Ermurat Zeıiphanuly kópshilik qaýymǵa kompozıtor retinde "Kók týdyń jelbiregeni" ánimen tanymal bolǵanymen, qazaq óneri men ádebıetine ánshi, akter, aqyn retinde kóp eńbek sińirgen talan ıesi edi. Ómirden erte ozǵan daryndy azamat, kózi tiri bolsa, erdiń jasy elýge keler edi.
Elim dep ótken azamatyn eli syılap, Ermurat Zeıiphanulynyń shyǵarmashylyǵymen kómkerilgen konerttik kesh ótkizgeli otyr. Kesh 7-jeltoqsan, saǵat 18:00-de M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda ótedi.
Keshte: Erkin Shúkiman, Tileýles Qurmanǵalı, Talǵat Kúzembaev, Bolat Bókenov, Dálel Ýásh, Tileýbek Qojan, Sáken Qalymov, Jeńis Ysqaqov, Aqbota Kerimbekova, Gaýhar Qaspaqova, Nurlan Alban, Shába Ádenqulqyzy, Ibragım Eskendir, t.b. dástúrli, opera jáne estrada ánshileri kompozıtordyń tańdaýly ánderin oryndaıdy.
Ermurat Zeıiphanuly – 1966 jyly 30 jetoqsanda QHR-dyń Ile aımaǵy Kúnes aýdanynda dúnıege kelgen. 1985-89 jyldary Ile oblystyq kórkemóner kolledjinde vokal boıynsha bitirgen. 1991 jyly qazanda Atamekenge oralyp, T. Júrgenov atyndaǵy Óner akademııasynda akterlik mamandyǵynda oqıdy. Sodan keıin Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynda, M. Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda akter retinde qabyldanyp, san túrli obrazdardy somdaǵan. 2000 jyldan ómiriniń sońyna deıin QR Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq ansamblinde negizgi ánshi ári folklor bóliminiń kórkemdik jetekshisi qyzmetin atqardy. Sonymen qatar, Dúnıejúzi Qazaqtary qaýymdastyǵynyń mádenı ortalyǵyn basqardy. Almaty qalalaqy Qyzdar pedagogıkalyq ınstıtýtynda sabaq berdi. «Kók týdyń jelbiregeni», «Kúnes-aı», «Dúnıeǵapyl», «Táńirim-Táńirtaýym», «Sábıler-aı», «Eki dúnıede jalǵyzym – Qazaqstan», «Kenesary», «Shyryn-aı», «Janar qyz» sekildi 70-ke jýyq ánniń avtory. Onyń «Ózińe arnadys», «Bu dúnıe», «Úshbýyryl» atty jyr jınaqtary, «Sybyzǵy saryny» atty prozalyq kitaby jaryq kórgen. 1993 jyly 14 naýryz Almaty qalasynda ótken sazgerler men ánshilerdiń respýblıkalyq «Úkili úmit» baıqaýynda bas júldeni, 1994 jyly Almaty qalasynda ótken Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy 5-respýblıkalyq ánshiler konkýrsynyń laýreaty, 1999 jyly 13 qarashada Almatyda Áset Beıseýov atyndaǵy «Armandastar» atty respýblıkalyq baıqaýdyń laýreaty jáne 1-júldesin, 2001 jyly qarashada «Juldyz» jýrnalynyń Artyǵalı Ybyraev atyndaǵy jyr múshaırasynyń arnaıy júldesin, 2004 jyly respýblıkalyq «Edil-Jaıyq» atty avtorlyq keshke qatysyp, joǵary alǵys qurmetin, 2005 jyly 28 qyrkúıekte dúnıejúzi qazaqtarynyń 3-quryltaıyna arnalǵan halyqaralyq jyr múshaırasynyń júldegeri qatarly syılyqtardy enshilegen. Qorǵanys mınıstrligi Ortalyq ansamblindegi qajyrly eńbegi úshin maıor ataǵyn alǵan. Qr Mádenıet qaıratkeri.
2011 jyly maýsymda Qytaıdyń Úrimji qalasynda ómirden ozdy.