Túrki mádenıetiniń halyqaralyq uıymy 1993 jyly Ázirbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Túrkimenstan jáne Túrkııa mádenıet mınıstrleriniń shartqa qol qoıýy negizinde qurylǵan. Qazir 14 el TÚRKSOI-dyń múshesi bolyp tabylady. Olardyń altaýy uıymnyń negizin qalaýshy, 8 el – baqylaýshysy, olardyń ishinde: Altaı Respýblıkasy (RF), Tatarstan Respýblıkasy (RF), Saha Respýblıkasy (Iakýtııa) (RF), Tyva Respýblıkasy (RF), TAO Gagaýz Eli (Moldova) jáne basqalary. TÚRKSOI álemdegi túrki mádenıetin tanytatyn jáne onyń dástúrlerin keıingi urpaqqa jetkizetin túrki halyqtarynyń rýhanı jaqyndasýy men baýyrlastyq birligin nyǵaıtýdy óz mindeti dep biledi.
2008 jyldan bastap búginge deıin, Túrki mádenıetiniń halyqaralyq uıymynyń (TÚRKSOI) Bas hatshysy qazaq mýzykanty, professor, dıplomat ári qoǵam qaıratkeri Dúısen Qurabaıuly Qaseıinov bolyp tabylady.
Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıi – qazaq beıneleý óneriniń álemdegi eń aýqymdy kollekııasyna ıe Qazaqstandaǵy iri kórkemsýretti mýzeı. «Uly Dala rýhy» kórmesi kóshpendiler mádenıetiniń, qazaqtyń turmys dástúri, ulttyq at-sporttyq oıyndary, dástúrleri men ádet-ǵuryptarynyń biregeı ereksheligin kórsetedi. Ol qazirgi zamanǵy túrkitildes elderdiń beıneleý óneri, ótkenge, tarıhqa, onyń aýmaǵynda bolǵan ejelgi órkenıetterge, qazirgi zamanǵy adamzat problemalaryna jáne rýhanı izdenisterge degen úlken qyzyǵýshylyǵynyń aıqyn úlgisi bolyp tabylady.
32 keskindeme jáne grafıka týyndylary túrik kórermenderi men túrik astanasynyń qonaqtaryn qazaqstandyq Evgenıı Sıdorkın, Ábdirashıt Sydyhanov, Dýlat Álıev, Ǵanı Baıanov, Bahyt Bapıshev syndy óner sheberleriniń, sondaı-aq Marat Bekeev, Shamıl Gýlıev, Nellı Býbe, Asqar Esdáýlet, Almagúl Meńlibaeva, Andreı Noda, Gúljamal Tagenova, Alpysbaı Qazyǵulov jáne Vıacheslav Lıýı-Ko sııaqty qyzyqty zamanaýı sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵymen tanystyrady.
Qazaq keskindemesiniń klassıgi Evgenıı Sıdorkınniń tórt grafıkalyq týyndysy «Sáken Seıfýllındi oqyǵanda» toptamasynan «Besik jyry» jáne «Qazaqtyń ulttyq oıyndary» toptamasynan «Qyz qýý», «Báıge» jáne «Kókpar» ǵalamat kompozıııalyq sheshimimen erekshelenedi. «Qazaqtyń ulttyq oıyndary» toptamasynda sýretshi qazaqtardyń eń kóne ulttyq oıyndarynyń rýhyn - shapshań qozǵalysyn, básekelestik qumarlyǵyn jáne kúres qarqyndylyǵyn kórsetedi. «Besik jyrynda» kerisinshe, eń názik syrshyldyqty − óz sábıin súıýge ıilgen, emirene qushaqtaǵan ana beınelengen. Bizdiń sheber Ábdirashıt Sydyhanov tańbalyq keskindemeniń negizi retinde qazaqtardyń ejelgi rýlyq tańbasyn alyp, kórkemdik órnektiń túbegeıli jańa tujyrymdamasyn usynǵan kezdegi shyǵarmashylyǵynyń mańyzdy kezeńin beıneleıtin «Shopan «Tańba» shyǵarmasymen usynylǵan.Nellı Býbeniń «Kóshpendiler», «Qonaqjaılylyq», «Qazaqstan áıelderi», «Aı kerýeni» jáne «Skıfter» atty barlyq týyndylary kóshpendilerdiń biregeı kórkem etnıkalyq beınesin - túıemen kóshý, saýda kerýenderi, áıelderdiń ulttyq kıimin jáne qazaqtyń qonaqjaılylyǵynyń jylýlyǵyn bildiredi. Sýretshi ótken ǵasyrdyń 90-shy jyldarynyń sońynda tájirıbe jasap, biregeı aralas tehnıkany, releftik keskindemeniń tehnıkasyn jetildirý kezinde ózin aıqyn tanytty. Maıly boıaýlardy ár túrli materıaldarmen aralastyrý arqyly, Nellı qııaldy emes, formany jasaıdy. Post-avangard pen ımpressıonızmniń múldem ózge tehnıkasynda basqa belgili qazaqstandyq sýretshi Gúljamal Tagenova jumys isteıdi. Onyń «Kóktem», «Jartasqa salynǵan sýretter» jáne «Taýlar tynysy. Qaskeleń» − kórmelik týyndylary týǵan jerdiń sulýlyǵyn, kóktemgi boıaýlardyń elirýin jáne jas qazaq qyzdarynyń ásemdigin jyrlaıdy. Gúljamal áıel bolmysynyń sátterin – sáýkeledegi qazaq qalyńdyǵyn túsirip alýdy jaqsy kóredi. Gúljamal óziniń kúlli shyǵarmashylyǵynda ulttyq kıimderdegi qazaq qyzdarynyń romantıkalyq beınelerin jasaýmen keledi.
Vıacheslav Lıýı-Konyń «Teńiz mańyndaǵy qala. Ymyrt», «Ótkel. Syrnaı týraly áńgime», «Bir kezderi men osynda turǵanmyn», «Senbi. Qashqan qalyńdyq» shyǵarmalary tereń fılosofııalyq maǵynaǵa, baılanystar men paıymdaýlarǵa toly. Sýretshi úshin eń bastysy − sıýjet, astarly áńgime, tarıh. Alpysbaı Qazyǵulovtyń kenepteri bolmys aspektileri týraly emoııalyq pikirler bola otyryp, abstrakııa men sımvolızmniń shekarasyn teń ustaıdy.
Mýzeı dırektory, professor Gúlmıra Shalabaeva atap ótkendeı: «Kórme Qazaqstannyń zamanaýı óneriniń keń stılıstıkalyq ártúrliligin ulttyq boıaýy men ózindik ereksheligin aıqyn kórsete otyryp, kórneki túrde usynady. Á. Qasteev atyndaǵy óner mýzeıi sheteldik kórmelerdi ár túrli elderde uıymdastyrý arqyly, qazaq ónerin halyqaralyq deńgeıge kóterip, álemdi tól mádenıetimiz, tarıhymyz ben beıneleý ónerimen tanystyrady».
Klara Isabaeva – Á. Qasteev atyndaǵy óner mýzeıiniń baspasóz qyzmetiniń jetekshisi
