Shákárim jaıly bilgiń kelse, onyń ómirlik qaǵıdalaryn, jalpy óz ómiri jaıynda maǵlumat beretin shyǵarmasy – «Mutylǵannyń ómiri» arqyly tanı alamyz. Bul eńbegi ózi jaıly, óz kózqarastary, dúnıege tirshilikke degen tanymyn aıshyqtaıtyn týyndy. Tipten Ómirdastan deýge bolady. Jalpy Shákárim týraly bilý, onyń dúnıetanymyn aıshyqtaý úshin onyń ózine júgingen durys bolar. Sebebi, aqyn óziniń bar bitim-bolmysyn, jandúnıesin, tanymyn óz shyǵarmashylyǵynda baıandap ketken.
«Mutylǵannyń ómiriniń» basty keıipkeri – aqynnyń ózi. Munda aqynnyń ómiri, qoǵamǵa, adamǵa degen kózqarastary men aqynnyń poezııadaǵy ózine tán daralyǵy men kórkemdik álem júıesi erekshelengen. Aqynnyń óz júregine úńilýi, jandúnıesi arqyly ózin tanytý, sonymen qosa aqynnyń tulǵalyq sıpaty daralanady.
Rejısser Juldyzbek Jumanbaı «Shákárim. Jolsyz jaza» spektaklin qoıý úshin aqyn shyǵarmashylyǵy men ómirin tereń zertteı, zerdeleı kele, bir oqyǵanda boıǵa sińise qalmaıtyn aqynnyń fılosofııalyq tujyrymdaryn kórermenge túsinikti etip jetkizýdi maqsat tutty. Rejısserdiń keıipkerlerdi, aqyn shyǵarmalaryn, uly Ahattyń estelikterin utymdy tańdaýy, spektakldiń ishki mazmunyn tolyq asha tústi. Jáne de osy spektakldi «Darıǵa-aı» jastar teatry ujymyna sahnalaýynyń ózi taetr akterleriniń sheberligine senim artqandyǵy dep bilemiz.
Shákárim taqyrybyn kez kelgen adam túısinip, sahnaǵa alyp shyǵýǵa júreksinetini ras. Qoıylymdy qolǵa alǵannan bastap teatr ártisteri de Shákárimniń ómiri men muralaryna jan-jaqty úńildi jáne qyzý daıyndyqqa kirisip ketti. Osy rette, teatr ujymy eń birinshi Shákárimniń týǵan jerine ıaǵnı ulylar mekenine baryp, Baqanastaǵy aqynnyń 30 jyl boıy jatqan qurqudyqty kórip, jatqan jerine zııarat etip qaıtty. Sonymen qatar Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» qoryq-mýzeıindegi Shákárim Qudaıberdiulyna arnalǵan ekspozıııaǵa birneshe ret ekskýrsııa jasap, aqyn jaıly tarıhı derekter men estelikterge qanyǵyp, qoıylymnyń sátti shyǵýyna jan-jaqty izdeniste boldy. Ásirese, basty Shákárim rólin somdaıtyn teatr ártisi Erkebulan Nuǵymanovtyń osy obrazdy alyp shyǵý úshin kóp izdeniste bolyp, eńbektengeni kórinip tur. Óıtkeni, kóp akterdiń armany bolǵan Shákárim róli – kúrdeli beıne. Uly tulǵanyń beınesin sahnaǵa shyǵarý ártisten ishki zııalylyq pen tereńdikti talap etedi. Erkebulan osy talapty jete túsinip, aqyn obrazyn óz deńgeıinde alyp shyqty. Kóp qoıylymdarda keıipkerdiń syrtqy kelbetin aınytpaı sala otyryp kórteste, mundaǵy akter keıipkerdiń harakterin, psıhologııasyn, emoııasyn ekspressııa arqyly jetkizýge tyrysty.
Spektaklde taǵy bir erekshe obraz ol – Kári Shyńǵys. Bul roldi somdaǵan - Estaı Sháripuly óziniń akterlik sheberligimen óte sátti alyp shyqty. Tarıhtan da belgili, Shákárim elýden asqan shaǵynda elden jyraq ketip, jalǵyz ózi Shyńǵystaýdyń ishindegi Saıat qorada tek shyǵarmashylyqpen aınalysyp, ómiriniń sońǵy kezeńderin ótkizgen. Osy ýaqytta aqynnyń syrlasy da, muńdasy da – Shyńǵystaý shatqaldary. Rejısser spektakldiń ózegin bastan aıaq osy Kári Shyńǵys obrazymen baılanystyrý arqyly óte sátti sheshim qabyldaǵan.
Qoıylymnan Shákárimniń jaqsylyq pen jamandyqty, daryn men kóre almaýshylyq, paıdakúnemdik, jaǵympazdyq, jasandylyq, maqtanshaqtyq sııaqty qasıetterdiń ózara tartysyn Shyńǵystyń tas músinderi ispetti keıipkerler arqyly sheber kórsetti. Ar, ujdan, adal eńbek, aq júrek sııaqty qasıetterdi janynda júrgen Áýpish ispetti keıipker arqyly kórsetýi rejısser sheberligin aıqyndaı túsedi. Áýpish rólin somdaǵan akter Ǵalymbet Tasbolatov keıipkerdiń osy qasıetterin óziniń ishki parasattylyǵymen paıymdap sátti alyp shyqty.
Spektakldi qoıýshy rejısser – Juldyzbek Jumanbaı, osy teatrdyń irgetasyn qalaýshylardyń biri, jerlesimiz, qazirgi tańda Almatydaǵy «Alataý» dástúrli óner teatrynyń bas rejısseri. Juldyzbektiń bul teatrdaǵy alǵashqy qoıylymy emes. Budan burynda «Mahabbat araly», «Ittiń balasy», balalarǵa arnalǵan «On eki aı» qoıylymdaryn sahnalaǵan.
«Darıǵa-aı» jastar teatry keler jyly 20 jyldyq mereıtoıyn toılaýdy josparlap otyr. Osy rette teatr repertýary taǵy da úlken qoıylymdarmen tolyǵa túseri anyq. Teatr ujymyna tek shyǵarmshylyq sáttilikter tilep, kózi qaraqty kórermenderi kóp bolsyn degen nıettemiz.
«Darıǵa-aı» jastar teatrynyń ádebı bólim meńgerýshisi G. Qudaıbergenova