Suhbattasqan: Ulan Baıdaýlet
T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA, «Ónertaný» 3kýrs stýdenti
Qaıyrly kún, Janat Seıithamzauly! Tabıǵat dámin tattyrǵan shyǵarmashylyǵyńyz ben óz ómirińiz jaıly aıtyp ótseńiz.
Raqmet, baýyrym! Men jalpy Qytaı halyq Respýblıkasy, Altaı aımaǵynda 1980 jyly dúnıege kelgem. Ol jerden qazirgi tańda myqty kisiler shyqqanuly jazýshylar, aqyndardy aıtpaǵanda búkil qazaq jurty jaqsy tanıtyn Boksshy Qanat Islam dúnıege kelgen jer. Qasıetti, tabıǵaty keremet jer bolatyn. Bala kezimnen sol tabıǵattyń ortasynda kóp júrgendikten bolar, sýretshi bolýǵa erte jastan nazarym aýyp, naq sol jerden bastaldy. Sol kezeń meni sýretshilik ónerge jetelegen bolatyn. Degenmen, otbasylyq jaǵdaılarǵa baılanysty úıden alysqa uzap esh shyǵa almadym. Bul ónerden tysqary qalyp qoıdym. Biraq, armanym óte bıik bolǵandyqtan saǵymdy syndyrmaı, 2013 jyly Almatyǵa kelip, Temirbek Qarauly Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq Óner Akademııasynyń «Stanokty keskindeme» mamandyǵyna tapsyryp, mine osy Ordadan dáris alyp jatyrmyn.
Óner Ordamyzdyń 120 jyldyǵyna arnap akademııa qabyrǵasynda ótkizgen «Atameken» atty kórmeńizge qutty bolsyn deımin! Bul kórme Akademııamyz úshin de, kórermen úshin de, ásirese kásibı shyǵarmashylyq álemine qadam basqaly turǵan siz úshin de mańyzdy boldy dep oılaımyn. Kórmeńiz jaıynda ne aıtasyz?
Bul máselege keler bolsaq búgin mine 5 kýrs stýdenti bolǵandyqtan, ónerimizdi kásibı turǵyda shyńdaýǵa bar kúshimizdi salyp jatyrmyz. Shúkir alǵa qadam basa bastadyq. Sondyqtan, Akademııany bitirmes buryn men birinshiden ózime, ekinshiden halyqqa esep berýimiz qajet dep sheship, kórermen nazaryna «Atameken» atty kórmemdi usynǵan bolatynmyn. «Atameken» degen sóz bul jaı ǵana sóz emes. Ol osy eki elge degen saǵynyshymnyń dáleli bolyp tabylady. Kóńilimdegi saǵynyshymdy osy atameken tabǵatyn sýretteý arqyly tarqatatyndaı sezinemi. Sol sebepti de kórme meniń álemime, taıǵat álemine saıahat jasaý bolyp tabylady.
Kórmeńiz qandaı deńgeıde ótti dep oılaısyz? Ózińizdiń jáne kórermenderińizdiń kóńilinen shyqty ma?
Kórme negizinde jaqsy deńgeıde ótti degen oıdamyn. Bul oıyma kórmegen kelgen kórermender dálel bolmaq. Óz jumysyńdy sheberhana kórý bir basqa, kórmede kórý múlde basqa. Mundaı sátterde sýretshi úshin úlken tájirıbe bolmaq. Odan tys, kórme barysynda kóptegen sýretshilermen tájirıbe almasyp, tipti keıbir dúnıelerdi qaıta saraptaý múmkindigi týdy. Sonymen qatar, kelesi kórmemdi jasaýǵa degen jańa josparlar paıda bolyp, ózime degen talapty da kúsheıtkendeı boldym. Negizinen kórermen tarapynan jaqsy baǵaǵa ıe bolyp, ózim úshin bolashaq josparlaryma sabaq boldy!
Siz Qytaı Halyq Respýblıkasy men Qazaqstanda da jumys jasap kórdińiz. Osy eki eldegi jınaǵan tájirbıeńiz bir-birimen salystyrýǵa kele me?
Negizinen maǵan eki jaqtaǵy shyǵarmashylyǵymda ystyq. Sebebi, Qazaq «Sý ishken qudyǵyńa túkirme!» - deıdi ǵoı. Qytaıda men osy óner jolyna alǵashqy qadam jasadym jáne janyma sanysymen ystyq. Keıin ónerimdi shyńdaý barysynda Qazaqstanǵa kóship keldim. Qazaq óneri maǵan qanat bitirdi. Týǵan jerim e kelgenniń arqasynda kóptegen elderdi aralap, ónerimen tanystym. Bul kezeń osy jetistigimen qymbat. Al, Qytaıda júrgen bolsam mundaı baqyt maǵan buıyrmaǵan bolar ma edi? Múmkin óz ónerimdi ol jaqta joǵaltyp ta alar ma edim? Qazaqstanǵa kelip qana meniń ónerge degen kózim ashyldy. Atamekenimdi árdaıym maqtan tutamyn!
Atameken sizdi qalaı qarsy aldy?
Atameken óte keremet qarsy aldy, eshqandaı jatsyný baıqamadym. Qazaq dalasy bolǵandyqtan shekaradan ótkende álbette júrek qaqty. Qansha degenmen ata-babamyzdyń súıekteri osy jerde qaldy ǵoı. Sodan bolar maqtanysh, saǵynysh jáne kýanysh sezimderin qatar keshtim.
Memleketten qandaı da bir qarjylaı kómek kútesiz be? Munyń siz úshin mańyzy qansha?
Meni oqytyp jatqan, kásibı bilim alýyma ólsheýsiz úles qosqan osy memleket. Sondyqtan, endigi ónerimdi osy memlekettiń bolashaǵy úshin jasaǵym keledi. Denim saý, bas aman bolsa ózimniń ultym úshin, tabıǵatym úshin jan aıamaı qulshynyp, jaqsy dúnıelerdiń barlyǵyn halyqqa jetkizip, ózimdi shyńdaı túskim keledi. Bergenimizden beretinimiz kóp qoı halyqqa. Memleketten alýmen qatar, ózińde bardy qaıtarymsyz berip te úırengen durys qoı. Biz alǵanymyzdy tek ónerimizben ǵana qaıtara alamyz. Bul naǵyz óner adamyna laıyq erlik dep bilemin.
Bárekeldi aǵa, bul oıyńyzǵa men de qosylamyn. Álemdik deigeıdegi mýzeılermen tanysý úshin óz qarjyńyzǵa da shetelge shyǵyp turatynyńyz jaıly estýimiz bar. Bul jaǵdaıda qarjy máselesin qalaı sheship júrsiz?
Shúkir akademııanyń arqasynda biraz el men jerlerdi kórip, kóz aıamyzdy keńeıtip kelemiz. Biraq shyǵarmashylyq adamy úshin bul da azdyq etedi eken. Sanańdy damytyp, sheberligińdi arttyrý úshin qosymsha izdený kerek. Bul oraıda shyndyǵyn aıtsam maǵan qarjy jaǵy óte qıynǵa soǵady. Biraq ony syltaýratyp, ómir aǵynan qalys qalýǵa bolmaıdy. Ásirese shet elge barǵanda el jegen tamaqty jemeýge, el kıgen kıimdi kımeýge tyrsamyn jáne oǵan umtylmaımyn da. Qarjy únemdeýdiń eń basty joly osy. Qarjynyń kóbisin materıalǵa jumsaımyn. Az tamaq jep, kóp sýret salamyn. Áli de solaı.....
Belgili bir memlekettik daǵdarystar Janat Seıithamzaulynyń shyǵarmashylyǵyna óz áserin tıgizýi múmkin be?
Raqmet! Negizinen qaı zamanǵa kóz júgirtseńizde shyǵarmasy myqty óner adamy ólmeıdi. Qandaı kereǵar qoǵam nemese mádenı, memlekettik daǵdarystar bolmasyn kúnderdiń bir kúni jarqyrap shyǵady. Iaǵnı, ózimizdiń tarıhqa qarasaqta qıyndyqqa toly ómiri bar óner adamynyń shyǵarmasy qunsyz qalǵan jeri bar ma? Árıne joq. Sol daǵdarystar sanamyzdy bılemes úshin jan júregimizben eńbek etý kerekpiz. Ol úshin sizdiń ishińizde ónerge degen uly bir sezim bolsa, ol sizdi máńgi aldyǵa súırep otyrady.
Ózińizdiń zamandastaryńyzdyń ishinen sizdiń oıyńyzsha eń myqty degen bes jas sýretshini atap berseńiz?
Jas býynnan jaqsy sýretshiler qalyptasyp kele jatyr. Olar kóp qoı. Degenmen, udaıy izdeniste júretinderi dep Oralbek Qabókeni, Shattyq Batandy, Maqsat Álıdi, Jumaǵalıev Aqjoldy, Nurqojaev Almasty atap ótsem bolady. Bolashaǵynan úlken úmit kúttiretin osy sýretshilerdiń búgingi izdenisteri meni erekshe qyzyqtyrady.
Bul sýretshilermen aldaǵy ýaqytta úlken kólemdegi toptyq jumystardy jasaýǵa qalaı qaraısyz?
Árıne, atalǵan sýretshilermen birigip shyǵarma týdyrýǵa árdaıym daıynmyn. Bizdiń óner endi ǵana bastalǵandyqtan, áli de talaı jasar eńbekterimiz alda. Sondaı-aq, aldaǵy ýaqytta birigip kórmeler ashý oıda bar dúnıe.
Shyǵarmashylyǵyńyzdaǵy kásibı jáne rýhanı ustazyńyz dep kimdi atar edińiz?
Qazirgi tańdaǵy kásibı ustazym ol – Jumaqyn Qojaqynuly Qaırambaev. Men bilim alyp jatqan fakýltettiń aqsaqaly, elimizdiń eń syıly ári ardaqty óner maıtalmany, sheber sýretshi ári teńdessiz ustaz. Sol kisiniń tálim-tárbıesinde bilim alyp jatqanyma sheksiz qýanyshtymyn. Al, ózimniń rýhanı jan dúnıeme eń mańyzdy tirek bolyp júrgen ataqty «Atameken», «Kókpar», «Dombyra úni» atty eńbekterdiń avtory Qanapııa Teljanov dep bilemin. Ókinishke oraı ol kisi 2013 jyly baqılyq bolyp ketti. Meniń júregimde máńgi oryn alyp qalǵanyn nyq senimmen aıta alamyn. Aldaǵy ýaqytta Q.Teljanov shyǵarmashylyǵy negizinde de jumys jasap kórgim keledi.
Sizdiń osy óner ordasyna kelýińiz ben Qanapııa Teljanovtyń qaıtys bolýy bir jylda eken. Kórip jáne úırenip úlgerdińiz be?
Iá, Qanapııa Teljanov men oqýǵa túsken jyly úsh aıdan keıin kóz jumdy. Osy az ýaqytta kóptegen jaqsy qyrlaryn boıymyzǵa sińirip úlgerdik. Ózin-ózi ustaýy, tik júrýi, jan-jaqtylyǵy, kárilikke boısunbaýy qaıran qaldyrsa, erekshe energııasymen únemi mańaıyna nur shashyp turatyn. Qanafııa atamyzdy qazaq tarıhyndaǵy emes, álem tarıhyndaǵy eń myqty sýretshiler qataryna qosamyn. Qazirgi tańda da sol kisiniń sheberhanasynda bilim alyp jatyrmyn. Ol kisiniń rýhy árdaıym shyǵarmashylyǵymdy qoldap júrse deımin, al beınesi áli jadymda.
Eńbekterińizge qarap otyrsaq negizin peızaj janry quraıdy eken. Nege janyńyzǵa peızaj janry jaqyn boldy?
Meniń peızaj janrynda kóp jumys jasaýymnyń sebebi bar. Tabıǵatty keskindeý arqyly men óz janymmen syrlasamyn. Onyń ústine ár adamnyń ózindik estetıkasy bar. Al onyń sýretke, túske degen sezimin, áserin tek tabıǵattan ǵana ala alasyz. Eger tabıǵatta júrip bul nárseni sezine almasańyz, keıin uly kartına jazamyn degen beker áńgime. Tabıǵatty kóp zertteý qajet. Tabıǵatta júrip sol tabıǵatty syzbaǵan sýretshi joq. Reńdik sezimniń bári tabıǵatta jatyr. Ony tek tabıǵattan ǵana alyp, sol tabıǵattan ǵana úırenýge bolady.
Osy jyly oqýdy támamdaǵaly otyrsyz. Dıplomdyq jumysyńyz jaıly ne aıtsyz?
Iá, buıyrtsa maýsym aıynyń 15 juldyzynda dıplomdyq jumysymdy qorǵaımyn. Bul jumysymnyń da taqyryby «Atameken» dep atalady. Sol ýaqytta kelip tamashalap, baǵasyn bere jatarsyzdar. Taǵy da tabıǵat kórinisi, keń baıtaq dala basty nazarǵa alynbaq. Týyndymnyń basty keıipkeri de ózimmin. Tabıǵat pen ózim arqyly adamnyń minez-qulqyn zertteýge tyrysyp jatyrmyn. Sonymen qatar, tórt túliktiń biri eshki de kezdesedi. Aıta bergennen kelip kórip tamashalaǵandaryńyz jón ǵoı. Onyń ústine aldaǵy ýaqytta osy adam mineziniń ártúrli qyryn zerttep, keskindeme ónerinde kórsetý de oıda júrgen josparlardyń biri.
Árıne, baryp kórýge, qorǵaýǵa qatysýǵa tyrysamyz. Osy oraıda sizdiń plenerge kóp shyǵatynyńyzdy bilemin, sol týraly surasam dep edim. Biraz syr tarqatsańyz.
Plenerge shyǵý ár sýretshiniń serigi ǵoı. Qytaıda júrgende de arnaıy shyqpasamda kózim túsip, nazarym aýǵan tabıǵat kórinisterin keskindeıtinmin. Osy jaǵynan ol jaqtaǵy turtshylyqqa birshama tanyspyn. Sondaı-aq shyǵarmashylyǵyma qyzyǵýshylyq tanytyp, arnaıy tapsyrys beretinderde barshylyq edi. Osy tabıǵatpen syrlastyǵymnyń arqasynda týyndylaryma suranys bolatyn. Biraz kórmelerge de qatysyp kórdim. Alaıda, kásibı sheberligimniń azdyǵynan, keıbir tusta moıyndaý kerek bilim taıazdyǵynan bolar kóptegen kórmelerden tysqary qalyp qalatynmyn. Onyń ústine men ózimdi jarnamalaýdan, tanymaldylyq pen qyzyldy-jasyldy ómir degen sııaqty dúnıelerden qashyp otyratynmyn. Jeke júrip jumys jasap, eshkimniń kózine túspeı júrgendi unatamyn. Janym tynyshtyqty qalaıtyn. Tynyshtyqty súıýimniń sebebinen bolar áli kúnge deıin, tipti keıde 15-20 kúnge tabıǵatty zertteýge jalǵyz plenerge shyǵyp otyramyn. Sonda tabıǵatpen jeke qalyp meılinshe tolyq ashylasyń, tabıǵat ta saǵan baryn tógip salady.
Bolashaǵyńyzǵa kásibı turǵyda qandaı jospar qurdyńyz?
Dıplom alǵannan keıin Qazaqstan azamattyǵyn alýym qajet. Biraz sebeptermen bul armanym oryndalmaı keledi. Bolashaqqa úlken josparym bar. Qazaq halqynyń júrip ótken barlyq joldaryn sómkemdi asynyp alyp aralap, zerttep, kórkem týynydlar jazsam deımin. Bul josparym boıynsha on jyl kóleminde el tóńiregine saıahattap, qorytyndy retind Á. Qasteev atyndaǵy óner mýzeıinde úlken «Atameken» atty kórme ashýdy armandaımyn. Qaıtalanbas týyndylar jazatynyma da senemin. Ol úshin ózime birinshiden densaýlyq tileımin. Sol kezdegi jumystarymnyń barlyǵy klassıkalyq baǵytta bolady degen oıdamyn. Ólmeıtin jumys jasaý meniń basty maqsatym!
Jas býyn sýretshiden on jylda nemese jıyrma jylda úlken býyn sýretshiler qataryna aýysasyz. Sol kezde sizdi qaı baǵyttaǵy jáne qandaı sýretshi retinde kóre alýymyz múmkin?
Ózimdi sol ýaqytta realıstik baǵyttaǵy sýretshiler sanatyna jatqyzamyn. Úlken kólemdegi tarıhı taqyryptarǵa da qalam tartyp, tarıhı aqtańdaqtardy da zerttegim keledi. Ásirese, «Aqtaban shubyryndy» tarıhı taqyrybyna ózim aıtyp ótken 10 jyl kóleminde úlken kórme ashý josparymda bar. Adam psıhologııasynyń shıelenisken tustaryn osyndaı tarıhı kartınalar arqyly ashqym keledi.
Ashyq jarqyn suhbatyńyz ben rııasyz áńgimeńizge alǵysymdy bildiremin! Bolashaqta el qyzyǵarlyqtaı sýretshi bolýyńyzǵa tilektespin!
Raqmet, Baýyrym! Bul meniń Qazaqstandaǵy alǵashqy suhbatym. Aldaǵy ýaqytta úlken jumystar atqara ber! Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn. Elimizge rııasyz qyzmet eteıik, tek qana alǵa!