Qaıyrly kún, Batyrbek! Suqbatymyzdyń álqısasyn óner jolyna qalaı kelgenińizden bastaıyq. Bul sala sizdi nesimen qyzyqtyrdy?
Úıdiń úlkenderiniń aıtýyna qaraǵanda, tilim shyǵa bastaǵannan terezeniń aldynda turyp án aıtady ekenmin. Sol kezderden-aq ákem meni óner adamy bolady dep kútken. Es bilip, mektep qabyrǵasynda júrgen shaqtarda túrli is-sharalarǵa qatysyp, kúrespen de aınalysyp júldeli oryndardy enshiledim. Ishteı ónerge degen mahabbatymnyń kúshtiliginen bolar, ákeme ónerge barǵym keletinin aıtyp, ol kisiniń maquldaýymen osy jolǵa keldim. Al naq osy óner akademııasyna túsýime sebepshi bolyp, qýyrshaq artısi mamandyǵyna baǵyt siltegen «Óner qyrandarynyń» jigitteri bolatyn. Bala armanym adastyrmady dep bilemin.
Eger ýaqyt keri aınalyp kelse, ónerge kelgen bolar ma edińiz? Bul salanyń tabys kózi azdyq etpeıdi me?
Boıyńda qaınaǵan kúsh-jiger men alǵa umtylys, eńbeksúıgishtik qasıetiń bolsa, qosymsha tabys tabýdyń joly kóp. Mamandyǵyn shyn súıetin adamdar aqysyz-aq eńbek etýge daıar turady. Degenmen, qaıta tańdaýǵa tap bolsam, bar qajyr-qaıratyn sportqa sarp etken chempıon bolar ma edim?! Kim bilgen? (kúlip).
Siz úshin ómirdiń máni nede?!
Árıne, kez-kelgen perzent úshin áke-anasynyń amandyǵy men olardy qýantý birinshi orynda dep bilemin. Janyńmen súıip jasaıtyn mamandyǵyń men ár kez janyńnan tabylatyn adal jaryńdy jańylmaı keziktirý de ómirińniń mándi bolýyna sebepker dúnıeler.
Úlken sahnadaǵy alǵashqy rólińiz ben alǵan áserińiz?
T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń III kýrsyna aıaq basqan kezimde «Altyn adam» qoıylymyndaǵy basty keıipkerdiń dosy Aıbar rólin oınaýǵa atalmysh qýyrshaq teatrynan usynys kelip tústi. Qyrýar stýdenttiń sýretterinen meni kórgen Reseı rejısseriniń bul tańdaýy tóbemdi kókke jetkizdi. Osy qoıylymnyń alǵashqy kúngi kórermenderiniń soqqan qoshemetiniń máńgi jadymda qalary sózsiz.
Ómirde kimge tulǵa retinde qarap, úlgi tutasyz?!
Kez-kelgen jigit óz ákesin ıdeal kórip, úlgi tutary haq. Men úshin de ákemnen asqan zor tulǵa joq. Al ónerde Sáken aǵa Maıǵazıevty úlgi tutýǵa laıyqty azamat dep bilemin. Ol kisiniń adamgershiliginiń bıiktigi, dinı saýattylyǵy, bilim deńgeıi, qaı jaǵynan alyp qarasańyz da úlgi tutyp, tulǵa deýge turarlyq adam.
Nendeı nárse sizge motıvaııa beredi?
Ákemniń: «Saǵan senemin balam, qolyńnan keledi» degen bir aýyz sózi meni qanattandyratyn eń úlken motıvaııa.
Ýaqyt bólip suhbat bergenińizge raqmet! Ónerdiń ór bıiginen kórine berińiz!