aǵashtan quralady da qastyń oń jaq, sol jaq betterin quraıdy. Oqpannyń art jaǵynan japsyrylyp eki betti biriktiretin bóligin jelkebasar dese, aldyńǵy qastyń búrkit qabaqtanǵan eki aıyr basyn qas, artqy qasyn kersen deıdi. Onyń ortasy bir bólek shabylady da, eki shetine qanat dep atalatyn qosymsha qondyrǵylar jelimdeledi. Eki qasty qaptaldarmen ushtastyrý úshin erdiń eki jaǵynan uzynshaqtaý qospa aǵash qıystyrylady. Erdiń ústin jaýyp turatyn bóligin orta nemese bel aǵash dep ataıdy. Aldyńǵy qastyń túbinen qaptal basynyń ústińgi jaǵynan kepil aǵashtar japsyrylady, al, qas pen qaptaldyń aralyǵynan tireýishter qoıylady. Erdiń mundaı bólshekterin bir-birimen biriktirý úshin olardyń astasatyn jerlerin aldyn-ala tegistep birneshe qaıtara jelim jaǵyp keptiredi. Jelimdelgen bólshekter ábden kepkenshe aýyr nársemen bastyryp nemese arnaýly qysqashpen qystyryp qoıady. Erdiń negizgi súıegi ábden kepkennen keıin oǵan túgeldeı taramys talshyqtary aralastyrylǵan jelim úsh qaıtara jaǵylady. Jelimge kendirden alǵan jóke aralastyryp erdiń aǵashyn qaptaı bekitýdi keı jerde paılaý deıdi. Árbir jelim qabaty kóleńke jerde keptiriledi. Al, qystyń kúni jyly úıde keptiredi. Jarylyp ketpesin dep kún kózinge shyǵarmaıdy, qysta otqa jaqyndatpaıdy. Erdiń mundaı túrleri de QROMM kollekııasyna enip otyr. Qurandy erdiń syrty qalyń bylǵarymen qaptalyp, aldyńǵy qastyń betine túrli áshekeıler qondyrylǵan.

Úırek bas er - kúmispen áshekeıleıtin qazaq erleriniń bir túri, aldyńǵy qasy úırek basyna uqsata jabylǵan. Er qosý ónerinen el arasynda Pavlodar oblysynan Ábdikárim Esalınniń, Baıanaýyl aýdanynan Qadyr Baıjanovtyń, Maqattyń, Shyǵys Qazaqstanda Nábı Káribaevtyń ataǵy shyqqan. Qazaqstannyń qaı jeri bolmasyn áıel erin jasaýǵa úlken mán bergen. Áıel eri minis quraly retinde, turmys qajettiligin ótep qana qoıǵan joq, ol halyqtyń estetıkalyq talǵamyn, tirshilikke degen qulshynysyn arttyrdy desek artyq bolmaıdy. Ári er-toqym uzatylar qyz jasaýynyń basty bóligi boldy. Uzatylar qyzǵa, qyz ata-anasy aty shyqqan ershi-ustalarǵa, zergerlerge kúnshilik jerden kelip, nemese óz úılerine aldyrtyp tapsyrys bergen. Jasalǵan er-toqym tapsyrys berýshiniń kóńilinen shyǵyp jatsa ustany qadirli qonaq retinde kútip syı-syıapat bergen. Áıel eri qashanda súıegi aýyr, áshekeıi mol bolyp jasalatyn. Áıel erlerin jasaýǵa ershiler ónerin, al jasatýshylar qarjysyn aıamaǵan. Áıel erine kerek jabdyqtar toqym, úzeńgi, quıysqan, ómildirik, júgen, aıyl, tartpa bári bir ǵana sheberdiń qolynan shyǵatyndyqtan, olardyń isi birkelki bolatyn. Áıel eriniń altyndalǵan túri óte sırek kezdesedi. Kúmisti temir betine shabý, qaqtaý, kiriktirý tásilderi arqyly oryndasa, altyndaý ádisin jalatý arqyly oryndaǵan. Osyndaı altyndalǵan áıel eriniń keremet bir úlgisi bizdiń Ortalyq Memlekettik Mýzeıdiń kollekııasyna enip otyr. Bul áıel eri barlyq jabdyqtarymen qosa ataqty Shyǵys Qazaqstandyq ershi, qarakereı-baıjigit Nábı Káribaevtyń qolynan shyqqan. Bul er-toqymdy Kólbaı qajynyń arnaıy tapsyrysymen 1937-1938 jyldary Qytaıdyń ınzıan ólkesinde jasaǵan KP 9148. El aýzyndaǵy málimetter boıynsha Nábı usta Kólbaıdyń úıinde alty aı boıy turyp jasaǵan. Er súıegin daıyndaý kezeńin qosqanda toǵyz aı ýaqyt ketken. Eńbek aqysyna qulyndy bıe alǵan kórinedi. Kólbaı qajynyń urpaqtary qazirde Semeı oblysynyń Aqsýat aýdanynda turady. Urpaǵynyń biri Bekmurzaevtyń kezindegi mýzeı qyzmetkerlerine aıtýy boıynsha er-toqymdy 100 qoı berip ózderine qaıtaryp alǵan. Bul erge kerekti jabdyqtardyń bári bir Nábı ustanyń qolynan shyqqan. Er ádettegi áıel eriniń pishinine sáıkes aldyńǵy qasy bıik, artqy qasy otyrýǵa jaıly kólemdi kelgen. Erdiń aldyńǵy jáne artqy qastary kúmis qaqtalǵan temir plastınkalarmen jabylyp, betine ósimdik tárizdes oıýlar beınesi júrgizilgen. Kúmistelgen plastınkalardyń ortasynan ártúrli ajýrly órnekterdi oıyp alyp otyrǵan, jáne bul oıýlar kóriný úshin astynan qyzyl barqyt salynǵan. Plastınkalar betine altyn jalatylyp, qyzyl tústi shyny áshekeıler qondyrylǵan. Aldyńǵy qasynyń ústi men tómengi jıekterindegi kúmistelgen kómkerýlerge arab tańbasymen usta tómendegideı qoltańba qaldyrǵan:

Qajekem buıyrǵan soń istep ber dep,
Káribaev Nábı usta soqqan eri,
Naqyshtap neshe túrli butaq gúlden,
Múbárák qutty bolsyn Qajaǵańa,
Kórgen jan tamasha etip qalsyn tańǵa,
Bolǵanyn baıqap biler,
Kózi ashyq kóńili zerek mıly adamǵa.

Bul er-toqymnyń jıyntyǵy qazirgi tańda Ortalyq mýzeıdiń qundy kollekııasynyń biri bolyp otyr. Mýzeı bul er-toqymdy 1956 jyldyń 10 tamyzynda 2500 somǵa satyp alǵan. Aıtyp otyrǵan er-toqym barlyq jabdyqtarymen 2 zalǵa qoıylǵan. Áıel eriniń aldyńǵy qasyna birden úshke deıin túrli-tústi shynylar nemese aqyq, marjan sııaqty tabıǵı tastardy ornatý tásili Qazaqstannyń barlyq aımaǵynda kezdesti. Túrli tústi shynyny sheberler qoldan quıǵan. Ol úshin shynyny balqytyp, oǵan boıaý qosyp, arnaýly qalypqa quıyp erge ornatarda astyna shúberek tósegen. Tapsyrys berýshiniń qalaýyna qaraı keı erde tastyń sany 20-30-ǵa jetip jatty. Ortalyq Mýzeıde saqtalǵan áıel eriniń birinde 31 kóz ortalylǵan KP – 9670. Bul erge qondyrylǵan marjan tastardyń aralaryna kógildir emal quıylǵan. Qolda bar derekterge qaraǵanda áıel erlerin áshekeıleýdiń birneshe tásiliniń bolǵandyǵy belgili. Áıel eriniń aldyńǵy artqy qastary tutasyman kúmis shabylǵan temirmen qaptalyp, betine ótkir bizben qoshqar múıiz, syńar múıiz, geometrııalyq fıgýralar jáne ósimdik tárizdes túrli órnekterdi oıyp salady. Kúmis astyna salynǵan shuǵa nemese barqyt áserinen oıylǵan oıý aıqyn kórinedi. Oıýlar syzý (gravırovka) arqyly da túsiriledi. Erlerge arnalǵan qazaq erleriniń súıegi juqa jáne yqsham bolatyndyqtan, olar óte jeńil keledi. Kúmis áshekeıleri de shaǵyn, yqshamdy bolady.

 

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. Арғынбаев Х. Қазақ халқының қолөнері. - Алматы.Өнер, - 1987.;
  2. Тәжімұратов Ә. Шебердің қолы ортақ. Алматы: Қазақстан, 1977.