Qazaq ulttyq konservatorııasynyń zaldarynda jáne aýdıtorııalarynda 7-shi ret qazirgi zamannyń jetekshi mýzykanttary, iri klassıkter men mýzyka revolıýıonerleri eń basty aqparatty berý úshin, XXI ǵasyrdaǵy mýzyka tilinde pikirtalas júrgizý úshin, onyń eń ózekti baǵyttaryn kórsetý úshin jınalady
Naýryz – Qazaqstandaǵy zamanaýı mýzykanyń jalǵyz festıvali. Almatydaǵy VII festıvaldyń «Ǵaryshtyq», eýropalyq mártebesi Salvatore Sharrıno jáne Tosıo Hosokavadan bastap, Aktoty Raımkýlova jáne Sanjar Baıterekovpen jalǵasyn tapqan keletin qonaqtardyń dárejesimen eń progressıvti mýzykanyń oryndalýymen aıqyndalady.
«Naýryz» qonaqtary kompozıtorlar Trıstan Mıýraı (Franııa) jáne Klaýs Lang (Avstrııa), fleıtıst Marıo Karolı (Italııa), skrıpkashy Vladıslav Pesın (Rossııa), «Nikel» (Izraıl), dırıjer Fedor Lednev (Reseı), «Igerý» (Kazahstan) jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik Akademııalyq sımfonııalyq orkestri.
Festıvaldiń aýqymdy konerttik baǵdarlamasy josparlanýda, onyń barysynda 12 qazaqstandyq jáne 4 álemdik premera, sondaı-aq dárister, prezentaııalar, shaqyrylǵan qonaqtar men qazaqstandyq mýzykatanttardyń sheberlik saǵattary ótkiziledi.. Máselen, Trıstan Mıýraı «Dybystan mýzykalyq kompozıııaǵa» qalaı ótý kerektigin aıtady jáne Klaýs Leng «Mahabbat jáne nota» taqyrybyn usynady. «Naýryz-21» Festıval qonaqtary týraly jetekshi sheteldik BAQ: —«Mıýraıdyń mýzykasy, Býlez zamanynan beri qazirgi zamanǵy franýz mýzykasynyń eń mańyzdy úlesi»— ««Igerý» maqsaty - jańa akademııalyq mýzykany bildirý, qarym-qatynas, shyǵarmashylyq, oı men ómirdiń quraly retinde damytý; qazirgi zamanǵy mýzykalyq shyǵarmalardy qurýǵa bastama jáne qatysý ».
—«Marıo Karolı mýzykalyq sanamen adamǵa bergisiz keremet úılesimdilik sheberligine ıe».
«Naýryz-21» zamanaýı mýzyka festıvali Almatyda 2004 jyldan beri ótkizilip keledi, jáne Qazaq ulttyq konservatorııasynyń rektory Jánııa Áýbákirovanyń aıtýynsha, «Qazirdiń ózinde festıvaldiń naqty nátıjesi retinde ózderin tanytýdyń biregeı tilinizdeýshi mýzykanttar sanynyń artýyn, qazirgi zaman mýzykasynyń konertterine jańa ıdeıalar men sezimder úshin keletin tyńdaýshylardy ataýǵa bolady.Qazirgi zaman mýzykasynyń festıvali ulttyq deńgeıdegi mádenı is-sharaǵa aınalǵanyna shyn júrekten qýanyshtymyn».
Festıval konertteri:
2 Sáýir,
Tusaýkeser keshi
Trıstan Mıýraı. Sımfonııalyq orkestrge arnalǵan «Reflections 1-2» (Qazaqstan tusaýkeseri)
Aqtoty Raıymqýlova. «Tolǵaý» sımfonııalyq poemasy
Klaýs Lang. Sımfonııalyq orkestrge arnalǵan «Siebzehn stufen» (Qazaqstan tusaýkeseri)
Sanjar Baıterekov. skrıpka men orkestr arnalǵan konert «Gelıos» (Qazaqstan tusaýkeseri)
Oryndaýshylar:
Dırıjıor – Fıodor Lednıov (Reseı)
Solıst – Vladıslav Pesın (Reseı)
QR Memlekettik akademııalyq sımfonııalyq orkestr
3 Sáýir
«Nıkel»
zamanaýı mýzyka ansambliniӊ konerti
(Izraıl)
Enno Poppe. «Fleisch» (Qazaqstan tusaýkeseri)
Trıstan Mıýraı. «Vampyr» (Qazaqstan tusaýkeseri)
Enn Klır. «The square of yellow light that is your window» (Qazaqstan tusaýkeseri)
Klaýs Lang. «Bright darkness» (Qazaqstan tusaýkeseri)
«Nıkel» ansambli:
Iaron Doıch – elektrogıtara
Patrık Stadler – saksofon
Braıan Arhınal – perkýssııa
Antýan Fransýaz – fortepıano
4 Sáýir
Fleıta mýzykasynyӊ konerti
Marıo Karolı
(Italııa)
- Braıan Fıornıhoý. «Cassandra’s dream song» (Qazaqstan tusaýkeseri)
- Doına Rotarý «Jyotis» (Qazaqstan tusaýkeseri)
- Alıreza Farhang. «Seihoun» (Qazaqstan tusaýkeseri)
- Salvatore Sharrıno. «Morte tamburo» (Qazaqstan tusaýkeseri)
- Tocıo Hosokava. «Vertical Song I» (Qazaqstan tusaýkeseri)
- Beıbıt Daldenbaı «Illıýzııa» (álem tusaýkeseri)
- Federıko Gardella. «Cinque cori notturni sotto la costa»(Qazaqstan tusaýkeseri)
5 Sáýir
«Igerý»
zamanaýı mýzyka ansambliniӊ konerti
(Kazahstan)
- Trıstan Mıýraı. «Treize Couleurs du soleil couchant» (Qazaqstan tusaýkeseri)
- Klaýs Lang. «Drei goldene tiger» (Qazaqstan tusaýkeseri)
- Oleg Paıberdın. «Guo hua» (Qazaqstan tusaýkeseri)
- Rahat-Bı Abdysagın. «Celesti collisioni» (álem tusaýkeseri)
- Vladımır Strıgokıı-Pak. «Portret» (álem tusaýkeseri)
- Olga Hromova. «Les ombres» (álem tusaýkeseri)
«Igerý» ansambli:
Merýert Týlenova (fleıta)
Damır Býrkıtbaev (klarnet)
Arman Tleýbergenov (fortepıano)
Dına Kýrmanalınova (skrıpka)
Asel Isaeva (skrıpka)
Gıýzel Baıýzakova (skrıpka)
Pavel Tarasevıch (alt)
Aıdar Kýspanov (vıolonchel)
Kórkemdik jetekshisi Sanjar Baıterekov
Dırıjıor – Fıodor Lednıov (Reseı)
Trıstan Mıýraı (Franııa) – franýz kompozıtory. Pedagog jáne mýzykatanýshy. Jerar Grız sekildi spektirli mýzykanyń negizin qalaǵan. Zamanaýı kompozıtorlardyń biri. Parıj konservatorııasyn O. Messınniń klassynan támamdady. Rımde ornalasqan Frpnýz Akademııasynyń shákirtaqy ıegeri. 1973 jyly kópshilikke «Marshrýt» (fr. L’Itinéraire) ansambiliniń negizin qalaýshy retinde tanyldy. Ol ansambl spektarldi mýzyka , aspaptyq tembr men elektrondy dybystalýdy zertteýge jol ashqan. Sonymen qosa «Pechvork» mýzykasyn daıyndaýǵa arnalǵan kompıýterlik programma jasaýǵa at salysqan.
Trıstan Mıýraı jeke mıkrokompıýterli kompozıııa avtory. Keıinnen IRCAM iri ǵylymı – zertteý mýzyka ortalyǵynda birneshe jyl qatarynan sabaq berdi (1991-1997).Sonymen qosa «Pechvork» mýzykasyn daıyndaýǵa arnalǵan kompıýterlik baǵdarlama jasaýǵa úles qosty. Úlken marapattarynyń arasynda Franýz akademııasynynyń tamasha óner Rımdik premııasy, Sharl Kro Akademııasynyń Grand Prix du Disque-i men Grand Prix du Président de la République bar.
Kompozıtordyń tanymal eńbekteriniń arasynda orkestrlik (Gondwana, Time and Again, Serendib, L'Esprit des dunes, Le partage des eaux) shyǵarmalary, ár túrli quram men solo aspaptaryna arnalǵan (Désintégrations, Mémoire/Erosion, Ethers, Winter Fragments, Vampyr!) týyndylary bar. Budan bólek M. Mıýraı zamanaýı mýzyka jaıynda birneshe teorııalyq eńbektiń avtory. D.Shelsı shyǵarmashylyǵyna da taldaý jasaǵan.
Mıýraıdyń mýzykasy Franııanyń zamanaýı mýzyka ónerine P. Býlez zamanynan zor úles qosqany sózsiz.
Klaýs Lang (Avstrııa) – avstrııalyq kompozıtor, organıst jáne sýyryp salma. Onyń ózindik stıliniń qalyptasýyna amerıkandyq Dj. Keıdj yqpal etti. Shyǵarmalarynda K. Lang ár túrli akýstıkalyq ádis-tásilderdi qoldanady. Túrli oryndaýshylyq quramdarǵa týyndylar daıyndaıdy. Avtordyń pikirine súıensek, mýzyyka ol – estýge bolatyn ýaqyt. Shyǵarmalary shyǵys dúnıetanamymen , ásirese, japonyq fılosofııamen tyǵyz baılanysty.
Japon dramatýrgi jáne Dzeamı Motokıediń akterlik sheberligi oqytylatyn Shiga pesasynyń jelisimen jazylǵan K. Langtyń Die Architektur des Regensop («Jańbyr arhıtektýrasy») alǵash ret 2008 jyly mıýnhendik Bıennalıde kórsetildi. Shyǵarma úlken tabysqa ıe boldy.
Kompozıtor tanymal ujymdarmen istes. Mysaly ishekti kvartet Arditti. KlangforumWien zamanaýı mýzyka ansambli t.s.s 2006 jyly K. Lang Graadaǵy mýzyka jáne oryndaýshylyq sheberlik ýnıversıtetinde kompozıııa professory bolyp taǵaıyndaldy. Al 2010 jyly Andjeıa Dobrovolskıı premııasymen marapattaldy (Avstrııa, Shtırııa).
Kompozıtordyń tanymal týyndylarynyń qatarynda Die Architektur des Regens («Jańbyr Arhıtektýrasy») operasy, Der Weg des Prinzen («Hanzadanyń joly»), Origami kompozıııasy, The Ocean Of Yes And No (« “Ia” jáne “Joq” muhıty») taǵy kóptegen shyǵarmalar bar
«Klaýs Lang – oıshyl, ǵalym jáne sýretshi. Onyń jumystary shekten tys qunarly mýzykaǵa jol ashady» Robert Höldrich.
Marıo Karolı (Italııa) – búginginiń úzdik fleıtıstteriniń biri. Aspapty 14 jasynda konservatorııa qabyrǵasynda meńgergen. Bolon konservatorııasyn A. Morınıde fleıta klasyn boıynsha támamdady (1989-1993), keıin M. Vıslerde tálim aldy.
22 jasynda álemdik tanymaldyqqa ıe Darmshtadt Kranichsteiner Musik preis premııasyn ıelengen soń, ol óz zamanyndaǵy daryndy fleıtıstterdiń biri boldy. Zamanaýı mýzykanyń tyńdaýshysy bola tura, Marıo sol kezdegi kompozıtorlardyń shyǵarmalaryn túsindirýshi janǵa aınalady.
Repertýarynda ár túrli avtorlardyń shyǵarmalaryn tabýǵa bolady. Vıvaldıdan bastap Sharrınoǵa deıin. Ibera men Jolıve taǵy bar. Ol konertte Sharıno, Jolıve men Fernıhoýdyń fleıtaǵa arnalǵan shyǵarmalaryn tolyq oınap shyqqan jalǵyz adam. Oǵan arnap S. Sharrıno. D. Kýrtag, D. Rotarý sııaqty álem tanıtyn kompozıtorlar jek nómirler daıyndaıdy. Fleıtalyq konertter jazady. Mýzykant aıtýly festıvaldardan jıi boı kórsetedi. London fılarmonııalyq orkestirinde, P.Býlez basqarýyndaǵy Stokgolm Fılarmonııalyq orkestirinde, P. Etvıosha, H. Hollıger, K. Mandel, K. Ono sekildilerde óner kórsetedi.
Álemdik jetekshi mýzyka jýrnaldarynyń biri «American Record Guide» bylaı jazǵan: «Marıo Karolıniń boıynda adamnyń qabiletinen tys sheberlik pen erekshe mýzykalyq ıntellekt úılesim tapqan».
Fedor Lednıov (Rossııa) – dırıjıor, vokalıst, Remake vokaldyq seksetiniń qatysýshysy. Sankt-Peterbýrg konservatorııasyn hordy jáne operaly- sımfonııalyq dırıjerleý klassy boıynsha támamdady. Reseıdegi jetekshi orkestirlermen jumys istegen. Solardyń arasynda E.F. Svetlanova atyndaǵy memlekettik orkestr, Reseı Ulttyq orkestri, Sankt- Peterbýrg fılarmonııasynyń Akademııalyq Sımfonııalyq orkestiri jáne Music Aeterna hory bar (Perm). Fedor Lednev zamanaýı mýzyka oryndaıtyn ansambldermen de shyǵady. Máselen, Jańa Mýzyka Stýdııasy, GAM-ansambl (Moskva), Nostri Temporis (Kıev), KNM (Berlın), Phoenix (Bazel).
F.Lednıov – Máskeý zamanaýı mýzyka ansambliniń arnaıy shaqyrtylǵan dırıjeri. Reseılik jáne eýropalyq festıvalderdiń turaqty qatysýshysy. 2001 jyly PRO ARTE Instıtýty janynan qurylǵan Sankt –Peterbýrg eNsemble zamanaýı mýzyka ansamblin basqaryp keledi. Onyń basqarýymen 200-ge jýyq jańa shyǵarma oryndaldy. Vokalıst retinde de kóptegen eski qoıylymdar men jańa operalarda boı kórsetti. – «Eneı v Laıo» Sartı (1999), «Iakob Len» V. Rımma (2001), «Orfeı» Monteverdı (partııa Orfeıa, 2002).
Dırıjer retinde Fedor Lednev shyǵarmalardyń kórkemdik túsiniktemesine jaýapty. Al zamanaýı mýzyka jaıynda sóz qoǵalǵan kezde, qalyptasqan fılosofııalyq jáne estetıkalyq usnatymnyń bar ekendigin bildiredi.
Vladıslav Pesın (Reseı) – skrıpkashy, Sankt-Peterbýrg konservatorııasynyń túlegi ( prof. A. Reznıkovskııdiń klassy, E. Komarovskaıa, E. Shafrannyń, 1998). Sweelink-Conservatoire (Amsterdam, 1996), Máskeý memlekettik konservatorııasynda (2001-2002) professor S. Gırshenkonyń klassynda bilim alǵan. V. Lıberman, T. eetmaıer, G. Krebbers, M. Leonhardt sekildi mýzykanttardyń sheberlik saǵattaryna qatysqan. Mýzyka dostary qoǵamynyń shákirtaqy ıegeri Gartov Stiftung (Germanııa), Halyqaralyq «Fran Shýbert XX ǵasyr mýzykasy » (Gra, 1997) konkýrsynyń Laýreaty, Petro Lokatellı atyndaǵy (Amsterdam, 1997), Iohannes Brams atyndaǵy (Gdansk, 2003) shákirtaqylardy ıelengen, sonymen qatar (1999 ben 2004 jyldardaǵy) kameralyq mýzykanyń arnaıy syıaqylaryn alǵan. Al 2012 jyly Darmshtadta (Internationales Musikinstitut Darmstadt) Halyqaralyq Mýzyka Instıtýtynyń «Interpretaııa» atalymyndaǵy syıaqysyna taǵaıyndalǵan.
Jeke konerttik baǵdarlamasyn Germanııa, Italııa, Franııa, Ispanııa, Gollandııa, Avstrııa, Fınlıandııa, Norvegııa, AQSh, Indonezııa, BAÁ elderinde qarqyndy júrgizip keledi. Playel-trio-nyń quramynda únemi konert uıymdastyrady.Bul toptyń konertterin WDR-3, NDR-3, Reseı Radıosy , Radıo «Orfeı» jıi berip turady. MASM quramynda bolǵan kezderi K. Lang, M. Andre, F. Lerý, F. Fılıdeı, L. Andrıssen, B. Fýrrer, K. Shtaýd, J.-L. Erve jáne ózge reseılik premeralarda boı kórsetti. Jeke ózine arnap jazylǵan A. Izosımova, D. Kýrlıandskıı, A. Popov, E. Langer, B. Fılanovskıı, E. Rykova, A. Fılonenko, M. Kolomıı, Dj. Koh sııaqty avtorlardyń shyǵarmalarynyń alǵashqy oryndaýshysy.
Vladıslav Pesın mýzyka tarıhynyń búkil kezeńin qamtıtyn jan- jaqty talǵamymen erekshelenedi.Ádemilik pen jaılylyqtan bastalyp, qorqynysh pen úreıge boı aldyrady.
«Nikel» (Izraıl) – Izraıl, Franııa, Belgııa jáne Shveııa mýzykanttaryn biriktirýshi zamanaýı mýzyka ansambli. 2006 jyly Tel-Avıvede negizi qalanǵan. Onyń quramynda – saksofon, elektrogıtara, urmaly aspaptar jáne fortepıano bar. Ansambldiń shyǵarmashylyǵy kameralyq mýzykanyń jańa baǵyty bolyp tabylady, onyń ıdeıasy dybystyń belgisiz mánerli múmkindikterin tabý, elektrondy jáne akýstıkalyq quraldardy biriktirý jáne kontrastylyq janrlardy sıntezdeý bolyp tabylady.
Nickel Ansambli – Donauecshinger Musiktage, Wien Modern, Ultraschall jáne Darmshtadttaǵy zamanaýı mýzykanyń Halyqaralyq jazdyq kýrstary sııaqty qazirgi zamanǵy bedeldi festıvalder qatysýshysy. Ujym koneptýaldyq perfomanstarǵa at salysady jáne «Minusone» jeke jobalarynyń jasaýshysy retinde tanymal. Nikel Ansambli F. Bedrosıan, M.Bel, R.Sando, P.Bıllone, K.Gadenshtıotter, H.Chernovın, F.Iýrel, E.Mogıllıanskılerdiń jáne basqa da kóptegen jańa zamannyń jetekshi kompozıtorlarynyń álemdik shyǵarmalaryn oryndaıdy.. Ansambl quramy : Iaron Doıch (elektrogıtara), Patrık Stadler (saksofon), Braıan Arhınal (perkýssııa), Antýan Fransýaz (fortepıano).
Nikel sheberleri klassıkalyq jáne sońǵy mýzykalyq jabdyqtardy biriktiredi de, birtutas dybys quralyna aınaldyrady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik akademııalyq sımfonııalyq orkestri – Qazaqstannyń iri mýzykalyq ujymy. Orkestr 1958 jyly Qazaq radıosynyń sımfonııalyq orkestri negizinde quryldy jáne Jambyl atyndaǵy Qazaq memlekettik fılarmonııasynyń quramyna endi (Almaty). Onyń uıymdastyrýshysy, jetekshisi jáne birinshi dırıjeri - Qazaq KSR-niń halyq ártisi, Reseıdiń halyq ártisi, Tatarstan Avtonomııalyq Keńestik Soıalıstik Respýblıkasynyń halyq ártisi Fýat Shákiruly Mansurov boldy.
Damýdyń ondaǵan jyldarynda ujymdy kóptegen tanymal mýzykanttar basqardy– Vıktor Iakovlev, Ilıa Ostrovskıı, Shamgon Kajgalıev, Gazız Dýgashev, Tımýr Mynbaev, Renat Salavatov, Týlepbergen Abdrashev. Dırıjerlik pýltti ustaǵan tanymal maestrolar L. Gınzbýrg, A. Ka, K. Elıasberg, I. Domarkas basqa da tanymal dırıjerler qatarynyń árqaısysyna orkestr qalyptasýyndaǵy jańa qadammen qaryzdar. Ujymnyń seriktesteri qataryndaǵy tanymal mýzykanttar : S. Rıhter, L. Oborın, N. Petrov, V. Kraınev, G. Kremer, M. Rostropovıch, D. Shafran, N. Shahovskaıa, I. Arhıpova, V. Pıavko, V. Noreıka, M. Bıeshý, Iý. Mazýrok, G. Akselrod, A. Vedernıkov, R. Kerer, A. Gavrılov, D. Shapovalov, M. Maıskıı, G. Mýrja, L. Tımofeeva, N. Trýll jáne de birqatar kórnekti oryndaýshylar.
Qazirgi ýaqytta orkestrdi jas dırıjer Qanat Omarov basqarady, onyń jetekshiligimen jańa baǵdarlamalardy meńgerip, iri shyǵarmashylyq jobalar men festıvaldarǵa bastama kóterip, elimizdiń jetekshi uıymdarymen birlese jumystar atqarady.
«Igerý» Ansambli (Kazahstan) – bul ázirge Qazaqstandaǵy zamanaýı mýzykanyń alǵashqy jáne sońǵy ókilderi bolyp tabylady. Ujym 2015 jyly Qurmanǵazy Qazaq Ulttyq konservatorııasy janynan quryldy. Negizin salǵan kórkemdik jetekshisi Sanjar Baıterekov. Igerý ózge zamanaýı mýzyka ansamblderinen ózgesheligin aıta keteıik. Top tek evropalyq (fleıta, klarnet, fortepıano, skrıpka, vıolonchel) aspaptarda ǵana emes, ózindik qaıtalanbas dybysy bar qazaqtyń ulttyq aspaby qyl-qobyzda da oınaıdy.
Qurylǵan kezinen «Igerý» ansambli qazaqstandyq 20-dan asa shyǵarmany, HH ǵasyrdyń 2-jartysyna jatatyn batys-evropalyq kompozıtorlardyń iri shyǵarmalaryn oryndap shyqty. Budan bólek ansambl Qazaqstan men TMD aýmaǵyndaǵy art-alańdarda óner kórsetti. «Transforma», «ARTıShOK» teatrynyń kishi zaly jáne K. Moldobasanov atyndaǵy Qyrǵyz Ulttyq konservatorııasynyń úlken zaly. 2018 jyly V Halyqaralyq oryndaýshylar «Otkrovenıe» festıvalinde Makovıch Kóktemi atalymynda óner kórsetti.
Sońǵy kezderi Igerý ansambli jańa kompozıtorlardyń shyǵarmalaryn dáriptep júr. 2015 jyldan top «Reenzııadaǵyy kompozıtor» dep atalatyn eýropalyq yntymaqtastyq túrin engizdi. Sonyń arqasynda 2016 jyldan jas ári talantty kompozıtorlar qatary kóbeıip jatyr.
«Igerý» ujymynyń maqsaty — qarym-qatynyas, óner, oı men ómirmen etene baılanysqan jańa akademııalyq mýzykany damytý. Zamanaýı, jańa mýzyka jasaýǵa at salysý.
Eske salamyz, «Naýryz-21» halyqaralyq zamanaýı mýzyka festıvali Sáýirdiń 2-nen 5-i aralyǵynda Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq Ulttyq konservatorııasynda ótedi. Konertterge kirý bılet boıynsha. Bıletterdi ticketon.kz ı conservatoire.kz saıttarynan ala alasyzdar.