Suhbattasqan: Samal Ábýov
BQO H. Bókeeva atyndaǵy qazaq drama teatrynyń
akteri ári bas rejısseri
Men Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany, Súıindik aýylynda (Súıindik 1952 jyly qazaq jeri Kapýstın Iar men Azǵyr polıgonyna berilgenge deıin Orda aýdanynyń qaramaǵynda boldy) 1947 jyly 4 qańtarda dúnıege keldim. Adamzat balasyna salǵan sum soǵys kesapaty tym aýyr boldy. Ákem Ótegenov Tóleýish Naryn qumy, Dúıse qystaǵynda ómir boıy kolhozdyń qoıyn baǵyp ótken, myqty molda boldy. Anam aty – Qansulý. Endi ol ýaqyt Stalınnen qalǵan, zań qatal, kún kóris turmys tirshiligimiz tórt túlik, eger mal ólse, kolhozǵa baryp habarlaımyz dereý mal dárigeri kelip, qulaǵyn kesip, aktilep, kózbe-kóz jerge kómdiredi. Baýyzdaýǵa múlde ruqsat joq boldy. Áli esimde, Keńes ýaqytynda ómir súrgen adamdar biledi ǵoı, adam ómirinen mal qymbat boldy. Yńǵyrshyǵy shyqqan jalǵyz at, ákem qoıdy jaıaý júrip baqty. Mal azyǵy jetkilikti bolǵanymen, halyqtyń hal-ahýaly, kúnkórisi óte tómen boldy. Kóp úıdiń dastarhanynda tipti jeıtin nan da bolmaı qaldy. Maldyń azyǵy qumarshyqtan botqa jasap, jymıyqty aıranǵa týrap jedi. Mal baǵýdyń da mashaqaty kóp boldy. Ol kezde aınala qaptaǵan ıt-qustar qoıdy toryp, aralasyp, birge órip júredi. Birde túnde syrtqa júgire shyǵyp bara jatyr edim, uzynynan sulap jatqan qasqyrdy kórdim. Eń alǵash kórýim, men selk ete tústim. Kádimgi Kókshýlan. Sóıtsem, túnde qoıǵa shaýyp, ákem men aǵam shyǵyp soǵyp alǵan eken. Tabıǵattyń ǵajaby qysta túlkiniń júni jıren túske aınalsa, qasqyrdyń júni aǵaryp ketedi eken. Jalpy negizi esterińde bolsyn, qazaqtar qasqyrdy «qutyryp ketedi» dep atyn atamaǵan. «It-qus» nemese «jaman aýyz» dep ataǵan. Myna Astrahan oblysynyń Enotaevskıı aýdany degen bar sol jerde ákemniń týǵan inisi turdy. Soǵan ákem marqum baryp, úıge qaıtarynda aǵaı maǵan velosıped berip jiberipti, sony ákem kókke kóterip alyp keldi, qatty qýanǵanym esimde. Sosyn ovcharka (Tóbet) ıt berip jiberipti, sodan keıin qoıdy qorǵap kózimiz ashyldy. Naryn qumy Bókeı Ordasynyń Tolybaı-Terekti deıtin jer ǵoı, esimde qalǵany 1952 jyly áskerı-synaq polıgonǵa baılanysty el ydyrap, údere kóshkende men alǵash mektepke bardym. Pravda degen kolhoz ortalyǵynda, dúken boldy qazir ol jerdi qum basyp qaldy. Sol jerde apam ekeýmiz tórt jyldyq mektepte oqydyq. Apam tórtinshi klass, men birinshi klasta oqydym, eki klasqa bir muǵalim sabaq berdi. Parta degen atymen joq, uzyn taqtaı. Kúrdeli jóndeýi joq shaǵyn mektepte kishkentaı baldar oqımyz, peshtiń otyn jaqqan kezde qyzýyna jerler men tóbelerdiń jan-jaqtan qary erıdi. Aıaǵymyzda jóndi aıaqkıimde joq, sap-salqyn edende aıaǵymyz asty sý shylqyp, soǵan qaramastan oqydyq qoı. Qazir balalaryma aıtsam senbeıdi. Odan Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany, Úshtaǵan degen jerge kóshtik. Sol Úshtaǵan aýylynda Qurmanǵazy atyndaǵy segizjyldyq orta mektepti bitirip, Súıindikke bardym. Naǵashy sheshem marqum Zııada degen kisi. Eldiń arasynda «Qara kempir» dep atalyp ketken. Ózi eńbekqor, bir sıyry bar sony jetektep, kúnkóris qamymen qaınap turǵan kúnniń astynda qol oraqpen shóp shaýyp, kúnde keshke arqalap keletin. Ol kezde ınternat degen bolmady, men sol naǵashy sheshemniń qolynda oqydym. Mektepte meniń ádebıetke degen qushtarlyǵym artty, qolyma qalam alyp oı túbinde jatqan sózderimdi aq paraq betine jazyp syzýym joǵary synyptan bastaldy. Jańadan kelgen bilikti jas maman Jarmaǵambetov Qalamǵalı degen ustazymyz boldy, sol «Jas ádebıetshiler» úıirmesin ashyp óleń jazý, qabyrǵa gazetine maqala jazýdy úıretip, ádebı keshter ótkizdi. Ol kezde alyp bara jatqan metodıka da joq, degenmen solardyń aıtqany qonymdy boldy. Áli esimde qazaq ádebıeti gazetine qazaqtyń sońǵy on povesine arnalǵan maqala shyqty. Úıirme jetekshisi bizde qalmaıyq dep, bárimiz jabylyp on povest oqyp, talqyladyq. Ol men úshin úlken sabaq boldy. Sodan Atyraý oblysy Qurmanǵazy aýdany Súıindik orta mektebin bitirdim. Birin aıtyp birine ketip jatamyz, keıde oılanyp qalatyn tustaryń bolady… Bir kúni jaqynda synyptas qyzymyz habarlasty: «Qujyrǵalı myna jurt 40 jyl, 50 jyl ótti dep klastastarymen júzdesip, kezdesip jatyr. Biz qashan jınalamyz?» – dedi. Aıtýynyń jóni de bar eken dep, túnde jatyp alyp eseptesem bári kúni keshe sııaqty edi… Eki oblysta Atyraý men Oralda otyz bes baladan, bes bala qalyppyz. Qas-qaǵymda óte shyǵatyn, qaıran ómir-aı…
1967 jyl. Ári qaraı joǵary oqý ornyna tússem, ustaz bolsam degen arman boldy. Endi sol kezde bilimge degen umtylys zor edi. El arasynda «Oralda jaqsy bilim beretin ınstıtýt bar» degendi kóp estımiz. Sodan bir kúni oqýǵa barý úshin raıkom komsomoldan minezdeme alý kerek, Ganıýshkınodan baryp ony aldym. Qanshalyqty alys bolsa da ákem Tóleýishten ruqsat alyp, qaltama azyn-aýlaq aqsha salyp, jolǵa shyqtym. Ómiri poezdǵa minip kórmegem bizdiń oblyspen shekaralas jatqan Astrahan oblysy Qarabaıly degen jerden otyrýym kerek boldy. Ystyq kez, Astrahanǵa tyrqyldaq katermen ótip, vagonǵa otyryp, aýyldyń balasynyń o kezde esi ketetini lımonad, sony iship alyp qolymdaǵy aǵash chemodandy bas jaǵyma qoıyp jatyp aldym. Jolaı qaptaǵan syǵandar. Olarmen sóılesýge bolmaıdy, zatyńa muqııat bol urlap ketedi degen uǵym bar. Ýrbah stanııana kelip, kelesi poezdǵa otyrdym. Áli esimde til bilip jarymasamda tús qaıta Oralǵa jetip saǵ: 17.00-de temirjol beketine tústim. Sosyn endi úıdegilerdiń aıtqany meniń kókeıimde. «Aınalańa suqtana kóp qarama! Aýyldan kelgenińdi bilip qoıady» degenderi bári esimde. Meni kútip alatyn báribir eshkim de joq. Sodan vokzaldan shyqtym da bir kóshemen tikeleı basyp kelemin. Toqtamastan júre berippin, sálden soń demimdi basyp jáılap kóz qıyǵymmen qarasam, (burynǵy Fýrmanov) qazirgi Qurmanǵazy kóshesi eken. Qazaqta «Júre berseń, kóre beresiń» demekshi, kóshe de taýsyldy. Qazir oılasam, myna Nekrasovada salyq ınspekııasynyń ar jaǵy ÝVD-nyń qasy eken. Allanyń qudireti kósheniń arǵy betinde Jaıyq boıyna jaqyn bir bala velosıped ońdap jatyr eken, soǵan qaradym. Ol da maǵan qarap qaldy, menen buryn kelgen júzi tanys aýyldyń balasy eken. – Áı, azamat! Qalaısyń? – dedim jymıyp. Amandasyp, qal-jaǵdaıymyzdy surasyp, páterine alyp baryp, úıdiń qojaıyny orys kempirdiń, kópestik sandyǵy bar eken sonyń ústine búktetilip jaıǵastym. Erteńine ınstıtýtqa baryp «Qazaq tili men ádebıet» bólimine dokýment tapsyrdym, o kezde orysshaǵa shorqaqpyn. Eń joǵarǵy konkýrs bir orynǵa on eki bala talastyq. Árbir emtıhannan ótken saıyn qýanyp, úıge telegramma salam. Sonda aýylda bir kózi ashyq bireýi aıtady deıdi, pochta bólimshesiniń basynda júrgen myna bala oqýǵa túsetin sııaqty, árbir emtıhan saıyn aıqaılap jatyr, – dep (rahattana kúlip). Sóıtip, A.S. Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıka ınstıtýtynyń tarıh-fılologııa fakýltetine oqýǵa túsip kettim. Árıne, qal-jaǵdaıyń durys bolsa eńseń bıik, kóńil kúıiń kóterińki bolady ǵoı. Alǵashqy jyly ýaqytyly tamaqtanbaý, alańdatqan qarjylyq daǵdarys densaýlyqqa da keri áserin tıgizbeı qoımady. Syrqattanyp, Sokolǵa álsin-áli aýrýhanaǵa tústim. Sol kezde ne degenmen ádildik boldy, aýrýhanada jatqan kóbi orystar solarǵa mán bermeı, «Emý nado ýchıtsıa, molodomý lechıtsıa» dep stýdent bolǵanyma qaramaı tegin pýtevkamen emdelýge Qyrymǵa jiberdi. Sanatorııada jatqanymmen, kitaptan qol úzbeýim kerek boldy. Sosyn kitaphanalaryn aralaı bastadym, Qyrymda qazaq kitaptary qaıdan júrsin, ylǵı orys tilindegi kitaptar. Orystyń uly aqyny A.S. Pýshkın men klassık A.P. Chehovtan, L.N. Tolstoıdan bastap kitaptyń qyzyǵyna túsip ketip klassıkterdi túgel oqyp shyqtym. Taǵy bir utqanym, orys tilin jetik meńgerip aldym. Elge kelip oqýymdy jalǵastyryp, orystarda maqal bar «Pýtı Gospodnı neıspovedımy» –degen. Adam alda ne kútip turǵanyn bilmeıdi. Tórtinshi kýrs oqyp júrgende qyzyl buryshqa baryp televızor qaraımyz. Máskeý, Almaty jergilikti dıktorlar kórnekti aqyn Janǵalı Nabıýllınniń qaryndasy Sara Nabıýllına, aqyn, jýrnalıst Bazarǵalı Qýatovty kórip júrmiz. Bir kúni oblystyq telestýdııa jastarǵa dıktorlyqqa konkýrs jarııalanyp, 35-40 stýdent konkýrsqa qatystyq. Báriniń maqsaty – kógildir ekranǵa shyǵý kerek, kóriný kerek jastyq qoı (kúlip). Sodan ne basyńdy aýyrtaıyn, konkýrstan aqyry jalǵyz men óttim. Oral oblystyq teledıdar jáne radıo habarlaryn taratý jónindegi komıtettiń tóraǵasy Naýryzǵalı Sydyqov degen kisi, jumys qyzý júrýde. Kógildir ekrannan jarq etip shyqtym, azdap júz som jalaqy alam. Úlken kómek boldy. Áli esimde, Oral pedagogıka ınstıtýtynda kafedra meńgerýshisi, prorektor, qazaq tili men tarıh páni muǵalimi Ábýhanov Ǵabdirahım degen aǵamyz boldy. Emtıhanda suraqtaryna jaýap berip turmyn, aǵaı maǵan burylyp «Áı, sen televızordaǵydaı sańqyldaı almaı tursyń ǵoı», – deıdi. (kúlip jiberdi) Meniń ustazdarym ustaz-ǵalym, professor Qalımolla Myrzaǵalıev, professor Mátjan Tileýjanov, marqum Sársen Aqmýrzın, t.b. boldy. Birge oqyǵan grýppalastarym Aq Jaıyqtyń aıtysker aqyn qyzy, til janashyry Sholpan Qydyrnııazova, Málik Májıtov, Tilepov Ermek, t.b. jalpy jıyrma bes bala oqydyq. Sóıtip, eńbek ete júrip, ınstıtýt bitirdim.
Kúnderdiń bir kúninde ákeń qatty naýqastanyp jatyr, tósek tartyp qaldy degen habar keldi. Árbir urpaq óz áke-sheshesin qadirlep-qasterleý, qurmetteı bilýge, erekshe ardaqtaýǵa mindetti. Bárin tastap aýylǵa bardym. Mana «ákem Tóleýish myqty molda» dep, sóz basynda aıttym ǵoı. Ol kisi men moldada oqydym dep bizge únemi aıtatyn. Kóziniń tirisinde shaldar kelip ákeme aıtady deıdi: «Aı, Tóleýish! Sen ketpeshi, eger sen ketseń aýylda molda joq. Sovhozdyń toqtysyndaı súırep aparyp kómip tastar» dep. (jymııa kúlip) Jaqynda kishi inim qaıtys bolǵanyna on jyldyq sadaqa berildi. Sol shańyraqta ákemniń Quran Kárim kitaby qalyp edi. Sol inimniń sadaqasyna barǵanda, kelinge jáılap otyryp aıttym: – Shyraǵym, osynda ákemniń quran kitaby qalyp edi. Sony bilimdi adamdarǵa kórsetkim keledi, – dep osynda alyp keldim. Sosyn Nurlanǵa bergem, ol Batys Qazaqstan oblystyq tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń dırektory Jantas Safýllınge beripti. Bir qalyń kitap, sonyń ishine ákem: «1912 jyly Kýsalıev Qaıredennen aldym», – dep jazypty. Kýsalıev Qaıreden meniń ákemniń týǵan jezdesi. Ákemniń qasynda bolyp, Atyraý oblysynyń Qurmanǵazy aýdany, Balqudyq orta mektebinde bir toqsan muǵalim bolyp jumys jasadym. Buryn Oralda júrgende apań Esenova Qalamqaspen sózim bar edi. Qalamqaspen Baıan Esentaevanyń ájesimen tigin atelesinde birge jumys jasap júrgen kezinde, sodan tanystyq. Al Baıannyń anasy Gúljamal Aıdarqyzy oblystyq teledıdar jáne radıo habarlaryn taratý jónindegi komıtette menimen birge dıktor boldy. Ákesi Maqsat Zaılaǵıuly Muhıtdenovpen de tanystym. Sodan Oralǵa kelip, Oral pedagogıka ınstıtýtynyń ashanasynda toı jasap, úılendik. Aýyldan kelgen qazaqtar Súndet Sarıev, jazýshy Muqades Eslamǵalıev bárimiz áýre-sarsańǵa túsip, páter jaldap júrdik. Muqades Eslamǵalıulynyń eki dóńgek «teleshkesi» bar sony tastamaıdy. Kóshkende kerek bolady, ústine zatymdy salamyn da kóshe berem, – dep ázildeıtin, sol kezde alyp bara jatqan dúnıe de joq kóp bolsa jerge tósenish qana. Oı, dúnıe-aı… (oılanyp ketti).
Basty másele – baspana boldy. Birde 1973 jyly Oraldan samoletpen ushyp Mańǵystaýǵa bardym. Ol kezde bılet quny bir rýbl turady. Baryp qonaq úıge ornalasyp, jumystarymdy tııanaqtaǵasyn buryndary bizdiń aýylda, «Súıindik» asyltuqymdy qoı keńsharynyń dırektory bolǵan Járdem Salıhuly Keıkin degen kisi bar edi. Jumysyn sol jaqqa aýystyrypty dep estigem. Soǵan sol kezde jastyq pa, bilmeıim bardym. Úlken ǵımarat Qazaqstan Kommýnıstik partııasy Mańǵyshlaq oblysy komıtettiniń hatshysy Keıkin Salıhuly aǵanyń kabınetine kirdim: – Men osyndaı kezinde sizdiń qaraýyńyzda jumys istegen qoıshy Ótegenov Tóleýishtiń balasy edim dedim. Ana kisi: – Bilem, – dedi sosyn meniń betime týra qarap. – Iıa, qandaı sharýamen keldińiz? – dedi. Men tosylmastan baspanadan qınalyp júrgenimdi, jaǵdaıymdy aıttym. – Bárin túsinemin, ákeńdi de bilem adal eńbek etken kisi, kel kómektesemin, – dedi. Dereý Oralǵa kelip jumystan shyǵyp otbasymdy alyp, Aqtaý qalasyna baryp jumysqa ornalastym baspanamen qamtamasyz etilip, Mańǵyshlaq oblystyq teleradıo komıtetine dıktor ári redaktor bolyp ornalastym. Bir kúni Mańǵystaý oblystyq atqarý komıteti qazaq tilin jetik biletin nusqaýshy izdepti. Sebebi eki úsh aýdan is qaǵazdaryn qazaqsha toltyrady eken. Ony orys tildiler oqı almaıdy. Alyp-ushyp talaı mektepterde basshylyq jasaǵan marqum Jeńis Ýálıuly jetip keldi. Shapshańshyl, asyǵys áı-sháıǵa qaramaı, «Sen Qazaq tiliniń jetik mamanysyń, barsaıshy» dep, osy moınymda borysh bolmasyn marqum Jákeń qolymnan jetektep alyp bardy. Ǵumyr boıy boryshtarmyn sol kisige. Birden aldy jumysqa, eki úsh aıdan keıin úsh bólmeli úı berdi. Jalpy, ómirde talaı adamnyń saǵan kómegi tıdi onyń birin baıqarsyń, birin baıqamassyń. Keıbireýin, tipti kórmeı de qalasyń. Qazir oı júgirtip qarap otyrsam, Alla Taǵalanyń pendelerine bergen syıy, berip jatqan barlyq jaqsylyǵy molynan. Sodan 1976 jyly Mańǵystaý oblystyq komıtetine úgit-nasıhat bólimine jumysqa aldy. Odan 1984 jyly Mańǵystaý oblystyq partııa komıtetiniń 1-hatshysy, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Salamat Muqashev meni shaqyryp alyp, oblystyq komıtetten Mańǵystaý mádenıet basqarmasyna jiberdi, ol kezde menen buryn Dogadova degen áıel adam boldy. Ol kisi maǵan mádenıet salasy boıynsha biraz mindetteme júktedi. Mańǵystaý – 362 áýlıe mekendegen kıeli aımaq, erekshe talanttarǵa baı ólke. Ulttyq-mádenı ujym qurý kerek, oblystyń mereıi úshin shetelge shyǵý kerek, ulttyq qundylyqtardy keń nasıhattaý kerek, t.b. Ókinishke oraı, bizde osy jaǵy aqsap jatyr, – dedi. Dereý jumysqa qyzý kirisip kettim. Bir baıqaǵanym, oblysta kásibı maman qobyzshylar jetpeıdi eken. Qazaqtyń kóneden kele jatqan ulttyq aspabynyń biri Qobyz. Almaty konservatorııasyn bitirgen bir qobyzshy bar ol joqtyń qasy ǵoı, úlken partııalyq konferenııada 160 adamdyq konert daıyndalady. Aýdannan, aýyldan talanttardy jınap solardyń kúshimen shyǵady. Olardyń kelip ketýi jatyn oryny bar degendeı. Ol kezde kásibı ujym, fılarmonııa degen atymen joq. Sosyn birden mádenıet mamandaryn daıyndaýǵa kiristim. Ol úshin oqý orny kerek. Birinshi aldyma qoıǵan maqsatym – mýzykalyq ýchılıe ashý boldy. Óte qıyn kez jekeshelendirýdiń bastalyp, balabaqshalar jappaı jabylyp jatyrǵan ýaqyt. Bir kúni bir kombınattyń bastyǵy keldi, Qytaılarmen kelisip otyrmyn. Mańǵystaý qýyrshaq teatrynyń aýlasynan Qytaı ashanasyn ashqym keledi, soǵan ruqsat berseńiz, – dep. Men aıttym: – Maǵan aldymen mýzykalyq ýchılıe ashýǵa ǵımarat taýyp ber, – dep. Ol kelisip, aıtqan ýádesinde turyp, ǵımarat taýyp berdi. Tez arada Mańǵystaý oblystyq komıtetinen tolyq ǵımaratpen qamtamasyz etilgen, ýchılıe ashý kerek degen qaǵazdy alyp Almatyǵa ushtym. Ol kezde QR Mádenıet mınıstri Erkeǵalı Rahmadıev. Samal esińde bolsyn, alda áli talaı bastyqtardy kóresiń, turǵan turpatynan, sóılegen sózinen, ózinen kóp nárseni aıyrasyń. Erkeǵalı Rahmadıev – istiń adamy, ulaǵatty adam. Birde áriptestik jınalysta Erkeǵalı aǵamyz «Men bul jerge erigip kelgenim joq, tilge, mádenıetke paıdam tısin dep kelip otyrmyn. Birlesip jumys isteı alatyndaryń el úshin qyzmet jasaıyq, qoldaryńnan kelmeıtinderiń ketińder», – dep tike qaıyrǵan edi. Azamattyǵy óte joǵary adam. Ol kezde tártip qatal. Bir aı júrip bálenbaı qaǵazǵa qol qoıdyryp, Erkeǵalı aǵanyń arqasynda qaýlyny alyp ebil-sebil Mańǵystaýǵa ushtym. Kelgen boıda ýchılıeni jabdyqtaýǵa kirisip, ónerde ózindik orny bar, Qurmanǵazy atyndaǵy Ulttyq konservatorııa bitirgen, Mańǵystaýdyń azamaty Amanbek Mahýuly Súndetovty alǵashqy dırektory etip qoıdym. Onyń da qyzyǵy bar, alǵash Amanbekten suraımyn «qansha pıanıno kerek?» – dep. «Oqý ornyndaǵy nastroıka jasaýǵa kabınet saıyn 50 bólmege, 150 pıanıno», deıdi. Ákimderge baryp aqsha surap «Kýlttorg» bazadan túgel alyp berdim. Men bes altaý jaraıtyn shyǵar dep oılap júrmin. (jymııa kúlip) Ol 25 jyl boldy áli sol jerde dırektor. (jymııa kúlip) Taǵy bir maqsat – barlyq óner ujymy uıymshyldyǵy men birliginiń arqasynda úlken belesterden kóriný, halyqtyń kóńilinen shyǵý, suranysqa ıe bolý boldy. Maqsatqa jetý úshin kúni túni uıyqtamastan bar kúsh-jigerimdi saldym. Odan fılarmonııa quryldy keremet boldy. Kez kelgen konertke daıyn turǵan ujym. Myna áýesqoılarmen jumys jasaý óte qıyn. Sosyn júrgeniń zar qaǵyp. Jalpy óner adamdary eldiń nazarynda bolǵasyn jaýapkershilikti tolyqqandy sezinýi kerek. Mańǵystaý týraly bir aýyz aıtyp keteıin, negizi uzaq áńgime… Alǵash barǵanda aıǵa túskendeı boldym. Sebebi bereke-baılyǵymen, shejireli tarıhy mol, bir ǵasyr buryn qulaǵan jumbaqty tylsym tastar sol jerde jatyr. Jyralar, jarqabaqtar. Sonda jumys barysynda, joldastyq retinde aralasqan jergilikti jigitterim kóp boldy. Kez kelgeni Mańǵystaýdyń ańyzdaryn aıtqanda aıyzyńdy qandyryp, eldi siltideı tyndyryp maıyn tamyza túsindiredi endi esiń ketedi. Kemeńger tulǵa Ábish Kekilbaevtyń ózi kez kelgen jaqpar tastyń túbine tura qalyp tarıhyn áńgimelegende jer jebirine jetip túsindiredi. Halqynyń rýhy myqty. Konertter tynysh ótpeıdi, óner dese ishken asyn jerge qoıyp sporttyq jarystaǵydaı aıqaılap-aıqaılap, aıaqtarymen jer tepkilep otyryp qaraıdy. Isataev Saǵyn degen jan dosym bar, jergilikti naǵyz Adaı. Esterińde bolsa, sol azamat sizderdi Mańǵystaýǵa alyp barǵanymda qolda bar kómegin aıamady. Tipti ol kez kelgen jerde paıda bar ma, joq pa onymen sharýasy joq. Kómek suraǵan janǵa baryn aıamaıdy, túsip ketedi. Sosyn Mańǵystaý halqynyń minezindegi eń jaqsy qasıetteriniń biri, ózderi kómekteskisi kelip, qol ushyn berýge qulshynyp turady, al endi birdeńe surasań laqtyryp tastaıdy. Aı, berseń berersiń, bermeseń sadaqa deıdi. Jaqsyǵa janasqysh, bir sózben aıtqanda iri týraıtyn márt azamattar. Ózderiń biletin sol jerdegi mádenıettiń aqsaqaly Nurnııaz Muxanov degen dosym bar, aıta bersem kóp onda dostarym. Oblys 1988 jyly taratylyp 1990 jyly «Mańǵystaý» degen atpen qaıta oblys bolyp quryldy. Meni sol taratylǵan kezde Atyraý oblysynyń mádenıet basqarmasyna basshylyqqa shaqyrdy. Men árıne, qýana kelistim. Biraz jyl tórt mınıstr, bes oblystyq komıtet predsedatelimen jumys jasaǵan ekem úkimetke adal qyzmet jasadym, biraq Oralǵa qaraı kelgim keldi de turdy. Burynnan osy jaqtaǵy jigittermen habarlasyp júrgem. Bir kúni osy Oraldaǵy oblystyq mádenıet basqarmasynyń bastyǵy marqum Maqsot Omarǵalıev habarlasty. Telefonnan «Qujeke! Oralǵa kelgińiz kelip júrgenin estip jatyrmyz, bizdiń qazaq teatryna basshylyq jasaýaǵa qalaı qaraısyz?» – dedi. Kishkene oılandym da, aı barsam, baraıyn dep kóz jumyp keldim. Qazirde teatrǵa kelgenime esh ókinbeımin. 
Teatr – meniń ómirimdegi eń baǵa jetpes kezeń. Teatr – bul bar shyǵarmashylyq múmkindigińdi kórsetetin kıeli óner ordasy. Alǵash kelgende teatr «Remzavod» mádenıet saraıynda boldy jylý joq, biraz kúrdeli máseleler jınaqtalyp qalǵan. Teatr dırektorynyń mindeti – qarjylyq jáne materıaldyq jabdyqtaý, sharýashylyq qyzmetine basshylyq etý. Shynyna kelgende, shyǵarmashylyq topty rejısserlar basqarý kerek. Sosyn burynǵy tájirıbem boıynsha aldyma maqsat qoıdym. Ol jylýmen qamtamasyz etý, adamdarǵa materıaldyq jaǵdaı jasaý, jalaqysyn ýaqytyly berý, merekelerde syıaqy berý, rejısserdiń jumysyna kásibı múmkindik týǵyzyp, festıvalderge qatysýǵa muryndyq bolý jáne osy teatrdy akademııalyq teatr qataryna kirgizý armanym boldy. Óıtkeni teatr akterlarynyń aılyqtary óte tómen. Tarıhta 1998 jyly teatr ujymy alǵash ret respýblıkalyq teatrlar festıvaline S. Asylbekovtiń «Bir túngi oqıǵa» (rej. M. Ahmanov) dramasymen qatystyq. Men bir jaǵynda jaryq berip otyrmyn, ekinshi jaǵynda rejısser Murat jaryqta otyr… Tolqý, qobaljý bári de boldy. Sóıtip, VI respýblıkalyq teatrlar festıvalinde alǵash ret Gran-prı júldesin jeńip alyp aıdy aspanǵa shyǵardyq. Teatr úshin mańyzdy oqıǵa jańa ǵımaratqa ıe bolý sol kezde Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Habıbolla Jaqypovtyń kezinde qolǵa alyp, alǵash irgestasyn qalady. Endi qalanyń qaq ortasyna ásem ǵımarat salýǵa «Qarashyǵanaq Petroleým Opereıtıng» b.v. kompanııasynyń qarjysymen, ulttyq namysy bar «Jaıyqselstroı» JShS Aldııar Rahmetov basqarǵan qurylysshylar qyryq gradýs aıazǵa qaramastan qulshyna kiristi. 2000 jyly Batys Qazaqstan oblysyna ákimi bolyp Qyrymbek Kósherbaev keldi. Bilikti de bilgir basshy Qyrymbek Eleýuly kete ketkenshe meniń atymdy atamaı, syılastyqpen «Qujeke» deıtin. Taǵy bir qasıeti teatrǵa únemi kelýi óz aldyna, telefon arqyly habarlasyp «Kishi qyzmetker» demeıdi, barlyq salanyń jumys barysyn bilip otyrýshy edi. 2002 jyly zamanaýı ǵımaratta daıyn boldy, aldyn ala ıntellıgenııa ókilderi bas qosyp, qonaqtardy kútip alýǵa da kirisip kettik. Qyzý daıyndyqta komendant Mástýra Nabıevanyń teatrǵa sińirgen eńbegi zor. Qyzyl kilemdi Máskeýden «Kremlevskaıa kovrovaıa dorojka» fabrıkasynan aldyryp tósedik. Sol kezde onyń aldynda qarjylaı kómektesip, arasynda basqa da kómegimdi berip KSRO halyq artısi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, professor Hadısha Bókeevamen telefon arqyly habarlasyp otyrǵam. Sol kúni tańerteń osynshama baryp qatysqym kelip edi, dárigerler ruqsat bermeı tur dep kele almaı qaldy. Sosyn BQO ákiminiń orynbasary Tabylǵalı Saparov, BQO Aqjaıyq aýdanynyń ákimi Shafhat Ótemisov bárimiz aeroportqa baryp, samolet Iak-40-tan Qazaqstannyń Halyq qaharmany Ázirbaıjan Mámbetovty qarsylap aldyq. Áli esimde 2002 jyly 11 qyrkúıekte kópshilik jınalǵan halyq, teatrdyń ashylý rásimine Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Nazarbaev keldi. Jurtshylyqpen jyly amandasqan Prezıdent qyzyl kilemmen trıbýnaǵa kele jatyp, bir sát turyp qaldy. Sol kezde Elbasy: – Kimniń atyn bereıin dep jatyrsyzdar? Ázeke bul teatrǵa sizdiń atyńyzdy bersek qalaı bolady eken, – dep surapty. Ol kezde kózi tiri Halyq qaharmany Ázirbaıjan Mámbetovtyń ulylyǵy, Qyrymbek Eleýulyna bir qarap «Menen góri KSRO Halyq artısi Hadısha Bókeevanyń eńbegi orasan, sol kisiniń atyn berý kerek», – degen eken. Sóıtip, Elbasymyzdyń qatysýymen sý jańa teatr ǵımaratynyń lentasy qıyldy. Teatrdyń ishin senarıı boıynsha ózim aralatqanymdy maqtanyshpen aıta alamyn. Keıin Qyrymbek Eleýuly teatrǵa Hadısha Bókeeva atyn berýdi amanattap bizge tapsyryp ketken. Ótkende Qýanyshqa aıtqam, telegramma sal, amanatyńyz oryndaldy dep. Samal esińde bolsyn. Este ustaıtyn nárse, Reseı teatrlarymen jaqsy qarym-qatynas, baılanysta bolý kerek. Jaqsy damyǵan, bizdiń olardan úırenetin nársemiz kóp. Sol oıymda bolyp jaqyn jer Orynborǵa baryp M. Gorkıı atyndaǵy orys drama teatry dırektory erempılov Pavel Leonıdovıchpen tanysyp eki jaqty shyǵarmashylyq baılanysta bolýǵa, «Gostınyı dvor» Halyqaralyq teatr festıvaline ujymmen baryp kórýge, tájirıbe alýǵa kelisimge otyrdym. Bardyq, kórdik. Qanshama sabaq aldyq. Ujym árdaıym ónerli jastarmen de tolyqtyrylyp otyrý kerek. Óıtpese bolmaıdy. 2002 jyly jańa qurammen tolyqtyrdyq Almatydan T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń túlekteri A. Daırabaeva, D. Bazarqulov, A. Shoman, N. Seıitmahanbetov, S. Muratbekova, A. Janserikov, J. Mamedova sekildi kásibı mamandarmen tolyqty. Jastar degen endi janyp tur. Sodan ekinshi ret 2003 jyly IýNESKO sheńberinde Mahambettiń 200 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan HI respýblıkalyq teatrlar festıvalinde I. Ǵaıyp «Mahambet» (rej. M. Ahmanov) tragedııasymen qatysyp, birinshi júldeni jeńip aldyq, basty roldi akter Temirbolat Esenǵalıev somdady, ishinde óziń de barsyń. Repertýardaǵy júrip jatqan spektakl óz aldyna, aýyl-aımaqqa gastrolge shyǵý, festıvalderge qatysý nazardan tys qalmaýǵa tıis. Odan alǵash 2005 jyly Kaır qalasyndaǵy eksperımentaldyq teatrlarynyń XVII halyqaralyq festıvaline I. Ǵaıyptyń «Qorqyttyń kóri» (rej. Q. Qasymov) qoıylymymen qatystyq. Myna «Aqjaiyq» telearnasynyń dırektory Aslanbek Ǵubashev ádebıetti úzbeı oqıtyn, bilgir azamat. Jumys kabınetimde otyrǵam, A. Kamıý «Kalıgýla» búgingi kúnniń dramasy dep kitabyn ákelip berdi. Qazaq tiline aýdaryp qoısańdar utylmaısyńdar dedi. Kitap óte qyzyq eken, maǵan unady. Myna Elmıra (E. Maqasheva) biledi ǵoı, aýdarma jumysy óte qıyn, jaýapty qyzmet. Ýaqyt pen shydamdylyqty qajet etedi. Soǵan qaramastan, kúni-túni otyryp qazaq tiline aýdaryp shyqtym. Teatrymyzdyń rejısseri Muqan Tomanov sahnalap, 2008 jyly Aqtaý qalasynda ótken HVI Respýblıkalyq Qazaqstan teatrlary festıvalinde «Eń úzdik debıýt» (M. Tomanov) jáne «Eń úzdik er adam beınesi» (Q. Amandyqov) úshin berilgen júldeni jeńip aldyq. Odan bir kúni Ashat aýdarýǵa E. Olbı «Zooparktegi oqıǵa» (rej. A. Maemırov) psıhologııalyq shyǵarmasyn alyp keldi. Shyny kerek, basynda túk túsinbedim. Munymen ne aıtqysy kelip tur? – dep qaıta oqydym. Avtordyń astyrtyn oıy kúshti eken. Sol 2009 jyly AQSh-tyń Konektekýt shtatynyń Rıchveld qalasynda ótken M. Chehov atyndaǵy baıqaýǵa baryp E. Ýolbıdiń «Zooparktegi oqıǵa» (rej. A. Maemırov) qoıylymy atalmysh baıqaýdan «Eń úzdik qoıylym», «Eń úzdik ártis» nomınaııalaryn jeńip aldy. Aıtary kóp, astarly oıy bar G. Hýgaevtyń ózimen habarlasyp otyryp «Qara shekpen» pesasy aýdardym. Sahnalaǵan ózimizdiń Ashat Maemırov. Ol birneshe teatrda sahnalandy, birneshe festıvalderge qatysty. Tipti Túrkııanyń Konıa qalasynda ótken «Myń tynys – bir daýys» atty túrkitildes teatrlardyń 9-shy halyqaralyq festıvaline qatysyp, «Eń úzdik spektakl» júldesin de jeńip aldy. Jalpy qaı aýdarmamda, júldesiz qalǵan kezi joq. Bul H. Bókeeva teatry áli talaı belesterdi baǵyndyratyny sózsiz. Teatr – ujymdyq óner, akterler, rejısser, sýretshi, t.b. bári bir-birmen baılanysta bolý kerek. Myna «Erdi namys óltiredi, Qoıandy qamys óltiredi» degen meni teatrdyń 20 jyldyǵyn toılaýǵa úgittegen Musaǵalı Bektenov. Jyldyń basynan bastap qaqsady, sodan toıladyq. Aqtóbege gastrolge barýǵa Bıbigúl Isalıeva sebepker boldy. Solardan utylǵanym joq. Muny aıtyp otyrǵanym qaı qaı teatr bolmasyn ujym bolyp aqyldasyp, yntymaq birlikte bolý kerek árdaıym. Yntymaq bar jerde yrys bar. Burynnan estýshi em, sahna – kıeli, qasıetti dep. Qazir oılasam rasynda da solaı eken… Egerde sen sahnany syılamasań, sahna seni de syılamaıdy.Teatrǵa atústi qaramaý kerek, eńbek jasap jatqan, qaı-qaısy bolmasyn teatrǵa neǵurlym jeńil, júrdim-bardym qarasa, soǵurlym sahnanyń qadiri de, qasıeti de kúnnen kúnge kete beredi… Óte jaýaptylyqpen qaraý kerek. Óıtkeni, burynnan aıtyp júrgenimdeı, bul – «Altyn keregeli, aına terezeli» qasıettti teatr.
Taǵdyrynan syr shertip, taǵylymdy oı aıtqan, tanymymen bólisken Qujyrǵalı aǵamyzdyń ómir joly, ónegeli isi búgingi jastarǵa úlgi.
