Eldiń eldigin dáleldeıtin, onyń kemeldigin tolyqtyra túsetin rýhanı jádigerlerimizdi ardaqtaý, ulylarymyzǵa myń márte taǵzym syılap, esimderin el esinde jańǵyrtý - azamattyq paryz. Sondaı tulǵalardyń biri, qazaq halqynyń abzal uldarynyń biri de biregeıi Kenen Ázirbaev esimi «men - qazaqpyn» deıtin árbir ónersúıgish azamatqa jaqsy tanys. Qordaı óńirinde dúnıege kelip, bar ǵumyryn sonda ótkizgen abyz aqyn 92 jas jasap, sońyna baǵa jetpes asyl mura - on jeti dastan, júz elý án, onnan asa aıtys, myńǵa tarta óleń, halyq qazynasynan jınaqtaǵan qat-qat qoljazbalaryn arnaıy zerttep zerdeleýdi qajet etedi. Osy maqalanyń maqsaty - el ishinde ánim qalsyn, - dep jasynan armandaǵan Kenen Ázirbaevtyń artyna qaldyrǵan mol murasyna baǵa berip, sıpattaý bolmaq.

Elbasymyz N.Nazarbaev jyraý týraly: «Halyq ómirinde Kenen Ázirbaev ún qospaǵan, óziniń jarqyn talantymen shýaǵyn tókpegen birde-bir aıtýly oqıǵa bolǵan joq. Onyń tamasha, óshpes týyndylary búgin de osy jaýapty, qurmetti sapta tur», dep atap ótti. [2.4]

Jetisý dúldúli, aqyn, sazger, ánshi Kenen Ázirbaev shyǵarmashylyǵy - qazaq halqynyń ulttyq qazynasynyń qomaqty bóligi, onyń sózderi - keıingi urpaqqa tárbıe, ulaǵatty naqyldary - ónege. Kenen óziniń bolmys-bitimin máńgi ólmes, óshpes án-jyrymen somdap ketti.

Búgingi zertteýshilerdiń sózimen aıtsaq, «Kenen Ázirbaev - san ónerdi jarastyryp teń ustaǵan uly ónerpaz; jyraý ári aqyn, jyrshy ári kúıshi, ánshi ári kompozıtor, shejireshi ári el murasyn saqtaýshy úlken qaıratker» - bul Kenenge búgingi urpaqtyń bergen baǵasy. Iaǵnı, aqyndyq, sazgerlik, jyrshylyq ónerimen qaıratker dárejesine kóterilgen óz zamanynyń saýsaqpen sanarlyq az tulǵalarynyń biri.

«Kenenniń ákesi Ázirbaı aıtarlyqtaı ónerli bolmasa da, aýyl arasynda án salyp, dombyra tartyp júrgen. Al, sheshesi Uldar úlken ánshi, aqyn adam bolǵan. Kishkene kúninde Kenen sheshesiniń ánin, óleńin estıdi...». «Jetisý dástúrindegi aqyndyqtyń jaıylýy Kenenge jaqsy áser etedi. Baı aýylyna kelgen, qona-tústene jatyp, jyr jyrlaǵan, óleń aıtqan ánshi aqyndar Kenenniń sanasynda úlken iz qaldyrady. Qabiletti bala esik aldynda, keıde úı syrtynda júrip-aq olardyń marjandaı sózderi men ańyraǵan ánderin kókiregine túıip alady». [2.18]

Negizinen, jas Kenenniń án ónerindegi alǵashqy ustazy, ózi aıtqandaı, súıikti anasy Uldar shesheıden bastap, sol ózi ósken saýyqshyl halyq ortasy, sezimtal túısigine únemi sybyrlap syr aqtaryp turatyn sol ózi ósken tabıǵat aıasy deýimiz kerek. Anasynyń áldı áýenimen sýsynyn qandyrǵan Kenen halyqtan, tabıǵattan - osynaý móldir bulaqtardan elegizgen kóńildiń emin taýyp, alǵashqy ánderin shyǵardy. At jalyn tartyp minip, elmen aralasa bastaǵan shaǵynda Balýan Sholaqtyń Jetisýǵa kelýi Kenen keýdesinde bulqynǵan bulaq kózin ashyp jibergendeı edi. «1914 jyly Arqanyń áıgili ánshisi Balýan Sholaq ata jurty Jetisýǵa keledi. El ishin aralap júrip, Qordaı jerine kelgende ataǵy búkil Jetisý óńirine málim Kenen aqyndy aldyrtyp, ánin tyńdaıdy. Janyna ertip júrip, óziniń ánderin úıretken. Keıin Kenekeń Balýan Sholaqtan úırengen 12 ánin folklorshy ǵalym Borıs Erzakovıchke jazyp qaldyrǵan». [2.6] Kenendi kórip, ánin estigen Balýan Sholaqtyń: «Kenenniń bolashaǵy zor, bul jalǵyz Qasqaraýdyń Keneni emes, búkil eliniń Keneni bolǵaly tur, óz ortalaryńdaǵy balǵyn ónerdi baǵalaı bilińder», - deýi onyń ánshilik óneri men sazgerliginiń joǵary joǵary dárejede úndesip jatqandyǵynyń arqasy bolar.

«Rı, qoıym» - Kenen Ázirbaevtyń eń alǵashqy shyǵarǵan, tyrnaqaldy áni. Bolashaq ánshi, aqyn, sazgerdiń:

«Qozyny aıdap júrip, saıǵa barsam,
Talqan sheker tatıdy shaınap qalsam.
Sherimdi ishimdegi men tógemin,
Basylǵandaı júregim ánge salsam»,

- dep jyrlaǵan áninen joqshylyq pen kedeıshiliktiń qorlyǵyn erte kórgen, tek Kenen emes, sol kezdegi jalpy kedeılerdiń ómiri kórinis beredi. Sazgerdiń jastyq shaqtaǵy bul ánin sol kezdiń ózinde-aq halyqpen yqylaspen tyńdap, joǵary baǵalaǵanynyń syry osynda». [1.76]

Qozy baǵyp, qoı sońynda júrgen bala Kenen «Boztorǵaı» ánimen jurtshylyqqa birden tanyldy. «Bul ándi Kenen nebári on bir jasynda shyǵarǵan. Jas júregin jaryp shyqqan bul áninde erteden qara keshke deıin baı malynyń sońynda eńirep júrgen ózi sııaqty, qoıshy-qolańnyń muń-muqtajdaryn jyrlap erkindikti, azattyqty kóksegen. Ánniń sózi de, sazy da birden halyq kóńilinen shyǵyp, el arasynda keńinen tarap, ataǵyn shyǵardy. «Qoıshy Kenen» endi «ánshi bala» atana bastaıdy». [1.76] Onyń «Boztorǵaı, shyryldaısyń, shirkin-aı! Qutylar kún bar ma eken, osy qoıdan bir kún-aı» dep ándetken muńly daýysy jańǵyryq sekildi búkil qazaq dalasyna tarap jatty. Óıtkeni, ánniń sózi de, ózi de ómirdiń ay shyndyǵyn bildiretin.

Aqyn jyr-óleńdi áýel basta Sarbastan úırengen, Jambyl men Shashýbaıdy ustaz tuqtqan, al án salýdy Balýan Sholaqtan enshilegenin ózi de jasyrmaıdy. Kenen, ásirese, Jambyldan kóp tálim alǵan. «Jambyl - shań ilestirmes jyr dúldili bolsa, Kenen qaz daýysyn syzdyrǵan án bulbuly boldy» dep baǵalaıdy eki ónerpazdyń da ómir jolyn kóp zerttep jazǵan halqymyzdyń ardaqty azamaty, belgili qoǵam qaıratkeri, ǵalym, jazýshy Myrzataı Joldasbekov aǵamyz. «Kenekeń tiri kezde Jambyl da, Sypyra jyraý da tiri sııaqty edi. Kenekeń ketken soń, solardyń bári dúnıeden ótkendeı boldy. Biraq, artynda murasy qaldy, kitabyn shyǵardyq. Halqy barda Kenekeńdi óldi deýge bolmaıdy» dep jazady kórnekti ǵalym. [2.22]

Eńbekshi el basyndaǵy aýyrtpalyq, 1916 jylǵy halyq basynda bolǵan dúrbeleń de aqyn nazarynan tys qala almaǵan. Sodan keıin, revolıýııa ákelgen uly jańalyq, soıalıstik qurylystyń jetistikteri, Otan qorǵaý, dostyq-yntymaqtyq, eńbekke kózqaras, jańa zamanǵa jarastyqty minez-qulyq, taǵy basqalardyń barlyǵy da aqyn jyrynyń negizgi ózegine aınalǵan. Aqyn óleń jaza ma, aıtysqa túse me, dastan shyǵara ma, osynyń barlyǵynda da ol halyq aqyndarynyń dástúrli jyrlarynyń úlgilerin saqtaı otyrady, jyrlarynyń úgit-nasıhattyq mańyzy, pýblııstik sıpaty únemi basym bop keledi. Jaqsylyqty, jetistikti kóre bilgen, oǵan kókirek asha qýana bilgen aqyn, kóńilge kóleńke túcipep jat minez, jat kylyqty baıqaǵanda, ymyrasyz aıqasqa daıyn, aıamaı betke aıtýdan taıynbaǵan. Bul da shyn akyndyq minez.

Qazaq dalasynyń boztorǵaı jyrshysy osy 6ip shyrylynan ómip boıy tanbaı ketti. Qapyda Bazary men Nazarynan aıyrylyp qalǵanda da egiz laǵyn izdegen aq eshkimen bipge shyrqyrap, kúńirengen daýysy Alataýdyń qos qaptalyn jańǵyrtty.

Kenen el aralap, óziniń darynyn damyta túsken. Óner qaıratkerlerimen shyǵarmashylyq baılanysta bolǵan. Ácipece, Keńes dáýirinde onyń ómipi men óneri ózi týyp-ósken Jetisý ólkesimen shektelip qalmaı, búkil Qazaqstandy aralaýmen boldy. «...Qaraǵandy kenshileriniń, Balqashtyń mys qorytýshylarynyń, Shymkenttiń qorǵasynshylarynyń, Kaspııdiń balyqshylarynyń, Túrkisib temirjol qurylysshylarynyń arasynda bolyp, sol alyp qurylystardyń jetistikterin shabytpen jyrlady. Onyń osy kezeńdegi ánderinen jarqyn kóńil, jiger-kúsh, otanshyldyq rýhy baıqalady. Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy ánderiniń taqyryby ár alýan» [5.649]. Máskeýge toǵyz baryp, Qazaqstan halqynyń atynan án shyrqady. Qyrǵyzstandy túgel aralady. Eshqandaı mýzykalyq nemese basqadaı bilimi joq adamnyń osynshama týyndylaryn notaǵa túsirmeı-aq, esinde saqtaǵandyǵy, oǵan qosa qanshama halyq ánderin, aýyz ádebıetiniń týyndylaryn bip-bipine shatastyrmaı, oryndaǵanyna tań qalmasqa bolmaıdy!

Kenen Ázirbaevtyń jyrlary, aıtystary, dastandary óz aldyna bip tóbe bolsa, onyń ánderi, ózi shyǵarǵan ánderine jazǵan óleńderi óz aldyna mol dúnıe. Jalpy, aqyn Kenen el ishine aqyndyǵymen qosa, eń aldymen, ánshiligimen keń tanylyp, úlken qadir-qurmetke aınalǵandyǵyn aıtýymyz kerek. Muny aqynnyń óz shyǵarmashylyǵynan da aıqyn baıqaýǵa bolady.

Qazaktyń dástýrli poezııasynyń aıasynda jyrlap kelgen akynnyń ár kez shyǵarǵan óleńderi kúndelikti turmystyq, tirshiliktik jaǵdaılardy dıdaktıkalyq, pýblııstik sarynda baıandaıdy, ózi kýási bolǵan eleýli oqıǵalar, óz júregin tolqytyp, kóńiline qozǵaý salǵan qubylystarǵa ol ún qatpaı qalǵan emes. Bul, eń aldymen, onyń azamattyq boryshy sanalǵandaı. Jeke bastyq cezim, tolǵanystar jalpy halyqtyq máni bar ipi, mol qubylystarǵa ulasyp, jalǵasyp ketip otyrdy.

Kenen - qazaqtyń sal-serileriniń dástúrin saqtaýmen qatar, eskiden kele jatqan aqyndyq, jyraýlyq dástúrin, sonyń stıldik sıpatyn berik saqtaǵan aqyndardyń biri. Kórnekti ǵalym-jazýshy Aqseleý Seıdimbektiń: «Ǵasyrlar tuńǵıyǵynan bastalatyn saldyq-serilik dástúrdiń eń sońǵy shyńy Kenen Ázirbaev ekendigin moıyndaý kerek. Qazaq sal-serileriniń kóp belgi-nyshandary bar. Sonyń biri parasy, qazaqtyń sal-serileri ári aqyn, ári jyraý, ári án shyǵarýshy, ári sol ándi kelistirip aıtýshy, zerdeli qarasózdiń de kósemi bolyp keledi», deýi osynyń dáleli [2.19].

Kenen ánderindegi ulttyq naqysh pen boıaý ıirimge baı, jigerli, jalyndy, ásem de asqaq. Sazger ánderiniń ay ájýasy ezý tarttyrsa, muń-zapyran jan-júregińdi ezip, egiltip jiberedi. Óıtkeni, Kenenniń ánderi ómirden alynǵan, bolǵan isti qaz-qalpynda dál aldyńa ákeletin qudiretti júreginen týǵan ánder.

Kenen Ázirbaev aqyndyq óner-jyrda uztazǵa kende bolǵan kisi emes. Basqalardy bylaı qoıǵanda, uly Muhtar Áýezov «Jetisý aqyndarynyń altyn dińgegi» ataǵan Súıinbaı mektebi, sol mekteptiń dúldúl júırigi Jambyl - Kenekeńniń et jaqyn baýyry, kemeńger ustazy boldy. Jambyl arqyly jyrshylyqtyń taǵylymyn, Jetisý topyraǵynda týyndaǵan tasqyndy ónerdiń ónege-úlgisin balǵyn shaǵynan boıyna sińirdi. Óner, ásirese, aqyndyq óner asyl qurysh sııaqty qaqtyǵys-qaıraýda shyńdalatynyn eskersek, Kenekeń talanty ózi tutas zamandastarymen, Jambyl tóńireginde shoǵyrlanǵan úrkerdeı aqyn qurbylarymen óner saıystary kezinde únemi shyńdalyp, shymyrlanyp otyrǵanyn baıqaımyz. Kórshi qyrǵyz eliniń tókpe jyraýlarymen tańdy tańǵa jalǵastyrǵan jyrshy-manasshylary Kenen ónerine qosymsha qyr men sıpat qosty. Mine, osylardyń barlyǵy Kenekeńiń aqyn, jyraý retinde qalyptasýyna úlken yqpal jasady. Kenen ózi shyǵarǵan ándermen qosa, kyrǵyzdyń «Manasynan», «Kóruǵylydan» úzindiler, «Qobylandy batyr» eposynan Taıbýryldyń shabysyn, Ásettiń «Ásetin», Balýan Sholaqtyń ánderin, grýzın, orys, ýkraın, qyrǵyz, dúngen, tatar ánderin óz tilderinde naqyshyna keltire oryndaǵan eken.

Kenen - halyqtyń ánshilik dástúriniń buzylmaǵan, eshqandaı qospasy joq eń sońǵy ókili. Án-jyryn Alataýǵa ákelip, jańǵyryqtyra shyrqaǵan ánshiniń kókiregi - altyn sandyq. Kenen ánderiniń astarynan ýaqyttyń tynysymen qosa, ánshi-kompozıtordyń ǵajaıyp zerdesin, azamattyq baǵdaryn, akyndyq-sazgerlik kóregendigin ańǵaramyz. Kez-kelgen shyǵarmasynda erge laıyq jaltaqsyz senim, aqynǵa laıyq optımızm, aqylgóıge laıyq parasat jatady.

Ádebıettanýshy-ǵalym Myrzataı Joldasbekov aǵamyzdyń: «...Kenekeńniń bolmys-bitimi de, júris-turysy da bólek, tabıǵı daryn-talanty da eshkimge uqsamaıtyn, Alataýdyń shyńyndaı oıy da bıik, boıy da bıik, ásem úndi dilmár tildi minezge baı, kópshil, qonaqjaı erekshe jan edi. Kenekeń ǵasyr boıy jasaǵan baıtaq murasymen, armandaı ánshiligimen, aqqýdyń qanatyndaı ádemi appaq jibekteı saqalymen, báıterekteı boıymen kózge de, kóńilge de ózgeshe bip jumbaq jandaı, danyshpan abyzdaı bolyp kórinetin», - dep jazǵan oı-paıymdary Kenenniń bet-beınesin halyq sanasynda odan saıyn asqaqtata túsedi [3.3].

Shynynda, ónepine úńilsek, ánderin saralasań, Kenenniń dúnıetanymy bólek. Biplikke, erlikke, sulýlyqka, adaldyqqa jeteleıdi. Kenen ánderi ýaqyt talǵamaıdy. Dalanyń eń asyl kasıetterin án tilimen búgingi ómirimizge jetkizgen, baqytty zamanymyzdy asqaq jyrlaǵan ipi tulǵa. Kenen ánderiniń bitim-bolmysynan saharanyń mol pishimi, ondaǵy ómip súrgen eldiń arman-muńy, taǵdyry talaı kólbeńdep kóz aldyńa kelgendeı bolady.

«Eki Kenen týmaıdy, Alataýǵa ekseń de», - deıdi Kenen atamyz. Sóz joq, óner aspanynda Kenen Ázirbaev bar bomys-bitimimen dara, oqshaý.

«K.Ázirbaevtyń shyǵarmashylyq murasy asa baı dep aıtqan tusta, aldymen - óleń-terme, tolǵaýlaryn, kelesi kezekte - aıtystary men dastandaryn eske alar edik. Aqyndyq ónepi - óleń-terme, tolǵaýlardan bastaý alsa, keń tynysty kemel oılary, talant qýaty men shabyt shalqary - aıtys, dastandarynda bıik bel-belesterimen, dáleli derek, naqtyly kórinis, beıneli salystyrý men cypettepi - taza kóńil, shyn júrekten shyqqany kórinedi» [4.59]. Kenen talaı ulttyń ózi sııaqty aqyn, jyraý, ánshi, jyrshylarymen janr jaǵynan jaqyn bola tura, sol has talanttardy qaıtalamaı, ózine ǵana tán ózgeshe óner týǵyzdy. Kenen Ázirbaevtyń shyǵarmashylyq ózgesheligi de, erligi de osynda.