Fılmniń tusaýkeserine QR Mdenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly kelip qatysty jáne saltanatty rásimin basqardy.
- Elbasy N.Nazarbaev óziniń «Tarıh tolqynynda» kitabynyń «Alash murasy jáne osy zaman» atty taraýynda: «XX ǵasyrdyń basynda ulttyq birlikti nyǵaıtý ıdeıasyn alǵa tartqan rýhanı-zerdeli ıgi jaqsylar qazaqtyń ulttyq ıdeıasyn jasaý mindetin óz moınyna aldy. Olar qoǵamnyń túrli tarabynan shyqqandar, ári eń aldymen dástúrli dala aqsúıekteriniń ókilderi edi. XX ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq qoǵamynda zııaly qaýym qalyptasýynyń urpaqtar estafetasy sııaqty sıpaty bolǵanyn atap aıtqan abzal» - dep kórsetken bolatyn. Osy oraıda, Alash azamattarynyń tarıhı az ýaqytta qazaq halqyna sińirgen eńbeginiń baǵasy ólsheýsiz ekenin basa aıtqym keledi. «Alash týy astynda, kún sóngenshe sónbeımiz!» - dep jyrlaǵan Sultanmahmut Toraıǵyrovtaı búginde alash izbasarlary barshylyq. Prezıdent Nursultan Nazarbaev Alash arystary ustanǵan ulttyq ıdeıany búgingi táýelsiz Qazaqstanda ushtastyryp, kóregen saıasatty ustanyp keledi, - dep keńinen toqtaldy mınıstr Arystanbek Muhamedıuly.
Sonymen qatar, qurmetti qonaqtar qatarynda QR Májilis parlamentiniń depýtaty Azat Perýashev boldy.
- Búgin shyn mánisinde erekshe oqıǵa bolyp otyr. Alash azamattaryna arnalǵan derekti fılmniń tusaýkeseri ótip jatyr. Osydan júz jyl buryn alash azamattary ózderin qurbandyqqa shalyp, aıanbaı eńbek etken. Sony búgin biz umytpaı, ulyqtap otyrmyz. Kópshilikke belgisiz paraqtardy ashaıyq dep otyrmyz. Fılmdi túsirgen topqa alǵys bildire otyryp, osyndaı fılmdi óndiriske jibergenine mádenıet mınıstrligi jáne sport mınıstrligi men mınıstr Arystanbek Muhamedıulyna kóp rahmet aıtamyn, - dedi Azat Perýashev.
Fılmdi túsirý toby Alash qaıratkerleriniń izimen Semeıdiń Alash qalasy atalǵan aýmaǵynda, Máskeýdegi Kreml, Sankt-Peterbýrgtegi Dýma otyrystary ótken Tavrııa saraıynda, Smolnyıda, Sankt-Peterbýrg, Qazan ýnıversıtetterinde, Ýfadaǵy Memlekettik Májilis ótken burynǵy «Sibir» qonaqúıinde túsirý jumystaryn júrgizgen.
- Óz atymnan fılmniń jaryqqa shyǵýyna yqpaldastyq etken Mádenıet jáne sport mınıstrligin basqaryp otyrǵan Arystanbek Muhamedıulyna, «Qazaqfılm» kınostýdııasyna, «El» prodıýserlik ortalyǵyna jáne Qazaqstannyń Reseıdegi elshiligine alǵysymdy aıtqym keledi. Bul fılm Alash ordanyń júz jyldyǵyna arnalǵandyqtan, osy bir ǵasyrdan keıingi tarıhty qorytý, salmaqtaý, Alash qaıratkerleri qazaq halqyna qandaı uran qaldyrdy taǵy bir oı eleginen ótkizý, -dedi senarıı avtory Bolat Múrsálim.
Aıta ketsek, «Alash týy astynda» fılmi úsh bólimnen turady. «Oıan, qazaq!» atty alǵashqy bólimde Alash qozǵalysynyń qalyptasý kezeńi, jádıdtik aǵym men batys mádenıetiniń yqpaly, qazaq baspasóziniń bastaýlary, Dýma jumysyna aralasý, 1916 jylǵy kóteriliske kózqaras máseleleriniń túıtkildi tustary aıtylady.
Ekinshi bólim «Jarııalanbaǵan avtonomııa» dep atalady. Bul bólimde 1917-1920 jyldardaǵy Alashorda úkimetiniń qyzmeti tereńinen qamtylǵan. Alash qaıratkerleri nege táýelsizdikti emes, nege avtonomııany tańdady? Alash áskeri qalaı jasaqtaldy? Alash avtonomııasy jarııalandy ma, joq pa? Á.Bókeıhan men M.Shoqaı Ýfadaǵy Memlekettik májiliste ult-azattyq kúres múddesin qalaı qorǵady? Ekinshi bólim osy sıpattaǵy saýaldarǵa jaýap izdeıdi.
«Qaterli ótkel» dep atalatyn úshinshi bólim – 1920 jylǵy qazaq shekarasyn anyqtaýmen bastalatyn Alash qaıratkerleriniń Keńestik dáýirdegi kúresine arnalǵan. Bul bólimde Goloekınniń qyrǵyny, Stalındik repressııa jyldaryndaǵy Alash taǵdyry naqty derektermen kórsetiledi.
«Alash týy astynda»
Fılmniń Bas keńesshisi – Mámbet Qoıgeldi
Shyǵarmashylyq keńesshisi – Tursynjan Shapaı
Rejısseri – Ergen Toqmýrzın
Senarıı avtory jáne áńgimeleýshisi – Bolat Múrsálim
Qoıýshy operatory – Mustafa Óner
Kompozıtory – Beıbit Aqosh