Sharıpa Orazbaeva – kıno áleminde esimi belgili tulǵalardyń biri. Shyǵarmashylyǵy áıel adamdardyń surapyl taǵdyryn baıandaýmen erekshelenedi. Atap ótsek, bul taqyryptyq aýmaq boıynsha osy ýaqytqa deıin úsh tolyqmetrajdy fılmderi jaryq kórgen: «Márııam», «Qyzyl anar» jáne «Tul». Atalmysh eńbekteri úshin Sharıpa Orazbaeva 22-shi Rainbow Film Festival atty halyqaralyq kınofestıvalinde «eń úzdik rejısser» jáne 16-shy Evrazııa kınofestıvalinde «eń úzdik fılm» nomınaııalary boıynsha jeńiske jetken.
Bizdiń qozǵaıtyn taqyrybymyz «Uıat jáne men» derekti fılmimen baılanysty. Bul – jyldar boıy tasada qalǵan Bıbigúl Ospanovanyń basyna túsken jan túrshigerlik oqıǵasy arqyly qoǵamdaǵy «uıat» túsinigine qarsy turatyn fılm. Negizgi taqyryp retinde qorlyq kórgen adamymen 12 jyl boıy shańyraq bólisýge májbúr bolǵan jannyń ózi úshin, qyzy úshin kúrese bilgeni alynǵan.
«Uıat jáne men» derekti fılmin túsirýge sizdi ne ıtermeledi? Negizgi maqsatyńyz qandaı boldy? Sol maqsatyńyzǵa jete aldyńyz ba?
-Negizi osy «Uıat jáne men» derekti fılmin túsiretin kezde jalpy qazaq túsinigindegi «uıat» jaıly aıtqym keldi. Eń basty maqsatym da osy boldy. Jáne sol maqsatqa jettim dep bilemin.
Sharıpa Orazbaeva derekti týyndysyn túsirer aldynda Internews Network halyqaralyq uıymynyń grant baıqaýynda baǵyn synap kórgen bolatyn. Al basty keıipkerdiń taǵdyry jaıly tanystarynan estip, moraldyq konepııamen toǵystyrý arqyly zorlyq máselesin uıatpen jaba salýǵa bolmaıtyndyǵyna qaýymnyń nazaryn aýdartýdy sheshti.
Derekti fılmniń keıipkeri Bıbigúl Ospanovamen qalaı tanystyńyz? Túsirilim barysynda til tabysý ońaıǵa soqty ma?
-Bıbigúl Ospanovamen tanysqan sát naq esimde joq. Degenmen, túsirilim barysynda qıynshylyqtar boldy. Ol kisi zorlyq kórgen áıel. Sondyqtan da psıhologııalyq turǵydan aýyrlaý boldy.
Keıipkerińizdiń basynan keshkenin kórkemdik fılmge aınaldyrý oıyńyzǵa kelip pe edi?
-Kórkem fılmniń sıýjeti retinde qoldaný oıymda bolǵan o bastan. Biraq bul taqyryp óte qıyn, ári aýyr bolǵandyqtan derekti fılm jasaýǵa bel býdym.
Derekti fılm úsh bólimnen quralǵan. Olar: 1. Táýbá; 2. Aǵynan jarylý; 3. Kúres. Oǵan qosa, ár bólimniń mazmunyna tán taqyryp aıasyndaǵy keskindemeler de óz kórinisin tapty. Máselen, Nıkolaı Nıkolaevıch Geniń «Sovest Iýda», Edvard Mýnktyń «Obnajennaıa» jáne Anatolıı Shýmkınniń «Plach» kartınalary tıisti oıdy jetkizýge septigin tıgizedi.
Fılmde kórsetilgen keskindemelerdiń túpki mánisi nede? Óner salasynan tys kórermender úshin qabyldaý qanshalyqty qıyn bolýy múmkin?
-Fılm bólimderge bólingen. Ár bólimdegi keskindeme arqyly fılosofııalyq turǵydan keıipkerdiń shynaıy beınesi ashylady. Sondyqtan, men ony bólip kórsetýdi sheshtim. Árıne, óner salasynan tys kórermender úshin ondaı bólimder túsiniksiz. Alaıda, ıýtýb jelisinde kóptegen kórermender óz oılaryn bildire ketken. Iaǵnı, olar fılmniń jalpy bolmysyn túsindi dep oılaımyn.
B. Ospanovanyń ózi aıtqandaı: «Túsinetin adam túsinedi». Kórermenderdiń tarapynan qaldyrylǵan pikirlerinen qoǵamda qalyptasyp qalǵan zańdylyqtar aldynda boı bermeı, aýdıtorııanyń ádilette túrde qabyldaǵany baıqalady. Sol úshin de fılmniń negizgi oıy árkimniń sanasynda berik saqtalady deýge keler.
Sizdiń tájirıbeńiz boıynsha, derekti men kórkemdik fılm túsirilimderiniń aıyrmashylyǵy nede?
-Derekti men kórkemdik fılmderdiń aıyrmashylyǵyna kelsek, derekti fılmde keıipker qalaı bar, solaı shynaıy túrde kórsetý kerekpiz. Al kórkemdik turǵydan bolatyn bolsa, avtor óziniń oıynan, óziniń fantazııasynan keıipkerdiń boıyna qandaı da bir qasıetterdi qosa alatyn múmkindikke ıe. Derekti týyndylarda bul múmkin emes.
Osyndaı tarapta shynaıylylyq torabynda tanylǵan Bıbigúl Ospanovanyń ómirlik joly beınelengen rejısserdiń eńbegi, ókinishke oraı, elimizde ózektiligi joǵary bolyp keletin zorlyq-zombylyq máselesiniń halyq arasynda qozǵalýy qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetedi. «Uıat» sózi qurbandardyń bolashaǵyn kesip tastaıtyndaı yqpaldyqqa ıe bolmaý kerektigi bárimizge de málim. Qalaı degenmen de, úndemestikte qalǵan oqıǵalar sol qalpynda sheshimsiz qalýda.
