Kınofılmder arasynda úzdikterin tańdaý úshin qazylar alqasy taǵaıyndaldy: Aleksandra Porshneva – Qazaqstannyń synshylar Assoııasynyń múshesi, Olga Skalchýk (Reseı) - kýrator, ónertanýshy, Aıgerim Majıthan – ónertanýshy.
Festıvaldiń ár kúninde kórermenderge fılmder ataýlary jazylǵan arnaıy qaǵaz taratyldy. Tańdaýǵa kórermender de qatysyp, at salysty. 1 jeltoqsan kúni jeńimpazdar ataldy.
«Za chývstvennost ı vızýalnyı rıad» syılyǵy − «Pýgovıy», rejısseri Elızaveta Novıkova.
«Za orıgınalnost voploenııa» syılyǵy − «Odınochestvo. Bezlıýdnye mesta», rejısseri Baýyrjan Darmenov.
«Za voploenıe na ekrane dostovernogo portreta molodıojı» syılyǵy − «Jazdyń salqyn túni», rejısseri Amır Amenov.
«Ata-tegin izdeý» syılyǵy − «Qasapshynyń bir kúni», rejısseri Nursultan Nusqabekov.
«Za smeloe vyrajenıe aktýalnoı temy» syılyǵy − «Samal», rejısseri Shuǵyla Serjan.
Kórermender nazarynan shyǵyp, kóptegen daýys jınaǵan «Tolǵaý» fılmi, rejısseri Aıan Naızabekov.
Platforma keńistiginiń jetekshisi, kýrator-ónertanýshy Aıgúl Ibraeva «Birinshiden, bizge osyndaı is-sharalardy ótkizýge qoldaý kórsetken «Máskeý» bıznes ortalyǵynyń basshylyǵyna alǵysymdy bildirgim keledi. Kúndelikti kelip, daýys bergen kórermenderge jáne jas rejısserlarǵa rızamyn, birigip jumys atqarǵanymyzdyń jemisin kórip otyrmyz. «ATAU» atty eksperımentaldy fılmder festıvalimiz ósip, órkeıetinine senemiz», - dep qýanyshymen bólisti.
«Samal» fılmi. Kınokartınany tamashalaǵanda «Ata-anań jyndy bolsa da baılap baq» degen maqal eske túsedi. Fılm bastalǵanda Samal eski avtobýspen Almaty qalasynyń bókterinde ornalasqan aýyldaǵy úıge qaıtyp kelgenin kóremiz. Ol kele salyp, úı tirshiligimen aınalysyp júrgende aǵasy anasyn jetektep keledi. Qart ana únsiz otyrsa da onyń qylyqtarynan osy dúnıeden alys oıǵa ketkenin, bir dertke shaldyqqanyn baıqaýǵa bolady. Samal sýǵa bara jatqanda anasy artynan qalmaı biraz júrgende de boıynan balalyq kórinedi.
Burynǵy ana obrazyna, onyń mahabbaty men súıispenshiligine degen saǵynysh sý quıyp turǵan sátinde dalada oınap júrgen Samalmen attas qyzdy anasy shaqyrǵanda basty keıipkerdiń burylyp qaraǵanda kózderindegi muńynan seziledi.
Anasynyń jaǵdaıy kelesi bir kóriniste jaqsy ashylyp jetkizilgen. Samal sý ákelip úıge kirgen sátte anasy sómkesin qoparyp, ishindegi zattardy shashyp tastaǵanyn kóredi. Qysqametrli fılmde ár kadr men kórinis oılastyrylǵan. Ár kórinis naqty jáne ornyqty. Anasynyń zattardy shashyp, odan keıin qolynan tartyp alǵan nárse úshin eńirep jylaǵany onyń densaýlyǵynyń nasharlaǵanyn, aqyl esiniń aýysa bastaǵanyn aıqyn kórsetedi. Aǵasy men qaryndasynyń arasynda bolǵan urystan aǵasynyń óz jaǵdaıyn ózgertip, qalaǵa baryp jumys istep jańa ómir bastaǵysy keletinin jáne qart anany kútýden sharshaǵanyn túsinemiz. Eki bala qart ananyń kútimin bir –birine siltep, «sen baq» -degen urys-kerispen aıaqtalady. Rejısser fılmde úıdiń tóbesindegi antenaǵa baılanyp qalǵan «ushatyn jylan» oıynshyǵyn kórsetý arqyly uıadan ushqysy keletin bala úıge baılanyp qalǵan degen maǵynada jetkizedi. Túrli tústi «ushatyn jylan» jelge jelpildep, sol kúıi baılaýly túrde qaldy.
Tolǵanysta júrgen Samal men qorshaǵan ortanyń, keń dalanyń sheshimi sheber qurastyrylǵan, kompozıııalyq ornalastyrýda beıne men kúnniń batyp bara jatqandaǵy artqy aıanyń qyzǵylt túske boıalýyn atap ótkim keledi. Bul jerde operatordyń jáne rejısserdiń eńbegi zor.
Tús. Túsindegi birinshi plandaǵy raýshan gúlder, aqyryn ashylǵan aq esiktiń ar jaǵynda uıyqtap jatqan Samal. Raýshan gúldiń kóptegen belgileri bar. Sonyn biri sopylyqta jandy bildirse, al hrıstıan dininde kıelik pen tazalyqtyń sımvoly. Negizi avtor fılmde «Bala-ómir gúli» maǵynasynda osy elementti qoldanǵan sekildi. Qyzynyń betinen sıpaǵan anasynyń qoly qanǵa boıalǵan. Qart ananyń qolyndaǵy qandy ókinish pen ishki kúızelispen teńestiremin.
Fılmniń sońynda qart ana balalarynyń urysqanyn estimese de óziniń olarǵa masyl bolmaıyn dep úıden shyǵyp asyǵys júrip bara jatqany, ony toqtatpaq bolǵan qyzyn qushaqtap jylaǵany kózine jas uıaltyp, aıanysh sezimin týdyrady.
Osy kınofılmde áleýmettik jaǵdaı da psıhologııalyq aspektiler de qozǵalady. «Samal» atty fılm óte tereń, qazirgi zamanǵa sáıkes kókeıkesti drama.
«Qasapshynyń bir kúni» fılmi. Basty keıipkerdiń taǵdyry aýyzsha aıtylýmen qatar onyń kúndelikti turmysyndaǵy is-áreketi kórsetiledi. Ústine kıgen fýfaıkasy, aýyr jumystan qataıyp ketken úlken qoldary, áńgime arasynda ot jaǵýmen ,otty otaldyrý kezindegi usaq detaldar onyń jaǵdaıyn sýretteıdi.
Qasapshy: «Ómirimde istemegen jumysym joq. Parıkmaher de boldym, sapojnık te boldym, avtobýs ta aıdadym, endi tek tiginshi bolý qaldy. Tek qoldarym shopyrdyń qoldaryndaı» - degen sózderinen keıin kadrdy úlkeıtilgen planmen qasapshynyń avto bólshegin aýyr jumystan qataıyp ketken qoldarymen jóndep jatqany kórsetiledi. Vızýaldy óte utymdy sát.
Fılm eki bólikten turady. Birinshisi áke týraly, ekinshisinde qasapshy óziniń balasy týraly aıtady. Áke týraly bóliginde túngi ýaqyt túsirilgen. Artqy aıasy qarańǵy, túngi aspan. Operator men rejısser sýretshi Rembrandt keskindemelerinde qoldanatyn tásilderdi qoldanǵan: proektor arqyly túngi qarańǵylyqtan arnaıy jaryq túsirý arqyly keıipkerdi birinshi planǵa shyǵarady. Tipti úıdiń ishinde túsirilgende keıipkerdiń portretine úlken kóńil bólingen. Jyly tústi jaryq arqyly úı ishindegi kadrlar men bet –álpeti jyly reńderde oryndaldy. Kontrast jıi qoldanylady: peshtegi ottyń lapyldap janýy, qarańǵy túnde kólik jóndeýi jáne taǵy basqa qoıylymdary jaryq pen kóleńkeni oınatý arqyly quryldy.
Ekinshi bóliginde kórinis kóbinese kúndizgi ýaqytta ótedi. Qasapshy óziniń uly bolǵanyn, onyń kishkentaı kezinde jıi aýyryp qınalǵanyn, qazir bolsa áıeli balasymen 20 jyldan astam bólek turatynyn aıtady. Ol ulyn saǵynyp júrgenin jáne erteli-kesh onyń izdep keletinin, ata-tegin bilý ýaqytynyń támamdaǵanyn aıtady. Mysal retinde óziniń de osy ýaqytta ákesin tapqanyn keltiredi. Fılm boıy osy oı birneshe ret aıtylady. Sondyqtan bul derekti fılmdi «Ata –tegin izdeý» nomınaııasy boıynsha taqyrypty ashqany úshin qazylar erekshe atap ótti.
Birinshi bóliginen qaraǵanda ekinshi bóliginde dınamıkaly qozǵalys kóp. Kınofılmniń negizgi kolorıti qara, qońyr, sarǵylt tústi bolsa, sońynda qyzyl tús paıda bolady. Qora ishinde atqa quryq salynyp, ustalǵanan keıin bir-birine qaıyrylǵan pyshaqtar men qubyrdan aǵyp jatqan ala qyzyl qandy kóremiz. Osy sıýjetten keıin qasapshy ólimnen qoryqpaıtynyn, erteli kesh ýaqyty kelgende adam jan tapsyratyny týraly oı qozǵaıdy. Qan –metafora tárizdes. Urpaqtan urpaqqa gen deńgeıinde taralatyn tektik. Áke men balasynyń baılanysy.
Derekti fılm bolashaqqa degen úmitpen aıaqtalady. Keıipker balasynyń týystaryn izdep keledi degen senimin aıtady. Sońǵy kadrda kúnniń batyp bara jatqany ádemi túsirilgen. Kógildir aspanda jarqyraǵan kún jylýlyq beredi.
Kórermen túni boıy jáne kelesi kúnniń keshine deıin qasapshynyń aýyr taǵdyrymen tanysady. Rejısser Nursultan Nusqabekovke osy baǵytta jalǵastyra berýdi tileımiz.
Ónertanýshy Aıgerim Majıthan