26 qyrkúıekte Almatydaǵy Respýblıka saraıynda "Tomırıs" fılminiń shyǵarmashylyq tobynyń qatysýymen baspasóz otyrysy jáne kartınanyń tusaýkeseri ótti.
Kınotýyndy bizdiń zamanymyzǵa deıingi VI ǵasyrda bolǵan oqıǵany sýretteıdi. Fılmde kishkentaı qyzdan aıbyndy jaýyngerge aınalǵan, jaqyndarynan aırylyp, satqyndardan óshin alǵan jáne saq taıpalaryn óz bıligi astynda biriktirgen uly dalanyń aty anyzǵa aınalǵan Tomırıs patshaıymynyń taǵdyry baıandalady. Ol mahabbat pen óz halqynyń táýelsizdigi úshin sol zamandaǵy eń qııametti soǵysta Parsy ımperııasynyń patshasy Kırmen shaıqasady.
Tarıhı fılmniń ıdeıa avtory Álııa Nazarbaeva. Fılmniń senarıı avtorlary - Aqan Satevtyń barlyq fılmderiniń senarııin jazǵan Tımýr Jaqsylyqov jáne Álııa Nazarbaeva. Aıta ketsek, kartınanyń senarııin jazýda tarıh atasy Gerodottyń eńbekteri paıdalanyldy. Týyndyny túsirmes buryn shyǵarmashylyq top kóptegen tarıhı materıaldarmen tanysyp, jobaǵa ǵalym-keńesshiler arnaıy tartyldy. Kartınanyń túsirilimine elimizdiń aldyńǵy qatardaǵy kınogerler qatysty, sonymen qatar, sheteldik mamandar, onyń ishinde skrıpt-doktor jáne kompıýterlik grafıka sheberleri jumyldyryldy.
Al sol dáýirdiń bitim-bolmysyn dálme dál kórsetý úshin úlken zertteý jumystary júrgizildi. Fılmdegi dekoraııalardy, kostıýmderdi, qarý- jaraqtardy, kúıme arbalardy, at ábzelderin, turmys zattardy jáne áshekeı buıymdardy «Tomırıs» kartınasy úshin alǵash ret kartınanyń qoıýshy sýretshisi Qýat Tleýbaev bastaǵan sýretshiler toby jasap shyqty. Oǵan qosa bul fılm úshin arnaıy eki dekoraııa - Qapshaǵaı qalasynyń mańynda turǵyzylǵan "Spargapıstyń ordasy» dekoraııasy jáne «Qazaqfılm» terrıtorııasyndaǵy «Vavılon» qalasy turǵyzyldy. Fılmniń qoıýshy operatory - Hasan Qydyralıev.
«Tomırıs» fılmi kórermen nazaryna usynylyp, prokatqa shyǵatynyna qýanyshtymyn. Bul jobada biz kóp ter tógip, bar kúshimizdi salyp adal eńbek ettik. Basyna túsken qıyndyqtarǵa qaramastan, óz halqynyń táýelsizdigi úshin kúreske túsken aty ańyzǵa aınalǵan Tomırıstiń taǵdyry bizdiń kórermenderimizge ǵana emes, sondaı-aq sheteldiń kórermenderine qyzyq bolady dep senemin. Osy fılmniń shyǵýyna atsalysqan ıdeıa avtory Álııa Nursultanqyzyna alǵysymyzdy jetkizgimiz keledi. Batyl komandamyzdyń jasaǵan jumysy kóńilderińizden shyǵady dep oılaımyn,- dedi rejısser Aqan Sataev.
Aıta ketsek, osy joba úshin respýblıkalyq kólemde kastıng uıymdastyrylǵan bolatyn. Fılmniń kastıng-dırektory Jaına Ábdıeva bastaǵan kastıng departamenti daıyndyq kezinde úlken jumys atqardy. Tomırıstiń róline kóptegen úmitkerlerdiń arasynan Almıra Tursyn bekitildi. 15 jastaǵy Tomırıstiń rólin Saltanat Serkebaeva, al 10 jasar basty keıipkerdi Lııa somdady. Túsirilim jumystary bastalmas buryn barlyq akterler trıýktardy qoıýshy Jaıdarbek Kúnǵojınovtyń «Nomad» jattyqtyrý lagerinde daıyndaldy. Onda olar atqa jaıdaq minýdi, qarý-jaraqty asynyp, sadaq tartýdy, soǵys ónerinen saýattaryn ashyp, sondaı-aq basqa da áskerı áreketterdi úırengen.
Fılmge elimizdiń tanymal kıno juldyzdary tústi, olar: Dımash Ahımov, Erik Joljaqsynov, Baıkenje Belbaev, Berik Aıtjanov, Erkebulan Daıyrov, Mýrat Bısenbın, Azamat Satybaldy, Ádil Ahmetov, Aıjan Laıdjı, Aıan Ótepbergen, Asylhan Tólepov, Ashat Úrpekov jáne basqalary. Kırdiń róline Rıdlı Skottyń «Aspan patshalyǵy» (arstvo nebesnoe) fılminde Saladın patshanyń róli arqyly tanylǵan holıýd akteri Gasan Masýd shaqyrylǵan.