«Qazaqstan keskindemesi» ǵylymı katalogynyń tanystyrylymy boldy

2017 jyly 13 jeltoqsanda saǵat 16.00-de Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıinde QR Táýelsizdigi kúnine oraılastyrylǵan «Qazaqstan keskindemesi» ǵylymı katalogynyń saltanatty tanystyrylymy boldy.
«Qazaqstan keskindemesi» ǵylymı katalogynyń tanystyrylymy boldy

Qazaqstan tarıhynda birinshi ret keskindeme
katalogynyń tolyq ıllıýstraııaly ǵylymı basylymyn shyǵarý bastaldy. Osy kezge
deıin óner zertteýshileri 1971 jyly jaryq kórgen keskindeme, músin,
teatr-dekoraııa jáne qoldanbaly óner týyndylary engizilgen «Qazaqstan beıneleý
óneri» katalogyn paıdalanyp keldi.

Óte júıeli júrgizilgen eńbektiń birinshi tomy 2016 jyldan kórkemdik mýzeıdiń
Qamqorlyq keńesine kirip, onyń shyǵarmashylyq jáne ǵylymı jobalaryn belsendi
qoldap kele jatqan Qazaqstandaǵy jáne Ortalyq Azııadaǵy KPMG kompanııasynyń
qoldaýymen jaryqqa shyǵýyna múmkindik aldy. Ekinshi tomyn 2018 jyly shyǵarý josparlanyp
otyr. Biregeı kollekııanyń qalyptasqan sátinen bastap, mýzeı qyzmetkerleriniń
san býyny kóp eńbek sińirgen osy basylym Qazaqstannyń mýzeı qoryn  katalogtaýǵa jáne Á. Qasteev atyndaǵy QR MÓM
basylymyn dáripteýge qosqan  paıdaly ári
mańyzdy úlesi bolmaq.

«Qazaqstan keskindemesi» katalogy
eki tomnan turady: 1 tom – A-dan Q-ǵa deıin, 2 tom – L-dan Ia-ǵa deıin. Teatr
kórinisteriniń oıyn bildiretin jáne belgili sheberlerdiń qolynan shyqqan
dekoraııalardyń, kıimderdiń, býtaforııalardyń, rekvızıtterdiń eskızderi ekinshi
tomnyń «Qazaqstannyń teatr keskindemesi» degen ataýmen jeke qosymsha bolyp
usynylady. Sergeı Kalmykovtyń túrli tehnıkada jasaǵan eńbeginiń tııanaqtylyǵyna
jáne 1100 týyndysy engen «Sergeı Kalmykov» atty jeke katalogynyń shyǵarylýyna
baılanysty qylqalam sheberiniń shyǵarmashylyǵy kirgizilgen joq.

Sýretshiniń ózi jáne eńbekteri
jónindegi derekter barlyq tomdarda biryńǵaı úlgi boıynsha beriledi. Tomdar bir
ustanym boıynsha qurylǵan – sýretshilerdiń esimderi men málimetteri qazaq tiliniń
álipbıi tártibimen, árbir sheberdiń shyǵarmalary hronologııalyq birizdilikpen
ornalasqan. Týyndylardy merzimdeý avtorlyq qoltańba, Á. Qasteev atyndaǵy QR
Memlekettik óner mýzeıiniń qujattamasy, sondaı-aq, QR Ortalyq memlekettik
muraǵaty qorynyń málimetteri negizinde berildi.

Atalmysh basylym tek qana
keskindemege arnalady jáne 1936 jyldan 2016 jylǵa deıingi kezeńdi qamtıdy.
Ómirbaıandyq anyqtamalardyń qysqasha ári aqparattyq úlgisi oqyrmandarǵa sýretshi
men onyń týyndylary jóninde qajetti maǵlumat beredi.

Aıta keterlik mańyzdy jaıt,
kartınalar mýzeıdiń qor-satyp alý komıssııasynyń sheshimimen ǵana alynǵan joq,
sondaı-aq, QR Mádenıet mınıstrliginiń Kórkemsýret kórmesiniń dırekııasy  men QazKSR Sýretshiler odaǵynyń Kórkemsýret
qorynan jiberilip otyrdy, sonymen birge Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner
mýzeıine sýretshilerdiń ózderi men jeke kollekııalardan syıǵa berildi. Esimderi
mýzeıdiń katalogtary men túgendeý kitaptarynda máńgige qalatyn syıǵa
tartýshylarǵa alǵysymyz sheksiz.

Katalogtyń qurastyrýshy-avtorlary,
maqsaty ǵylymı áleýetti yntalandyrýdy kózdeıtin kez-kelgen ǵylymı basylymǵa tán
bolashaq zertteýler barysynda, keltirilgen málimetterdiń tolyqtyrylýy men
túzetýler engizilýi múmkin ekendigin jete uǵynady.

 

Jobanyń jetekshisi – Svetlana
Kobjanova,

Ónertaný ǵylymdarynyń kandıdaty, Á. Qasteev atyndaǵy QR MÓM
dırektorynyń ǵylym jónindegi orynbasary