12 teatr qatysqan sahna báıgesi arqyly ár aýmaqtaǵy teatrlardyń hál-ahýalymen birshama tanys boldyq. Sonymen qatar, sahna ónerin damytý maqsatynda úlken izdeniste júrgen teatrlardy da kezdestirdik. Sonyń biri Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatry festıvalge «Láıli – Májnún» spektaklimen qatysty. Qoıylym úshin belgili Tájikstandyq rejısser Barzý Abdýrazzakovty shaqyrtqan. Shetelden shaqyrylǵan rejısserden bólek, bul shyǵarmanyń Qazaqstanda tuńǵysh ret qoıylyp jatqanyn da aıta ketý qajet. Poemanyń negizi Nızamı Gánjáýıden alynǵanymen, spektaklde Hafız, Muhammed Fızýlı, Jalaleddın Rýmı, Shákárim Qudaıberdiulynyń óleń joldary qosylǵan. Shyǵarmany sahnaǵa laıyqtaý maqsatynda Taır Jarokov, Táken Álimqulov, Ǵalı Omarov, Qasym Amanjolov, Jaqan Syzdyqov, Dıhan Ábilovtiń aýdarmalaryn da qarap shyqqan eken. Teatrdyń bul spektakldi úlken daıyndyqpen bastaǵanyn birden ańǵarýǵa bolady. Sahna shymyldyǵy ashylysymen Shyǵys halqyna tán atmosferany sezinýge bolady. Senografııa men kostıýmdegi úılesimdikti, sol halyqtyń ereksheligin beretin kórkemdik bar. Artyq dekoraııasyz jasalǵan qoıylymda, úlken rol oınap turǵan akterler júrgen sheńber boldy. Barlyq oqıǵa jelisi sol sheńberdiń boıynda órbıtindikten rejısser men sýretshi tarapynan utymdy sheshim tabylǵan (sýretshisi – Qanat Maqsutov). Spektakldi odan ári kórkemdeı túsken klarnet, qobyz, darbýka aspaptarynyń súıemeldeýi boldy (jetekshisi – Erlan Beısembaev). Tabıǵı mýzyka teatr óneriniń jandylyǵyn taǵy bir dáleldegendeı keremet áser qaldyrdy.
B.Abdýrazzakov kez kelgen shyǵarmany tereń zerttep, ony akterlerge egjeı-tegjeıli túsindiretin rejısser. Sýretker qoıylymnyń basty ıdeıasy dep mahabbat azabynan Májnún atanǵan Kaısqa – Oljas Jaqypbek ekpin túsirgen. Akter bala bolyp júgirip, erjetip ǵashyq bolyp, mahabbatynan alystap azap tarqan keıipkerindegi ósý kezeńine baılanysty tez túrlenip otyrady. Spektakldiń negizgi oıy - ómirge mán syılaıtyn, kórkem etetin mahabbat ekenin jetkize bildi. Basty keıipkerlerden jańa esimderdi kezdestirip, olardyń tulǵa bolyp qalyptasyp kele jatqanyna kýá boldyq. Sonyń biri, Láılideı sulýlyǵymen este qalǵan – Inabat Ábenova esimdi jas aktrısa. Taldyrmash sulýlyǵyna talshybyqtaı maıysa bılegeni jarasyp, beıne jasaýda keıipkeriniń bar náziktigin, tektiligin kórsete aldy.
Barlyq oqıǵany baıandaýshy dárýishtiń de - Erjan Nurymbet akterlik sheberligin erekshe atap ótý qajet. Óleń joldaryn maqamyna keltirip oqyǵanda naq shyǵys halqynyń oıshylynan qıssa tyńdaǵandaı sezim qaldyrady. Syrttaı baqylaýshy ári spektaklge qatysýshy bolyp kelgenine qaramastan, boıynda jasandylyqtyń izi de bilinbeıdi. Kishkentaı qońyraý arqyly óz keıipkerin jandandyra túsken.
Sheńberde Láıli men Májnún turǵanda, onyń ishine Ibn-Salam – Janat Ospanov kire almaıtynyn baıqaımyz. Bul Láıliniń júreginde Májnúndi saqtaýy, nekeli jary bolsa da Ibn-Salamdy janyna jolatpaýy edi. J.Ospanov kóp sóılemegenimen is-qımyly, kózqarasy arqyly barlyǵyn sezdiredi. Óz keıipkerimen aqyl-parasaty joǵary adamnyń áıeline erik berip, ony shydammen kúte bilgenin kórsetken. Akterdiń oqyǵan monologynan keıipkerdiń ishki sezimin túsinip, onyń da baqytty bolýǵa quqy bar ekenin moıyndaımyz.
Barlyq akterler spektaklde ómir súre bildi. Sahnada ózin kórsete biletin, bul rolinde de dara bola bilgen Májnúnniń ákesi – Qýyndyq Qystyqbaev, analyq mahabbatyn, bir saty tómen júretin áıel zatyn beıneleıtin Májnúnniń anasy – Altynaı Nógerbek, han qyzynyń aıtqanynan shyǵa almaıtyn Láıliniń ákesi – Meıram Qaısanov syndy belgili akterler seriktestik qurǵan. Oqıǵa jelisiniń aýyrlyǵyna qaramaı, ony tym sozbaı ádemi jetkize bildi. Bul tusta shyǵarmany qysqartyp, ony óz sheshimderimen kórkemdegen rejısserdiń eńbegi úlken.
«Eń úzdik áıel beınesi» nomınaııasyn boıynsha ujymǵa jeńis alyp kelgen, eki keıipkerdi qatar somdaǵan – Botagóz Maqsutova boldy. Shynymen de, aktrısanyń bir spektaklde bir-birine múldem uqsamaıtyn eki beıneni jasaýy úlken sheberlik. Aktrısa buıyryp sóılep úırengen hannyń qyzy men kóshede júrgen, tómengi tap dep eseptelinetin kezbeniń beınelerin nanymdy somdap shyqqan.
Spektakldi irgetasynan bastap dál qalanǵan úı dep esepteıik. Salystyrmaly túrde keıbir úılerden óte saýatty qoıylǵan, akterlik oıyndary men rejısserlik sheshimderi arqyly oq boıy ozyq turǵanyn moıyndaýymyz kerek. Qoıylymdy birtutas kórkem týyndy dep baǵalasaq, spektakldegi qanshama eńbek pen erekshelikti qosa baǵalaıyq.