1995 jyl. Oral qalasyndaǵy Nekrasov kóshesi 30/1-degi stýdenttik jataqhana. Ómirdiń eń keremet, eń shýaqty sáti. Jan-jaqtan dombyramen aspandatyp shyrqaǵan án, áýender keledi qulaqqa. Arasynda dálizde teatr ártisterimen kezdesip amandasyp qalsaq, sonyń ózin mártebe kóretinbiz. Birde uzyn boıly, qaıratty, jaýyryndy, tip-tik, qara shashtary shalqasynan qaıyrylǵan, qolynda dombyrasy bar qapsaǵaı deneli aǵamyz joǵary qabattan túsip keledi eken. Ádettegideı «Assalaýmaǵaleıkým!» dep amandastym. Menen «qaıda oqısyń?» dep surady. Men teatr mamandyǵynda bilim alyp júrgenimdi aıttym. Aǵamyz: – Meniń bólmeme baraıyq, bizdiń izbasarymyz ekensiń sen tyńda, men saǵan keremet án shyrqap bereıin, – dedi. Tap-tuınaqtaı etip jınalǵan shaǵyn bólme, tórde sýretin qoıyp qoıǵan, kózim áýendi kúıtabaqqa tústi. Grammofon kúıtabaǵy qalaı shyqqanyn bárin aıtyp, dombyrasyn qolyna alyp, shertip-shertip jiberdi de, tabıǵı daýysymen jyryna basty. Mine, teatr tarlany Temirbolat Bısenuly Esenǵalıev aǵamyzben tanystyǵym osylaı bastaldy.

Arada biraz jyldar ótti. Aǵamyzdy kórmegeli kóp boldy. Jaqynda uıaly telefon arqyly habarlastym. Eldi saǵynǵan aǵamyz, suraqtaryn jaýdyryp jatyr. Kásibı maman, teatr aqsaqalymen áńgime barysynda:

– Aǵa, ónerge qalaı keldińiz? – dep bastadym.

Jetpisti alqymdap qalǵan Temirbolat aǵamyz áńgimeni áriden órbitti:

– Men 1950 jyly 15 sáýirde Batys Qazaqstan oblysy, Qaztalov aýdany, Lenın atyndaǵy kolhozda, qazirgi Qaıyńdy aýylynda dúnıege keldim. Aýylda ózi ánshi, kúıshi Jaqsyǵalı degen aǵamyz boldy, sol kisiden dombyra tartýdy, án aıtýdy úırendim. Mekteptegi mádenı sharalardan qalmaıtynmyn, únemi konertterde án aıtamyn. Ol kezde aýylǵa teatrlar gastroldik saparmen jıi keletin. Mine, sol kezden bastap, meniń akterlik ónerge degen qyzyǵýshylyǵym arta tústi. Mektep bitirisimen 1968 jyly Aqtóbe mádenı-aǵartý ýchılıesinde Halyq teatrynyń rejısseri bóliminde oqyp, 1971 jyly bitirip shyqtym. Sodan elge kelip Qaztalov aýdandyq halyqtyq teatrynda rejısser bolyp jumys jasadym. Jergilikti ónersúıer qaýymǵa Ǵ. Músirepov «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» tragedııasyn qoıdym. Degenmen ár adamnyń armany tez oryndalmaıdy, birte-birte oryndalady ǵoı. Men úlken qalada oqýdy maqsat ettim. 1972 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynyń akterlyq bólimine oqýǵa tapsyrdym. Oqýǵa talantty rejısser, professor Asqar Toqpanov, KSRO jáne Qazaqstannyń halyq ártisi Hadısha Bókeeva, synnyń has sheberi Áshirbek Syǵaı, professor Rabıǵa Qanybaeva qabyldady.

Shyǵarmashylyq emtıhannyń bárinen de súrinbeı ótip, KSRO halyq artısi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, professor H. Bókeeva sheberhanasynan bilim alyp, 1976 jyly bitirip shyqtym. Alǵashqy eńbek jolymdy joldamamen Ońtústik Qazaqstan oblystyq J. Shanın atyndaǵy akademııalyq qazaq drama teatrynan bastadym. Eń alǵash A. Balaqaevtyń «Ańyratpashy anańdy» spektaklinde Pirýá rólinde oınadym. Qoıýshy rejısseri – Muhtar Qambarov. Sodan beri úlkendi-kishili alpysqa jýyq obrazdardy somdadym. Atap aıtar bolsam, Ǵ. Músirepovtyń «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» – Qodar, Ǵ. Músirepov «Aqan seri-Aqtoqty» (tarıhı drama) – Aqan, S. Muqanovtyń «Shoqan Ýálıhanov» dramasynda – Shoqan, M. Áýezov «Eńlik-Kebek» – Kebek, Ǵ. Músirepov «Qyz Jibek» – Bekejan, J. Shanın «Arqalyq batyr» tarıhı dramasynda – Arqalyq batyr, t.b. kóptegen rólderdi somdadym. Baıqap otyrsań, kóbine basty rólderdi somdaý maǵan júkteldi. Men jalpy J. Shanın atyndaǵy akademııalyq qazaq drama teatry, Q. Jandarbekov atyndaǵy Jetisaı mýzykalyq drama teatry, Túrkistan qalasynyń sazdy-drama teatry, Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatrlarynda jumys jasadym.

– Oral teatryna qalaı keldińiz, aǵa?

– Oral teatryna qalaı kelgenimdi aıta keteıin. Bir kúni 1993 jyly talantty rejısser Jambylbek Esenbekov zvondady: «Aı, Temirbolat qaıdasyń? Biz seniń týǵan ólkeńnen teatr ashaıyn dep jatyrmyz, elińde Syrymnyń rólin oınaýǵa kel» dep shaqyrdy. Bul men úshin kútpegen usynys, úlken qýanyshty habar boldy. Biraz oılanyp qaldym. Óıtkeni J. Shanın teatry – meniń tól teatrym. Ómirim, ónerim bar qyzyǵym osynda ótti. Qazaq halqynda «Shaqyrǵan jerden qalma, shaqyrmaǵan jerge barma» degen sóz bar, men barýǵa bel býyp, bılet alyp, qolyma dombyramdy alyp poıyzǵa otyrdym. Qyrkúıek aıynda Oral qalasyndaǵy temir jol beketinen qushaǵyn aıqara ashyp, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Amantaı Sultanǵalıev, quraq ushyp qýanyp Jambylbek Esenbekov qarsylap alyp jatahanaǵa ornalastyrdy. Bul jerde aıta ketetini meni shaqyrtýǵa usynys bildirgen professor H. Bókeeva apamyzdyń tól shákirti, týma talant, marqum Telman Imashev eken. Biz úsh aı daıyndaldyq. Teatrdyń tusaýkeser qoıylymy 1993 jyly 16 jeltoqsanda M. Áýezovtyń «Qaragóz» (rej. J.Esenbekov) tragedııasymen ashyldy. Tusaýkeserge bilikti rejısser Raıymbek Seıitmetov pen qarymdy qalamger Baqqoja Muqaı keldi. Sonda Raıymbektiń aıtatyny, «shashasyna shań juqpas dúldilim-aı, án aıtqanda júrekti eljirettiń-aý… Keler dep qýanyshpen demeý qylam, Bir seniń tilegińde zar eńireımin. Qarakóz qaldy-aý keıin, O, shirkin, ýaıym jeımin!» dep shyrqaǵanyńda kózimizge jas úıirdiń dep arqamnan qaǵyp qoıyp edi, jaryqtyq! Eki jyldan soń J. Shanın teatry Arqalyq batyr qoıylymymen Almatyǵa barýyna baılanysty, rejısser Ásker Quldanov qoımastan qaıta shaqyrdy. Oral oblysynyń ákimi berip turǵan úıdi tastap kete bardym. Arman alysqa jeteleıdi demekshi, meniń armanym Mahambet obrazyn somdaý edi. Óıtkeni Mahambet óleńderin, jyrlaryn jastaıymnan jattap óstim. BQO teatry ekinshi ret meni taǵy shaqyrdy. Ol 2003 jyly Oral qalasynda M. Ótemisulynyń 200 jyldyǵyna oraı IýNESKO kóleminde ótkizilgen teatr festıvali ótetin bolyp, I. Ǵaıyptyń «Mahambet» tragedııalyq spektaklinde Isataı – Edil Ramazanov, men Mahambettiń obrazyn somdadym, birinshi oryn júldeni ıelendik.

Meniń úlken armanym sol kezde oryndaldy. Qaıta baryp J. Shanın atyndaǵy akademııalyq qazaq drama teatrynda biraz jyl eńbek etip, 2013 jyly zeınetkerlik jasqa shyqtym. Jeńgeń kitaphanashy Gúlsara Baıǵabylova eńbek demalysynda. Zamzágúl, Aqmaral atty eki qyzymyzben, Janarys degen ulym jáne Aınur degen kelinim bar. Alty nemere, eki shóbere tárbıelep otyrmyz, – dep sózin aıaqtady, teatr tarlany Temirbolat Bısenuly Esenǵalıev aǵamyz.

Eh, ómir-aı, teatr ómiri bári-bári meniń kóz aldymda ǵoı. …Tulǵa! …Biraq eshqandaı ataǵy joq, alýǵa da qushtar da emes. Buıyryp jatsa beriler. «Eń bastysy – otbasymyz, elimiz tynysh, halqymyz aman bolsyn», – deıdi aǵamyz. Ómirin ónerge arnaǵan naǵyz talant ıeleri ataqsyz qalýy men úshin jumbaq… Temirbolat aǵamyzdyń ustazy Hadısha Bókeeva apamyzdyń súıip oqıtyn óleńi:

Qaldyrmaı eskerýsiz bir isin de,

Talantty baǵalańdar tirisinde!

Keıde biz ondaılardyń jasy túgil,

Kelemiz qadirlemeı irisin de! – dep keletin óleńi osyndaıda oıǵa oralady.