Qyrkúıektiń 14-i men 15-i aralyǵynda Portýgalııanyń Portý qalasynda ótetin bul festıval osymen ekinshi ret ótkizilip otyr. Bul baıqaýdyń maqsaty portýgaldyq jáne álemdik fılmderdi keńinen nasıhattaý. Degenmen, festıval uıymdastyrýshylary baıqaýdyń basty baǵyttarynyń biri álemge áıgili kınogerlermen qatar, tanylýyna keń múmkindikteri bar jańa esimderdi ashý ekenin aıtty.
- Bizdiń ulttyq fılmniń álemdik tusaýkeseri osyndaı beldi kınofestıvalde ótetinine óte qýanyp otyrmyz. «Kúltegin» fılmi ata-babalarymyzdyń janqııarlyq erligi, birligi men aýyzbirshiligi, olardyń turmysy men salt-dástúrleri týraly. Kúltegin - bul tutas bir dáýirdiń tarıhı tulǵasy. Sondyqtan da fılm batys kórermenderine qyzyqty bolatynyna senimdimin. Qazylar alqasynyń da kóńilinen shyǵyp, júldeli orynnan kórinetinimizge kámil senemin,- dedi fılmniń rejısseri Adaı Ábilda.
Esterińizge sala ketsek, jas rejısser-anımator Adaı Ábildanyń qolynan shyqqan atalmysh tarıhı anımaııalyq týyndy kóshpendi halyqtardyń basyn biriktirip, Uly kóshpendilerdiń dástúrin jalǵastyrǵan túrik qaǵanatynyń dańqty áskerı qolbasshysy Kúlteginniń jastyq shaǵy týraly baıandaıdy.
Aıta ketsek, «Kúltegin» fılmi shilde aıynyń basynda Astana qalasynda ótken XIV Halyqaralyq «Eýrazııa» kınofestıvaliniń «Eýrazııa júreginde» atty konkýrstan tys baǵdarlamasynda kórsetilip, kórermenderdiń ystyq yqylasyna bólengen bolatyn.
Fılm týraly: Uly túrik memleketine ydyraý qaýipi tónedi. Túrkilerdiń birligin saqtap qalan Uly Elteris qaǵan jańa memleketti qurýdy kózdegen satqyndardyń qolynan mert bolady. Taqtyń murageri Elteristiń uly 12 jasar Kúltegin qashyp qutylady. Óziniń týǵan jerine oralý úshin ol kóptegen qıyndyqtardy basynan ótkizedi. Bul jolda oǵan túrkilerdiń jebeýshisi Kók Bóri men týǵan baýyry Bilge kómekke keledi. Basy birikken olar jaýdy jeńip túrki álemin qutqaryp alady. Bilge qaǵandy taqqa otyrǵyzǵan Kúltegin túrki memleketiniń áskerı qolbasshysy atanady.
Uzaqtyǵy: 60 mınýt Tili: qazaq tilinde Qoıýshy rejısser: Adaı Ábilda Senarıı avtorlary: Adaı Ábilda, Jánibek Nurbekuly Qoıýshy sýrtshiler: Qasıet Saqıolla, Jánibek Nurbekuly, Adaı Ábilda
Kompozıtory: Áset Dánenov
Dybys rejısseri: Evgenıı Selıýkov
Redaktory: Saltanat Dúngenbaeva
Keńesshiler: Tamara Muqanova, Edige Tursynov
Prodıýser: Adaı Ábilda
Dırektory: Aıbıke Raqymjanova
Anımatorlar: Abzal Insebaev, Qýanysh Naǵgyz, Meıirjan Tólepbaı, Shattyq Tursynalı, Qasıet Saqıolla, Ermek Mananbaev, Jaqsybek Kámil, Baǵdar Jynsabek, Qalı Baqythan, Gúljan Qadilbek, Marııam Qalıbek, Temirlan Kenjeǵalıev, Kunanbaı Ábeldınov, Janádil Baıdarbek, Shyńǵys Sapar
Rólderdi dybystaǵan: Mereı Ájibekov, Azamat Qanapııa, Baqytjan Jarmuhambetov, Gúlnaz Áýesbaeva, Rýslan Ahmetov, Dınara Ábikeeva, Núketaı Myshbaeva jáne basqalary.
Rejısser týraly:
Adaı Ábilda 1987 jyly Pavlodar oblysynyń Maıqońyr aýylyna týǵan. T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasyn bitirgen (2009). Sh. Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ janyndaǵy «Anımaııalyq kıno» ÓB basshysy, «Astana film» JShS quryltaıshylarynyń biri jáne dırektory. QR Kınematografıster Odaǵynyń múshesi.
Fılmografııasy: «Qońyraý» (2009 j.), «Mıko» (2009 j.), «Ańshy» (2010 j.), «Kókbalaq» (2011 j.), «Jeruıyq» (2013 j.), «Kilem ústindegi qala» (2014 j.), «Kúltegin» tolyqmetrajdy anımaııalyq fılmi, «Muzbalaq» tolyqmetrajdy anımaııalyq fılmi (qoıýshy sýretshi).
Júldeleri: «Úzdik stýdenttik jumys» («Sháken juldyzdar» HKF, 2009), «KROK» festıvaliniń júldesi (Máskeý, 2010), «Islam kınosy» festıvaliniń júldesi (Kazan, Tatarstan, 2011), «Bastaý» HKF bas júldesi(Almaty,2011), «Karlygash» kınofestıvaliniń júldesi(Almaty, 2016).