Toqqoja Muqajanuly
Qojaǵulov 1984 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń
kórkemsýret-grafıka fakýltetiniń «syzý, sýret jáne eńbek» mamandyǵyn bitirgen.
Eńbek jolyn (1984-1987
jj.)
Jambyl qalasyndaǵy Jambyl pedagogıkalyq ınstıtýtynyń jalpytehnıkalyq
tártip pen eńbekke baýlý fakýltetinde oqytýshy bolyp bastady. 1987 j. bastap Abaı atyndaǵy QazUPÝ-de ár
túrli qyzmette jumys jasap, 2008 jyldan bastap keskindeme kafedrasynda
meńgerýshi bolyp qyzmet etedi.
T.Qojaǵulov Qazaqstan sýret ónerine 80 jyldardyń ortasynda kelgen
keskindemeshi. Beıneleý óneri janrynda eń qıyny – portret desek, sýretshi óziniń alǵashqy
jumystaryn portret salýdan bastaǵan. Portret kóptegen faktorlar áser etetin asa
kúrdeli shyǵarmashylyq akt. Sýretshi óz
týyndylarynda adamdar obrazynyń kópqyrlylyǵyn, olardyń jan-dúnıesiniń baılyǵyn
jáne ıntellektýaldy ómirin ashyp kórsetedi. Toqqoja Qojaǵulov jumysqa kiriser
aldynda qujat materıaldarymen tanysyp, muraǵattaǵy fotosýretterdi muqııat
zerttep alyp baryp, óziniń oıyn kenepke túsiredi. Osylaısha, jınaqtalǵan
materıaldar men muqııat zertteý barysynda alǵan áserin oı eleginen ótkize
otyryp, sýretshi ózindik tulǵa sıpatyn
jasady. Sol sebepti árbir portrette sýretshiniń adamǵa degen jeke qatynasy, bar
yqylasy kórinis tabady. Onyń
shyǵarmashylyq galereıasynda qazaq halqynyń birtýar ulylary – Abaı, Jambyl, M. Áýezov,
M. Maqataevtyń jáne t.b. beıneleri bar. Bul shyǵarmalarynda avtor qazaqtyń uly
tulǵalarynyń adamgershilik, jan jylýy men
abyroıyn pash etti. Osy jerden sondaı-aq, halyq batyrlarynyń («Qarasaı-bahadúr»,
«Áıteı batyr») monýmentaldy beınesi, óz týǵandary men jaqyndarynyń portretterin
de kórýge bolady. Óz jaqyndaryn beınelegende («Ákemniń portreti», «Anamnyń
portreti», «Ulymnyń portreti») sýretshi erekshe keskindeme stılin tańdaıdy, jaryq
pen kóleńkege basa nazar aýdarady. Zor súıispenshilikpen oryndalǵan jumystarynda
adam janynyń sulýlyǵy, adam men qorshaǵan orta arasyndaǵy úılestik beınelengen.
Toqqoja Qojaǵulov kópshilikke
negizinen portretshi retinde tanymal. Portret janrymen qatar sýretshi
Qazaqstannyń keremet tabıǵatyn, ózi týyp ósken Han-Táńiri aımaǵyn
beınelegen. Sheberdiń shyǵarmashylyǵynda fılosofııaǵa toly
taqyryptyq kartınalar da erekshe oryn alady. Olardyń ishinde «Jalǵyzdyq»,
«Tynyshtyq», «Jan daýysy. 1937 j.» jáne t.b. eńbekteri erekshe áser beredi.
T.Qojaǵulov oblystyq,
respýblıkalyq, jalpy keńestik jáne halyqaralyq kórmelerge turaqty qatysyp, KSRO
Sýretshiler odaǵynyń jastar birlestiginiń múshesi, Jambyl atyndaǵy, M. Maqataev
atyndaǵy halyqaralyq syılyqtardyń laýreaty. Sýretshiniń shyǵarmalary Qazaqstan,
Reseı, Qyrǵyzstan, AQSh, Túrkııa, Germanııa, Japonııa jáne Baltyq teńizi jaǵalaýy
elderiniń mýzeıleri men jeke kollekııalarynda saqtaýly.
Kórmege avtordyń 50-den astam týyndylary qoıyldy.
Qazaqstan
Respýblıkasy Memlekettik ortalyq mýzeıi elimizdegi jetekshi mádenı-bilim berý
mekemeleriniń biri retinde almatylyqtar men qala qonaqtaryn Qazaqstandaǵy
beıneleý óneriniń tarıhymen jáne damýymen tanystyryp keledi.
Kórme 2017 jyldyń 16 qazanyna deıin jalǵasady.
Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik ortalyq mýzeıine qosh keldińizder!
Anyqtama telefony: 264-46-50, 264-55-77