Memlekettik qýyrshaq teatry balalarǵa bazarlyq usynbaq

Memlekettik qýyrshaq teatry «1 maýsym – halyqaralyq balalardy qorǵaý kúni» merekesinde balalarǵa bazarlyq usynbaq.
Memlekettik qýyrshaq teatry balalarǵa bazarlyq usynbaq

Adam ómirindegi eń úlken baqyt – urpaq ósirip, bala tárbıeleý. Búgingi bala – eldiń erteńi, bolashaǵy, ulttyń jalǵasy. Qaı memleket bolsyn, bala tárbıesine erekshe kóńil bóletini sózsiz. Óıtkeni, óskeleń urpaq eldiń bolashaq tizginin ustar azamattary. Álemdik básekege qabiletti, jan-jaqty, bilimdi urpaq tárbıeleý bizdiń ortaq múddemiz. Osy rette Almaty qalasynyń Memlekettik qýyrshaq teatry túrli qoıylymdary arqyly kishkentaı búldirshinderdiń boıyna adamgershilik qasıetterdi dáripteı otyryp, jas býynnyń qalyptasýyna qaltqysyz jumys jasaýda.

Óner ordasy balǵyn búldirshinderimiz úshin eń qýanyshty jáne jyl saıyn asyǵa kútetin basty merekeleriniń biri – 1 maýsym – Halyqaralyq balalardy qorǵaý kúni qarsańynda «MEN BAQYTTY BALAMYN!» atty merekelik baǵdarlama men áleýmettik jaǵdaıy tómen, múmkindigi shekteýli balalarǵa qaıyrymdylyq akııasyn uıymdastyrady. Is-sharanyń maqsaty – jas urpaqtyń sanasyna meıirimdilik, súıispenshilik uǵymdaryn qalyptastyrý. Sondaı-aq, áleýmettik jaǵdaıy tómen balalarǵa kómek kórsetý, jasóspirimderdi kishipeıildilikke, baýyrmaldyqqa baýlý. Atalmysh sharada balalar nazaryna teatrdyń úlken jáne kishi zaldarynda (saǵat 11:00, 12:30, 14:00, 18:30) «Qýyrshaq dýman» (avt. ári rej. S.Shúkirov, Q.Eshmuratova) konerttik qoıylymy men áýezdi án, áserli bıdiń aıasynda kórermenin qoıylymnyń keıipkerine aınaldyratyn «Arystannyń úreıin qalaı emdeımiz?» (avt.M.Dlgacheva, rej.K.Andreeva) spektaklderiniń kórsetiliminen tys teatr foıesinde birneshe jyldyq tarıhy bar qýyrshaqtardan kórme uıymdastyrylyp, kesh sońy teatr artısteriniń qatysýymen merekelik baǵdarlamaǵa ulasyp, qazaqtyń ulttyq oıyndary (altybaqan tebý, arqan tartys, asyq, bilektesý, t.b.) oınatylyp, seriktesterdiń qoldaýymen balalarǵa syılyqtar taratylmaq.

Qýyrshaq teatrynyń ujymy Almaty qalasynynyń baldyrǵandary men qala qonaqtaryn ǵajaıypqa toly qýyrshaqtar álemine birge saıahat jasap, óner súıer jandardyń janyna rýhanı azyq syılap, kóńil perdesin ásem kúıge bóleý úshin atalmysh merekeni birge toılaýǵa shaqyrady!

Gúlim KÓPBAIQYZY,

 «Ákimshilik jáne aqparat» bóliminiń jetekshisi