jýrnalıst – Frenk Kofskı
AQSh. 1966 j.
aǵylshyn tilinen aýdarǵan: Aqmaral Nurlan
Seni «Malkolm Ikstiń («Qara panteralar» atty qara násildilerdiń ekstremısttik qozǵalysynyń belsendisi) keshine bardy» - dep aıtady, ol ras pa?
Bir ret bardym. Tek kórgim kelgen edi.
Saǵan qanshalyqty áser etti?
Óte úlken áser etti. Biraq, ol bir ret qana boldy. Ony (Malkolm Iksti) kórgim keldi. Túsinesiń be? Kóshede plakatyn kórdim. Men turatyn jerden alys emes eken. Onyń ústine men ol adamdy bir de bir ret kórgen emespin.
Kóp mýzykanttardyń aıtýy boıynsha, Malkolmnyń oılary men mýzykanyń arasynda bir baılanys bar. Ásirese – jańa mýzykamen. Sen osy oıǵa qosylasyń ba?
Mýzyka – adamnyń jan dúnıesin, ne adamnyń ózin beıneleıdi. Sonymen birge, aınalasyn qosa kórsetedi. Men adamnyń belgili bir ýaqytta ýaıymdap, ne oılap júrgenin sezemin. Mýzykada osynyń bári jaqsy beınelenedi.
«Jańa qara mýzyka - djaz stıliniń jańa anyqtamasy» - degen sózderge qalaı qaraısyń?
Anyqtama? Bilmeımin... Olar men úshin asa mańyzdy emes. Men ózim eshteńege anyqtama bermeımin jáne oǵan nazar aýdarmaımyn da. Ol
qalaı atalsa da, maǵan báribir. Meniń istep júrgenimniń ózinde anyqtama bar dep aıta almaımyn.
Osy anyqtamany bergen adamdar «Djaz - qara násildilerdiń ómirimen tyǵyz baılanysta» - dep aıtady. Malkolm Iks jaıly senen sol úshin suradym.
Ol ár mýzykanttyń óz jumysy – qalaı atasań da, óziń bil. Meni ártistiń ózi qyzyqtyrady. Onyń mýzykasyn tyńdaǵan kezde, ártistiń daralyǵyna qaraımyn. Ártistiń oınaǵanyn tyńdaǵanda – sony adamnyń ózi dep bilemin. Onyń ústine adamdardyń ilgishtegen estetıkasyna emes, ónerine qaraımyn.
Biraq, mýzykadaǵy ózgerister men jańashyldyqtar qara násildilerdiń arqasynda paıda bolyp jatyr ǵoı?
Kelisemin. Ol shyndyq.
Qurama shtattarda óner kórsetip júrip, aýdıtorııanyń reakııasyn baıqamadyń ba? Ol qara, aq násildiler, ne aralas bolsa da. Mýzykanyń kimge qalaı áser etetinin baıqaý úshin, zalǵa múldem qaramaısyń ba?
Iá, ol keıde áser etedi, keıde áser etpeıdi. Onyń nemen baılanysty ekenin naqtylap aıtý qıyn.
Sen kórermen tańdamaısyń ǵoı?
Ol da men úshin mańyzdy emes. Meniń ónerimdi unatatyn adamdar báribir bar dep senemin. Al, múldem unamaıtyn bolsa, men ol jerde oınamaımyn.
Saǵan aýdıtorııanyń tynysh otyryp tyńdaǵany, joq, álde ártispen birge án aıtyp, kóńildi otyrǵany unaı ma?
Sezgenderin kórsetkeni durys dep oılaımyn. Menińshe, aýdıtorııa da sahnada bolyp jatqan kóriniske qatysyp otyrady. Kórermenderdiń ishinen bireýi bolsyn seniń sezip otyrǵanyńdy týra solaı nemese jartylaı sezse, ansamblge jańa bir mýzykant qosylǵandaı bolady. Konert kezindegi shynymen kedergi keltiretin nárse – jaman akýstıka. Sebebi, dybystyń tolyqtyǵy joǵalady. Biraq, aýdıtorııa qyzyǵyp ketse, ol da túk emes.
Malkolm Iks jaıly áńgimemizge qaıtyp oralaıyq: kóptegen jas mýzykanttar mýzyka arqyly álemýttik jáne saıası máselelerdi kórsetkisi keledi. Sen de solaı isteýge tyrysasyń ba?
Men aınalamda bolyp jatqannyń bárin tolyqtaı kórsetkim keledi. «Tyrysamyn» - dep aıtsam da bolady. Shynyn aıtqanda, mýzykada ózgertkim keletin nárselerdi kórsetýge tyrysamyn. Qandaı da bir máseleni jaqsy jaqqa qaraı ózgertýge múmkin bolsa, adamdar birden ózgertýge kirisedi. Mýzykada dál solaı. Men saıasattamyn, qoǵamdamyn, ómirdiń ár bóligindemin.
Al mýzyka koǵamdy ózgerte ala ma?
Ózgerte alatyn shyǵar. Mýzyka – ol qural. Men adamdardyń jańasha baǵytta oılanýyna túrtki bola alamyn.
Seniń jıi óner kórsetetin, súıikti klýbyń bar ma?
Bar. Mysaly, biz qyryq mınýttyq qysqa setterdi oınaýdy toqtattyq. Sebebi, mýzyka ózgeredi. Djımmı Garrısonnyń (Koltreın kvartetiniń basısti) solosy bastalǵanda, bireý kassada chek basyp berip jatady, endi bireýleri zalda staqandardy syndyryp jatady. Osynyń bárinen keıin, istep jatqan jumysyńnyń mánin joǵaltyp alasyń. Biz klýbtyń qural-saımany emespiz. Ondaı ister basqasha amaldardy talap etedi. Mýzyka damyp, ósip keledi jáne men ony jaqsy sezip kelemin. Sol úshin bizge ónerimizdi kórsetetin basqa oryn kerek.
Nege mýzykanttarǵa jaǵdaı jasalmaıdy?
Shynymdy aıtsam, ol suraqqa jaýabym joq. Bilmeımin. Buryn mýzykanttar – meniń ózim de - bı keshterinde, kabaktarda óner kórsetetin. Ol shynymen aýyr jumys. Mýzykamen baılanysty barlyq jumysty aqsha taba biletin bıznesmender atqaratyn. Mýzykanttyń oılanýǵa ýaqyty joq, keshten kesh, sahnadan túspeıtin. Negizinde, osy taqyrypta mýzykanttar endi-endi oılanyp keledi.
Al ony kim ózgertedi?
Mýzykanttarǵa qımyldaý kerek, máselelerin ózderi sheshý kerek.
Mýzykaǵa qaıtyp oralaıyq. Jańa djazda kóp solıstter ansamblderine fortepıanony qospaıdy. Keıde sen de ol ınstrýmentten bas tartasyń.
Men ázirshe fortepıanodan bas tartýǵa daıyn emespin. Nege basqa ártister bas tartady deısiń ǵoı? Keıde fortepıano qoıatyn qatań garmonıkalyq rettikten aýytqysań, qyzyq áýender shyǵarýǵa bolady. Men bolsam ol ınstrýmentten áli bas tarta almaımyn. Sebebi, fortepıano meni mýzykada keri tartatyn jaǵdaıǵa áli jetken joqpyn. Bir jaqsysy, qazir eshkim fortepıanonyń garmonııasyna erip ketpeıdi. Árkim óz baǵytymen júredi. Pıanıstterge ár kezde aıtarym: «Áýenniń kenetten paıda bolýyna kedergi keltirmeı, ózderińdi emin-erkin ustańdar».
Bir ret Los-Andjeleste ansamblge endi jańa ınstrýment qospaıtynyńdy aıtqansyń.
Eger qosatyn bolsam, ol mindetti túrde taǵy bir baraban bolady. Osy jaıly sońǵy kezde kóp oılanatyn boldym. Tájirıbesin de ótkizip kórdim. Biraq oıdaǵydaı shyqpady. Elvın (Djons - 1964 jylǵa deıin kvartet barabanshysy) men Makkoı (Taıner – 1964 jylǵa deıin kvartet pıanısti) oǵan shydamaı ansamblden ketip qaldy. Múmkin, baraban men bir rıtmıkalyq ınmtrýment qosamyn. Ázirshe sheshimin tappadym. Qazirgi ýaqytta barabannyń ornyna marakas, kaýbella, sheıker sekildi túrli rıtmıkalyq ınstrýmentterdi qoldanyp júrmin.
San Ranyń aıtýy boıynsha, sen Rashıd Alıdi ansamblge Makkoı men Elvındi shyǵarý úshin alyp keldiń. Ol ras pa?
Ol ótirik. Men tek eksperıment jasap kórdim. Ansambldiń buryn júrgen baǵyty men qazir kele jatqan baǵytyn birge qosqym kelgen edi.
Al, ekinshi saksofonıstti qosqanyń she? Farao Sanders senimen baqtalaspaı ma?
Ol maǵan kómektesedi. Konertterden tiri qaıtýǵa kómektesedi. Men sahnada shynymen de qatty sharshaımyn. Sondyqtan, keıde meni jalǵastyryp, ilip alyp ketetin adam kerek. Al, Faraonyń rýhy myqty. Ol ansamblde meniń estigim keletin nárselerdi oınaıdy. Negizi, ansamblge árqashan qýatty, kúshti bireý kerek. Burynǵy grýppada ol Elvın bolatyn. Jańasynda – Rashıd.
«Chasin’ the Trane» albominen keıin stıliń basqa jaqqa qaraı aýyp ketti. Dıýk Ellıngtonmen bir albom, balladalarǵa arnap bir albom, ánshi Djonnı Hartmonmen bólek bir albom jazdyń. Ol prodıýseriń Bob Tılıdiń usynysy ma? Joq, seniki me?
Bireýler úshin kúlkili jaǵdaı bolýy múmkin. Biraq maǵan ol kezeń qıyn, ári aýyr keldi. Uzaq ýaqyt boıy saksofonymnyń mýndshtýgyna kóńilim tolmaı, artyq qylamyn dep syndyryp aldym. Tek sol mýndshtýk kóp – ásirese jyldam temptegi – áýenderdi oınaýǵa múmkindik beretin. Aıtpaqshy, dál soǵan uqsaıtyn mýndshtýkty áli tappadym. Sosyn ózime: «Jata bermeı, bir nárse bolsyn iste» - dedim. Qaıtkenmen, burynǵy oınaý tehnıkam men jańasynyń arasyndaǵy aıyrmashylyq meni qatty yzalandyratyn jáne ol tym aıqyn seziletin. Qulaǵym úırengenshe bir jyl ótti ǵoı deımin. Dál sol jyl osy albomdar shyqty.
Biraq, dál osy kezeń dástúrshil mýzykanttardyń saǵan degen keri synynyń boraǵan ýaqytymen dálme-dál keldi ǵoı?
Ol jaǵynan qatty ýaıymdaǵan da joqpyn. Ómirimde úlken ózgerister boldy. Úıde, mýzykada... Ony bir synaq retinde qabyldadym. Istegenimnen qaıtpaýǵa tyrystym.
Impulse leıblynyń aıtylǵan synǵa degen reakııasy albomdardyń shyǵýyna esh áserin tıgizgen joq pa?
Joq dep oılaımyn. Men burynǵydaı oınaı almadym. Al olarǵa árkelki, jaqsy úılestirilgen katalog kerek boldy. Osy jaǵynan sáıkes kelip qaldy. Bul jerde ózime qarsy shyqqan joqpyn. Bilesiń ǵoı, qazir de kóbisine jazatynym – balladalar. Bastysy maǵan unaıdy. Al, 1961 jylǵy albomǵa kirgen balladalar – meniń sol kezdegi kóńil-kúıimniń kórsetkishi. Basymda uzaq ýaqyt boıy júrgendikten dál sol áýenderdi tańdadym. Saksofonymmen qıyndyqtar týyndaǵan kezder boldy. Djon Hartman bolsa oıymnan shyqpaıtyn, sol úshin albomdy birge jazýǵa tilek bildirdim. Qalaı bolsa da, eshteńege ókinbeımin. A, joq... Bar eken. Bir-aq nársege – sol kezdegi jumys aldyndaǵy serpilisti qazir joǵaltyp alǵanyma – ókinemin.
Qazirgi ýaqytta soprano-saksofonda oınaısyń. Odan stıliń ózgeriske ushyrady ma?
Árıne. Soprano – kishkentaı ınstrýment. Eń tómengi notalar tenor-saksofonnyń ortańǵy oktavasyndaǵy notalarmen birdeı. Al, meniń ambashıýrim sopranodaǵy eń bıik notalardy oınaýǵa múmkindik beretindikten, ıntsrýmenttiń dıapazonynda tolyqtaı oınaı alatynymdy túsindim. Tenordyń dıapazonyn sırek qoldanatynmyn. Ondaǵy basty maqsatym – oıymda júrgen túrli mýzykalyq ıdeıalardy damytý bolatyn. Biraq, saksofonnyń dıapazonynda tolyqtaı oınaýǵa bolatynyn, men tek sopranony qolyma alǵannan keıin túsindim. Biraz ýaqyt ótkennen keıin, tenor-saksofonda qaıtadan oınaı bastaǵanymda, sopranodaǵydaı dıapazondy tolyqtaı qoldanyp, úırenip qalǵanymdy baıqadym. Árıne, bul stılıstıkalyq ózgeristerge alyp keldi. Ishteı sezip, oınaı almaı júrgen rıtmıkalyq yrǵaqtarǵa tek sopranonyń arqasynda qol jetkizdim. Men estip júrgen dybystarǵa degen eń jaqyny sopranoda boldy. Ózime tenor jaqyn bolǵannan keıin, sopranony uzaq ýaqyt boıy moıyndaǵym kelmeıtin. Biraq keıin sol ınstrýmentke ǵashyq boldym. Oıymdaǵy konepııany tek soprano alyp shyqty. Sondyqtan qazir, men úshin tenor – kúsh-qýat, al soprano – ádemi dybys ıntsrýmenti.
Alt-saksofonda oınaı bastadyń dep, kóbisi aıtyp jatyr. Biraq men ondaıdy áli estimeppin. Shynymen solaı ma?
Japonııada oınaǵan bolatynmyn. Taǵy bir ret San-Franıskodaǵy konertte oınadym. Biraq ıntonaııasyna úırene almadym, qıyn. Alt-saksofondar Japonııada jasalǵan. Olar jaqynda ǵana shyǵara bastady jáne bizge synaýǵa jiberdi. Maǵan bergenin áli de istep bitirý kerek – bir-eki jerde dybysy durys emes. Ózime unamaǵandyqtan, qazir sahnaǵa alyp shyqpaımyn.
Bir sýrette fleıtada da oınaıtynyńdy kórdim.
Úırenip júrmin.
Eki jyl boıy synshylardyń maqalalaryn baqylap kelemin. Jańa janrdaǵy mýzykanyń kóbisin qabyldap, dáripteıtinder – evropalyq synshylar. Jańa mýzykaǵa amerıkandyqtardyń úshten bir bóligi ǵana daýys berse, evropalyqtardan 50-60% shyǵady.
Jańa mýzyka - degendi kóbinese jas mýzykanttar tolqyny dep túsinemin. Bizge qaraǵanda olardy evropada tez moıyndaıdy. Buryn kerisinshe bolatyn. Amerıkandyqtar úırenbegen nárselerin basynda qoldamaıdy. Men sol kezde tanymal Saıls Devıspen búkil AQSh-ty aralap shyǵyp, Evropaǵa qaraǵanda osynda tez qabyldandym. Sondyqtan, meniń kezimde bári basqasha boldy. Evropalyqtar maǵan úırenbegendikten, birinshi ret barǵanda olardy tańqaldyryp qaıttym. Qazir bolsa olaı emes. Jańa mýzykany evropalyqtar birinshi qabyldaıdy.
Evropada djazdy – ónerdiń bólek bir túri retinde qarastyrady. Bizde bolsa...
Túngi klýb bıznesiniń bir bóligi retinde. Mysalǵa, Albert Eıler sekildi jas mýzykanttardyń kóbisi qazir Evropaǵa kóship jatyr. Sebebi, AQSh-taǵy bolashaǵyna senbeıdi.
Cilteme: https://soundcloud.com/pacificaradioarchives/bc1266-an-interview-with-john-coltrane-by-frank-kofsky