Kez-kelgen óner qoǵam mádenıetiniń kórsetkishi bolǵandyqtan, kórkem sýret jurtshylyq tarapynan zor qyzyǵýshylyq týdyryp otyrady. Óner adamǵa ıgi áser etip qoımaı, onyń tulǵa retinde ósýine mol múmkindikter beredi. ARTSPACEkz kórkem óner galereıasynyń dırektory Elmıra Ahmetovanyń sýretshiler shyǵarmashylyǵy týraly aıtýynsha, qazirgi zamanǵy kórkem sýret pen músin ónerinde biryńǵaı jikteýge jatpaıtyn, san-alýan túrler men janrlardyń jıyntyǵy kórinis tabýda. 21-ǵasyr ónerinde ártúrli aǵymdar bite qaınasyp, olardyń jetkizilýi árqıly jáne kezdeısoq bolyp jatady. Kórmege qoıylǵan shyǵarmalar sýretshi men kórermenniń dıalogyna, olardyń ózara belsendi is-áreketine eseptelgen. Bolashaqqa jarqyn senimmen qaraıtyn Muratbaev shyǵarmalarynyń qarama-qaıshylyǵy men fılosofııalyq oı tunǵan Qojamqulovtyń jumystary Qazaqstannyń qazirgi zamanǵy óneriniń kópqyrlylyǵyn meılinshe ashyp, kórermen qyzyǵýshylyǵyn arttyra túsedi.
Kórmeniń ashylýynda quttyqtaý sóz sóılegender: Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq memlekettik mýzeıi dırektorynyń orynbasary Beıbitqalı Smaǵululy Qaqabaev, Almaty qalalyq ákimdiginiń ókili Ońdasynova Móldir Ýbaıdýllaqyzy, aktıor, teatr jáne kıno rejısseri, senarıst, pedagog, Qazaqstannyń Eńbek Eri Asanáli Áshimuly Áshimov, Dinmuhammed Ahmeduly Qonaevtyń jıen qaryndasy Serikbaeva Jannet Daýletqyzy, Gýzel Tólegenova – QR eńbek sińirgen qaıratkeri, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, keńes jáne qazaq opera ánshisi, KSRO halyq ártisi, Soıalıstik Eńbek Eri, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Bıbigúl Ahmetqyzy Tólegenovanyń qyzy, qoǵam qaıratkeri Amantaı qajy, ónertanýshy, ARTSPACE.kz kórkem óner galereıasynyń kýratory Kamılla Vıtalevna Lı, QR Sýretshiler odaǵynyń tóraǵasy Jubanııazov Ómirbek Orynbasaruly. Ashylýynda Gaýhar Aıtbetovanyń basshylyǵymen «Azia Classic» kameralyq dýeti óner kórsetti.
Zýlhaınar Qojamqulov - sýretshi, músinshi, pedagog, fılosof, KSRO Sýretshiler odaǵynyń múshesi, NICOR «Álem halyqtarynyń óneri» Halyqaralyq Qaýymdastyǵynyń eńbek sińirgen sýretshisi, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri – zamanaýı qazaqstandyq óner keńistigindegi belsendi jumys istep júrgen sýretshilerdiń biri. Onyń jumystaryna tereń fılosofııalyq mán tán. Sýretshini máńgilik mahabbat, óz eline degen súıispenshilik taqyryby tolǵandyrady, ol adamnyń názik psıhologııalyq reńkterin, rýhanı ómiriniń astaryn ashýǵa baǵyttalǵan tásilderdi sheber meńgergen. Ekspozıııada Qazaqstannyń kórnekti tulǵalarynyń – Dimuhammed Qonaevtyń, Nursultan Nazarbaevtyń, Baýyrjan Momyshulynyń, Oljasa Súleımenovtyń, sondaı-aq qazaq estradasy men kınosynyń juldyzdary Sháken Aımanovtyń, Shámshi Qaldaıaqovtyń, Bıbigúl Tólegenovanyń, Roza Rymbaevanyń, Batyrhan Shúkenovtyń jáne basqa da kóptegen tulǵalardyń portretteri qoıylǵan. Sýretshi óz keıipkerlerin aıqyn syzyqtarmen, jarqyn qarama-qarsy tústermen beınelegen. «Bul bizdiń HH ǵasyrdyń – ózimiz ósip-jetilgen ǵasyrdyń qaharmandary. Árıne, olar áldeqaıda kóp – bárin sala almaısyń. Men ózim jaqsy biletinderdi ǵana tańdap aldym. Jekeleı tanystyǵym bolmasa da, olar men úshin asa qymbat», - dep túsindiredi sýretshi Zýlhaınar Qojamqulov
Abdýahat Muratbaev - sýretshi, grafık, QR Sýretshiler odaǵynyń múshesi, QR eńbek sińirgen qaıratkeri, respýblıkalyq, sheteldik jáne oblystyq kórmelerdiń qatysýshysy. Ol 1981 j. Shymkent kórkemóner ýchılıesin jáne 2004 j. Bishkek q. Qyrǵyz pedagogıkalyq ýnıversıtetin bitirgen. Ekspozıııaǵa avtordyń jarqyn keskindeme jumystary qoıylǵan. Onyń shyǵarmalarynda qazaqtyń ulttyq obrazdary modernızm aǵymymen úılesim tapqan. Sýrettiń ár bólshegi mańyzdy jáne óz máni bar. Abdýahattyń pikirinshe, «naǵyz qundylyqtar degenimiz bizdi qorshap tur jáne biz bir-birimizge, tabıǵatqa qamqorlyqpen qaraıtyn bolsaq, ol da bizge súıispenshilikpen jaýap qaıtarady…»
Kompozıııalyq kórme eki bólikten turady: keskindemelik jumystar men músindik art-obektiler. Ásirese, Zýlhaınar Qojamqulovtyń mýzeıdiń kireberisinde ornalasqan, metaldan jasalǵan «Buqa» jáne Abdýahat Muratbaevtyń «Qýanysh», «Adam men Eva» sándik kompozıııalary nazar aýdartady. Shyǵarmalar aıryqsha kórkem aıqyndylyǵymen erekshelenedi, kórkemdik pishini jaǵynan qazirgi zaman úshin kókeıtesti bolyp tabylady. Mundaı art-obektiler túrli ult pen dinge jatatyn, túrli jastaǵy qala turǵyndary, qatary jyl sanap kóbeıip kele jatqan Qazaqstan qonaqtary men saıahatshylar úshin tartymdy jerge aınalýy múmkin. Olar árdaıym kelýshilerdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp, avtorlyq ujymnyń darynyn ǵana emes, kókeıtesti estetıkalyq talaptarǵa saı keletin qazaqstandyq ónerdiń deńgeıin de pash etedi.
Kórmege 80 astam jumystar qoıylǵan.
Kórme 2018 j. 31 qazanǵa deıin ótedi.
