Tragedııada kóteriletin áıel taǵdyry, mahabbat taýqymeti, sonyń saldarynan týǵan kek máselesi – qaı qoǵamnyń bolmasyn ishki dertindeı. Óz otbasyna satqyndyq jasaǵan Iasondaı adamǵa, er-azamatqa sený múmkin be. Álde selt etken sezimi úshin óz týǵanyna opasyzdyq kórsetken Medeıanyń jantúrshigerlik is-áreketinen bezingen Iasonnyń osaldyǵy – jańa jerde (Korınf patshalyǵy), «taza betten» jańasha ómir jolyn bastaýǵa degen sońǵy talpynysy ma... Osylaısha, mıftiń ishki astary, kúrdeli oqıǵany jetkizýdegi eki deńgeıligi rejısserlerge árqıly oı aıtýǵa múmkindik beretini sózsiz. Sondyqtan ár sýretker óz oqıǵasyn kórip, biri Medeıany quptasa, biri Iasondy qoldap jatady.
Dál ústimizdegi jyly Medeıa týraly ańyz boıynsha qoıylǵan tórt spektakldiń kýási boldyq. Úsheýi dramalyq, al bireýi qýyrshaqtarmen sahnalanǵan ár eldiń spektaklderi bolǵanymen de barlyǵynyń aıtar oıy ortaq. Delirek aıtsaq, búgingi qoǵamdaǵy áıel máselesi, qorshaǵan ortanyń adam taǵdyryna degen ústirt pikiri jaıynda. Sońǵy jyldary názik jandylar arasynda jıi bolyp jatqan «balasyn qurbandyqqa shalý» máselesine rejısserler «Medeıa» ańyzy arqyly buqaranyń kóńilin aýdartqysy kelgendeı.
Jýyqta Almaty memlekettik qýyrshaq teatry kópshilik nazaryna Aıdyn Salbannyń rejısserligimen qoıylǵan «Medeıany» usyndy. Elimizdiń jas býyn rejısserleri qatarynda izdenisterimen kózge túsip júrgen A.Salbannyń qoltańbasy tolyqtaı qalyptasyp úlgermegenimen, erekshe teatrlyq metaforalarǵa qushtarlyǵy, aıryqsha formaǵa talpynysy baıqalyp júr. «Medeıa» tragedııasyna da rejısser tyń sheshimderimen kelgen. Spektaklde ol «teatrdaǵy teatr», «qatygezdik teatry», «saýndrama», «ıronııalyq shetteý» («otstranenıe»), t.b. rejısserlik tásilderin tıimdi toqaılastyrǵan. Tragedııanyń ishki mazmunyn ashýǵa baǵyttalǵan syrtqy formanyń utymdy tabylǵany rejısser shesheimderiniń retimen oqylyp jatqanymen baılanystyrýǵa bolady.
Spektakl ekspozıııasy tragedııanyń negizgi taqyryby otbasylyq ómir jaıynda ekeninen habar beredi. «Senderge árdaıym oryn bar, aq otaý tórine qonyńdar» – dep keletin qalyń buqaraǵa keńinen tanymal ánniń áýenimen bir-birimen súıisip tabysqan, keıbiri májbúrlikpen juptasqan jandardyń basqosýy kórsetiledi. Bul jas jubaılardyń arasynda áli de qoǵamymyzda ashyq aıtyla bermeıtin birjaqty mahabbat ókilderi de bar. Rejısser otbasylyq qatynasty eki basyna neke júzigi baılanǵan jipterdi (leska) qoldaný arqyly jetkizedi. Beıverbaldy tásilde oınalǵan ekspozıııa sál sozylyńqyrap ketkeni bolmasa, negizgi oqıǵanyń mánin ashýǵa arnalǵan. Ary qaraı rejısser A.Salban spektakldegi «oıyn erejesin» qyzyqty ete túsedi. Qoıylymnyń narratıvtik negizin ózgertý maqsatynda «teatrdaǵy teatr» tásilin qoldanady. Iaǵnı, sahnada Olımp qudaılary Zevs, Gera, Aıd, Afrodıta, Errıda, t.b. arasyndaǵy qarym-qatynasy, tirshiligi sýretteledi. Bul kóriniste ejelgi grek mıfterinde kóp aıtylatyn Qudaılardyń shat-shadymanǵa toly saltanatty ómiri ǵana emes, ózara kıkiljińge toly ymyrasyzdyǵy da jetkiziledi. Aqyry, sóz talastyrýdan jalyqqan olar spektakl oınaýdy jón sanady. «Adamnyń taǵdyry Qudaılardyń qolynda» degen ejelgi grekterdiń senimderinen bastaý alǵan spektakldiń syrtqy formasy pesanyń mazmunyna kereǵar emes. «Ironııalyq shetteý» ádisi arqyly rejısser spektakl ıdeıasyn grekterdiń dúnıetanymynyń aıasynda sheshkenimen sahnadaǵy oıynnan búgingi kúnniń keıipkerlerin kóremiz. Pesanyń qulash-qulash mátinin tyńdap, qabyldaý qazirgi kórermenge synaq ispetti. Sol sebepti de rejısser pesany qysqartyp, ony is-qımylmen kómkerýdiń joly retinde Qudaılar ómirin beıverbaldy árketpen tolyqtyrǵan.
Al, jalpy spektakl pesanyń negizgi jelisine súıenip, Medeıanyń áıeldik qalpyn, oı-tebirenisterin jetkizýge arnalady. Medeıa rolindegi aktrısa A.Baıyrbekova óz keıipkeriniń basyna túsken tragedııany boıaýyn qalyńdatyp, psıhologııalyq tereńdikpen jetkizedi. Qýyrshaq júrgizýdiń de qyr-syryn erkin meńgergeni ábden baıqalyp tur. Medeıanyń býyrqanǵan mahabbat sezimine toly tolǵanysy salqynqandy Iasonnyń (akter R.Abý) júregine áser berme almady. Akter R.Abý oryndaýyndaǵy Iason beınesi asa ustamdy. Akter keıipkerin qasań, sarań oıyn órnegimen keskindegen.
Oqıǵanyń áleýmettik astary sıýjetke árkez aralasyp otyratyn «halyq únimen» ashyla túsedi. Antıka teatryndaǵy grek horyn eske salatyn «halyq ókilderi» Medeıanyń «namysyn janyp», qaýeset jetkizip, «túımedeıdi túıedeı etip» kórinýine at salysady. Áleýmettik jelilerdiń qyzmetin, qoǵamdyq oı týdyrýdyń tetikterin astarlap jetkizgen bul kórinisterdiń de aıtar oıy salmaqty.
Oqıǵanyń sharyqtaý sheginde oryn alatyn kek sahnasyn rejısser «qatygezdik teatr» tásilimen sheshedi. Kreont patsha men onyń súıikti qyzy ajal qushty, bul kórinisti A.Salban qýyrshaqtardy syndyrý, qıratý arqyly jetkizip, jarqyn teatrlyq tilde (natýraldy emes) júzege asyrylǵan sheshim kórermenniń emoııasyna emes, sanasyna áser bergeni anyq.
Spektakldiń semantıkalyq júıesinde sahna ortasynda oryn tepken vanna – otbasylyq ómirdiń belgisi, sý tirshilik kózi, ot – Medeıa men Iason arasyndaǵy ymyrasyz kelissózdiń belgisi, al oqıǵa fınalyna qaraı vannadan Aıd (jer astyndaǵy óli jandarynyń patshasy) alyp shyǵatyn qos qarbyz – mahabbat jemisi, ıaǵnı sábı-perzent ekenin jetkizetin aıshyqty belgiler. Olardyń bári óz kezeginde kórermendi fılosofııalyq topshylaýlarǵa jetelep otyrdy. Oqıǵa fınalynda Medeıanyń óz balalaryn óltirýge ıtermelegen Aıdtiń (akter Sh.Qulnazarov) qarbyzdy qysym kórsetý arqyly jarǵyzýy – rejısserdiń jantúrshigerlik qylmysty Medeıa májbúrlikten jasaǵan degen oıǵa jeteleıdi. Al spektakldiń sońǵy núktesinde Aıdtiń óz baýyrlaryna jarylǵan qarbyzdy jegizýi – oıynnan ot shyqqanyn jetkizdi.
Spektaklde ketken kem-ketik, áttegen-aılarda joq emes. Tempo-rıtmniń baıaýlyǵy, qýyrshaqtardy júrgizý tásilderindegi kemshilikter, akterlerdiń sahnada tirshilik etý joldarynyń (akterlik stılıstıkasynyń) ár túrli bolýy ýaqyt óte ornyna keletini sózsiz. Eń bastysy, spektakldiń ózgelerge uqsamaıtyn sahnalyq keskini bar, ıdeıasy da burynǵy súrleýlerdi qaıtalamaıdy.
Osylaısha, kóneden tamyr tartqan ańyz oqıǵasy búgingilik astarǵa ıe bolyp, ózindik jańa sheshimderimen jurtshylyqqa jol tartty. Qoıylymnyń óz kórermeni, jankúıerleri bolary sózsiz.