Sizge «ómirbaıanshy»
kınematorgafıst degen laqap at qoıyp úlgergen keıbir synshylar, «Úsh maımyl» (“Üç Maymun”) fılminiń sıýjet
jelisiniń qurylymyn kórip tań qalyp jatyr.
Meniń fılmderim oıdan shyǵarylǵan oqıǵalar negizinde
taspalanady. Ózgeniń shyǵarmashylyǵyna ınterpretaııa jasaımyn dep qatty
qatelesýge bolady: eger óz ómirimde bolǵan oqıǵalardy paıdalansam, onda qandaı
da bir saıası astar shyǵa keletin edi. Al meni qazirgi ýaqytta kóbine ekzıstenıaldy
máseleler mazalaıdy.
Fılm senarııinde
melodramaǵa saıatyn sátterdi baıqap qaldyq.
Óz basym kúndelikti túrik kınematografynda jıi
qoldanylatyn melodrama taqyryptaryn unatamyn. Baıqaǵanym, Túrkııada halyq
melodramaǵa óte jaqyn, men de solardyń qatarynanmyn. Melodramalardy alyp, ony
barynsha shynaıy sýrettep, ózimdiki retinde shyǵarǵym keldi. Bul janrda túsirilgen
fılmderdiń kópshiligi aqylǵa sıymsyz oqıǵalardy sıpattaıdy, biraq, olarǵa óz
túsinigimizde shynaıy kózqaraspen qarasaq, qabyldaýǵa jaramdy bolyp shyǵa keledi.
Men úshin ómirdiń ózi melodrama. Al
Túrkııadaǵy ómirim odan da áserli.
Siz aıtyp otyrǵan realızm
aldyn-ala oılastyrylyp, senarııde jazylyp qoıa ma, álde túsirilim kezinde paıda
bola ma?
Senarııde jazylady. Biraq, keıde bir nárseniń jetispeıtindigin
túsirilim alańynda baıqaısyń, sol sebepti epızodty qaıta jazýǵa týra keledi.
Óte muqııat bolý kerek. Mysaly, anasy úıge kelip, saıasatkerden alǵan aqshany ulyna
kórsetkende ol qýanyp shyǵa keledi. Senarııde solaı jazyldy. Biraq, túsirilim
kezinde qarasaq, olaı bolýy múmkin emes eken. Sońǵy nusqada biz ulynyń áreketsiz, emoııasyz qalǵanyn kórsettik.
Óıtkeni, ol
anasynyń opasyzdyq jasaǵanyn sezip qoıdy, solaı ma?
Bul mańyzdy emes. Nıshe aıtqan eken (osy tusta Djeılan Bernard Shoýdyń sózin Frıdrıh Nısheniki dep aıtyp
qatelesti, - aýdarmashynyń eskertpesi), ómirde úlken eki tragedııa bar:
birinshisi – ózińniń ómirlik armanyńa qolyńnyń jetpeı qalǵany; ekinshisi –
ekeýiniń eń soraqysy – armanyńa qolyńnyń jetkeni. Olar otaǵasymen kelispeı
jatyp, qaýipti is – áreketke barady. Túsirilim kezindegi oqıǵanyń shynaıylyǵy
logıkadan emes meniń ıntýıııamnyń negizinde týyndady
Túsinýimshe, sizdi
bárinen buryn keıipkerdiń ishki álemi qyzyqtyratyn sııaqty.
Iá, bárinen de meni adam jany qyzyqtyrady. Bul tusta
árıne ádebıet kınematograftan kósh ilgeri kele jatyr. Kıno – áli jas óner salasy.
Men kıno osy ýaqytqa deıin Dostoevskııdiń shyǵarmalaryna deńgeıles týyndy jasady
dep oılamaımyn. Túptiń-túbinde shyǵýy múmkin. Men adam tabıǵatynyń tereńinde ne
bolyp jatqanyn túsinýge tyrysyp kelemin. Ózimizdiń eń qarańǵy, qatygez
tusymyzdy túsiný arqyly ǵana biz jańarýǵa, damýǵa umtyla alamyz.
Fılmniń ataýyn
qalaı oılap taptyńyz?
Konfýıı iliminde úsh maımyl týraly ańyz arqyly
sıpattalatyn danalyq traktovkalary kezdesedi: jaman nárseni estimeımin,
kórmeımin, aıtpaımyn degen. Fılmde uly anasynyń opasyzdyǵy jaıly bilmeıtin
sııaqty keıip tanytady, ákesi telefon tutqasynan óz bastyǵynyń daýysyn estimegen
sııaqty bolady, al anasy ekeýine de ótirik aıtady. Bul metafora ádette óziń
bilip turǵan ótirikti áshkereleý úshin jıi qoldanylady.
«Bógde» (“Uzak”) fılmindegideı, dál osy kartınada nege ózińiz operator
bolmadyńyz?
Men óz operatorym Gıokhan Tırıakımen
jumys jasaǵandy unatamyn. «Mezgilder» (“İklimler”) fılminde basty
keıipkerlerdiń biri bolyp oınaǵandyqtan, ol kartınany ózim túsire almadym, sol
sebepti men Gıokhandy shaqyrdym. Osy joly da onymen jumys isteýdi jón dep sheshtim.
Onyń ıdeıalary keremet. Jaryqtyń, kameranyń qaı tusta turatynyn men sheshsem de,
onyń yqpaly fılmde baıqalyp turady. Buǵan qosa men túsirilip jatqan kartınany
manıtordan qarap otyramyn, bul tikeleı kameradan kórgenge qaraǵanda áldeqaıda
jaqsy. Paıda bolǵan araqashyqtyq maǵan bolyp jatqan proesti tolyq qamtyp,
akterlerge basa kóńil bólýge múmkindik týǵyzady.
Kartınaǵa qatysty
qandaı ıdeıalaryńyz bolyp edi?
Bolyp jatqannyń bári otbasynyń úsh múshesiniń aınalasynda
oryn alǵanyn qaladym. Osyǵan jetý úshin men olardy barynsha qorshaǵan ortadan
bólekteýge tyrystym. Bastapqyda fılmde olardan basqa adamdar boı kórsetpeıdi
dep josparlanǵan. Jáne túsirilim kezinde olardyń aınalasyndaǵy atmosferaǵa
barynsha bozǵylt reń bergim keldi. Biraq, ol keıinnen postprodakshn kezinde
jasaldy. Men ózimniń jeke álemimdi jasaǵym keldi.
Bul josparyńyz,
sheshimińiz kóbine tragedııaǵa toly oqıǵaǵa jaraıtyn sııaqty.
Kózben kórýge bolatyn dúnıeniń maǵynasyn asyra silteýdiń
qajeti joq dep oılamaımyn. Bul kartınalar tikeleı jannyń áserinen paıda bolady.
Ol fılmder men jıyrmaǵa tolǵan sátten bastap, meniń álemdi qabyldaýymmen birge
kele jatyr. Jáne, dál qazirgi ýaqytta men armanyma bir taban jaqyndadym.
Alaıda, ómirdiń jeńil bolyp shyǵa kelýinen qorqamyn.
Úlken múmkindikterge ıe sandyq kameraǵa
aýysqannan keıin ne ózgerdi?
«Mezgilder» (“İklimler”) fılmin
dál osy kartınany túsirgen kameraǵa taspalaǵanmyn. Barlyq qupııa postprodakshnnyń
múmkindikteriniń damý proesinde jatyr. Bul degenimiz másele kamerada emes,
barlyq kamera birdeı. Fotografııa salasynda bul burynnan belgili: kópshiliginiń
qoldanyp júrgeni sol bir kamera. Ózgeris sýret túsirilgennen keıin, basyp
shyǵarý kezinde júzege asady. Árbir kadrdy óz qalaýyńsha ózgertýińe bolady.
Mysaly, bala temir jolǵa qaraı júgirip bara jatqanda biz ony úıdiń tóbesinen
qarap otyrǵandaı bolamyz. Jáne bir tustan, bul sheshim balaǵa anasy qarap
turǵandaı áser qaldyrady. Terassanyń kóleńkelengenin kóremiz. Shyn mánisinde
eshqandaı kóleńke bolmaǵan, biraq, dál sol ádis kadrǵa mán men maǵyna bergenin
baıqaımyz.
Fılmdegi mýzykalyq
sheshimderdiń utymdy paıdalanylǵany qýantady; Bressonnyń fılmderin eske túsiredi
eken.
Rober Bresson – men súıip kóretin rejısserlerdiń biri.
Keıbir dúnıelerdi beınemen jetkizý múmkin emes, ol kezde kómekke mýzyka keledi.
Biraq, men túsirip jatqanda mýzyka jaıynda oılamaımyn. Bári dybys montajy men dybys
jazý kezinde jasalady. Múmkindikter óte kóp bolǵandyqtan, dál osy nemese basqa
kompozıııany fılmge qosý týraly sheshim qabyldaý óte qıyn. Árbir án óziniń
oqıǵasyn jasap shyǵýy múmkin. Men tuńǵysh ret fılmde eshqandaı mýzyka
qoldanbadym. Uıaly telefonnyń qońyraý dybysynan basqa mýzyka bolǵan joq.
Ol án qaıdan paıda
boldy?
Biz «Mezgilder» (“İklimler”) fılmin túsirip
jatqan kezde, Túrkııanyń batysynda, ıen dalada boldyq. Avtobýsta túneýimizge de
týra keldi. Túnniń bir ýaǵynda sýyqtan kóliktiń motory istemeı qaldy. Ol jerde
qalsaq, tońǵannan qatyp óledi ekenbiz. Ary-beri qımyldap júre bastadyq.
Alystan jaryqty kórip soǵan qaraı bardyq. Ol jerde, ishinde úsh jigit ot jaǵyp
jylynyp otyrǵan úı bar eken. Bireýi súıgen adamy jaıynda aıtyp otyrdy. Túrkııada
qalyńdyqtyń otbasyna aqsha syılaıtyn dástúr bar. Jigit qajetti somany jınaý úshin
eki jyl boıy talmaı eńbektenip keledi eken. Súıgenine úılený úshin dál osylaı
áli bes jyl jumys jasaýy kerek. Qaı tustan ekenin bilmeımin sol jerde jańaǵy án
oınap turdy. Men áli kúnge deıin jigittiń aıtqanyn da, ándi de umytqan joqpyn.
Orys tiline aýdarǵan: Kırıll Adıbekov
Qazaq tiline aýdarǵan: Erden Kabdrashıdov
Materıal: http://splanet.ru/paper/r1-336521.php saıtynan alyndy.