Maqala
Dostyq pen satqyndyq komedııasy
Bıyl, 2019 «Jastar jyly» aqpan aıynyń 8-9-shy kúnderi Astana qalasynyń Komedııa teatrynda franýz dramatýrgi Mark Kamolettıdiń «Merekelik menıý» komedııasynyń premerasy ótti.
Bólim: Teatr
Datasy: 05.03.2019
Avtory: Нартай Ескендір
Maqala
Dostyq pen satqyndyq komedııasy
Bıyl, 2019 «Jastar jyly» aqpan aıynyń 8-9-shy kúnderi Astana qalasynyń Komedııa teatrynda franýz dramatýrgi Mark Kamolettıdiń «Merekelik menıý» komedııasynyń premerasy ótti.
Bólim: Teatr
Datasy: 05.03.2019
Avtory: Нартай Ескендір
Dostyq pen satqyndyq komedııasy

Nartaı Eskendirov

Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń doenti, teatrtanýshy,  PhD


Pesany qazaqshaǵa aýdarǵan Lázzat Alpysbaeva. Qoıýshy-rejısser – Saılaý Qamıev (QR eńbek sińirgen qaıratkeri). Ol osyǵan deıin A.Imanbaevanyń «A.I» teatrynda Ǵ.Músrepovtyń «Qozy Kórpesh Baıan sulý» tragedııasyn, M.Meıo, M.Enneken «Meniń áıelim ótirikshi» komedııasyn jáne Astana komedııa teatr sahnasynda M.Freınniń «Teatr 180°», t.b. qoıylymdaryn sahnalaǵan bilikti rejısser. Al qoıylymnyń qoıýshy-sýretshisi – Alma Syrbaeva rejıssermen birlesip jasaǵan bezendirýi kórkem benelengen. Sahna tórinde tórt esik pen kamın, sahnanyń oń jaǵynda dıvan, sol jaǵynda bar baǵany (barnyı stoıka)  ornalasqan. Mınımalızmge qurylǵan dekoraııa qoıylym atmosferasynyń áserli bolýyna septigin tıgizgen. Spektakldiń joǵary deńgeıde ótýine  atsalysqan baletmeıster – Anel Myrzagýlova men dybys rejısseri – Ernur Balapanovtyń jasaǵan jumystaryn aýyz toltyryp aıtýǵa bolady.

Dúnıejúzine tanymal HH ǵasyrda ómir súrgen dramatýrgtiń «Merekelik menıý» pesasy búgingi tańda kóptegen memleketterdiń teatr repertýarynan berik oryn alyp, san túrli formada  qoıylyp keledi. Osydan eki aı buryn alǵash ret Elordamyzda jańa Komedııa teatry M.Freınniń «Teatr 180°» spektaklimen ashylǵan bolatyn. Teatrdyń dırektory ári kórkemdik jetekshisi – Tursynbek Qabatov, al bas rejısser qyzmetine S.Qamıev taǵaıyndalǵan. Trýppa meńgerýshisi – Ernııaz Birimqulov bolyp tabylady. Bundaı kórkemdik deńgeıi joǵary komedııa teatrlarynyń qalanyp, shymyldyq túrýi qýantarlyq jaǵdaı. Jańa teatrda qyzmet etetin jas akterlar trýppasynyń deni: Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń «Akterlik óner» bóliminiń túlekteri S.Qamıev sheberhanasynyń shákirtteri. Sondyqtan bolar, rejısserdiń traktovkasyn tereń túsinip, akterlik ansambl qura alǵan.

Spektakl bastalǵanda basty keıipker Bernard – Álı Bıdahmet óziniń áıeli Jaklındi – Aqbota Makejanovany anasynyń úıine jiberý úshin tezirek úıden shyǵyýyn ótinedi. Sebebi, ol áıeli joqta kóńil kóterýdiń keremet josparyn júzege asyrmaqshy bolady. Osyndaı aıaq astynan  týyndaǵan  oı  kútpegen  tosyn  jaǵdaılardy  týdyrady. Erkek úıde jalǵyz qalǵanda  ««bon appetıt» aspaz agenttiginen keshki otyrysqa bári daıyn» - dep telefon soǵylǵanda áıeli odan birden kúdiktenedi. Bernard ýshyqqan jaǵdaıdy qalpyna keltirmek oımen tyǵyryqtan shyǵar jol tabý úshin  aıtylǵan ótirik  kelesi  ótirikti jalǵap, oqıǵany  odan  ári  shıelenistire  túsiredi. Aýyzynan «avarııa» bolyp dosy Bernardtyń kele jatqandyǵyn áıeline aıtady. Jaklın anasymen telefon arqyly sóılesip bolyp, kim zvandady? degen kúıeýiniń sózine: «Mamam aýyryp qaldy, men oǵan kelesi joly baramyn» - degende sahnada Bernard ótirik bolsyn ýaıymdaǵan túr tanytsa durys edi, qalaı bolǵanda da áıeliniń anasy. Sonymen qatar, onyń basty maqsaty – áıelin qalaıda anasyna jibeý bolatyn. Bernard senim artyp júrgen jan dosy Robert áıeliniń kóńildesi ekendigin kúıeýi bilmeıdi. Spektakldegi  oqıǵalardyń  kútpegen  burylystary, shyr aılandyrar  ıntrıgalar men tartysty  sıýjet  akterlerdiń  mindetterin qıyndatqanymen, olarǵa  mahabbat, qumarlyq, qyzǵanysh, adaldyq, satqyndyq  sezimderin  kórsetýge  tamasha múmkindik  berdi.

Bernard aqkóńildiligimen, áıelin jan-tánimen jaqsy kóredi, biraq Sıýzanna – Eńlik Aıymǵazyny kórip ǵashyq bolyp qalady, sol áıelmen kóńil kóterip qyzyqty kesh ótkizgisi keledi. Ol ózine tán shash qaıyrýyn jaqsy oılap tapqan, qolyn qaıta-qaıta ózi, birese arasynda dosy Robertqa - Álı Jarasulyna  «túkiriktep» jartylaı taz shashyn qaıyryp álek bolyp júrgen Bernardtyń áreketi eriksiz ezý tartqyzady. Bernard ańqaýlyǵymen áıeliniń sózin tyńdap, basyna shyǵaryp alǵan erkekti ońdy bederleı bildi. Bernard oıyny kórkem turǵyda jaqsy shyqty, óziniń áreketterimen sahnada erkin ustap, akterlerdiń uıytqysy boldy.

Rejısser spektakldiń tempo-rıtmin joǵary etip, jastarǵa tán zamanaýı turǵyda qabyldaýǵa jeńil, kóńildi ári kútpegen oqıǵalarǵa ushyraıtyn jaǵdaılardy molynan qosyp qyzyqty qoıǵan. Ol búgingi kún jastarynyń talǵamyna saı sahnada akterlerge shyǵarmashylyq erkindik berip, ózindik ónerlerin jan-jaqty pash etkizgendigi kórinip tur. Komedııada Robert – Á.Jarasuly sahnaǵa shyqqanda jan-jaǵyna barlaı qarap, boıynyń uzyn bola tura djentlmendershe arqasyn túzý ustap, qyzdardyń «aýrasy qaı jaqta?» degendeı kóripkeldershe qolyn sozyp izdeı jóneledi, plastıkalyq ıkemdiligimen qyzdardy ózine magnıtshe tartyp qyzyqtyra biletin ónerin kórsetti. Onyń qyz qumar jigittiń áreketterin jasaýy kórkem sheshimin tapqan. Alaıda oǵan qyzdarmen kezdeskende sál de bolsa sabyrlylyq saqtap, ustamdylyqpen asyǵys qadamdarǵa barmaǵany abzal bolar edi. Jaklınmen kezdeskende  ony maýqyn basa qushady. Bir kózderi Bernard jaqty barlaıdy. Osyndaı áreketteriniń arqasynda komedııadaǵy basty tragedııalyq ıdeıany –  kóptegen áıelderdiń kúıeýiniń, kúıeýi áıelderiniń kózderine shóp salý máselesin kórsete aldy. Sonyń kesirinen kóptegen otbasylar ajyrasyp, bir-birine qol jumsap, sońy ólimmen aıaqtalyp jatqany jasyryn emes. Bul  balalar men ata-analarǵa da úlken qaıǵy. Osyndaı jaǵdaıǵa jetkizbeı, nápsiqumarlyqtan boıdy alshaq ustaǵan durys degendi meńzeıdi. Barlyǵy tatý-tátti otbasy bolǵysy keledi, al aırandaı uıyǵan otbasyn saqtap qalý qazirgi zamanda úlken máselege aınalyp otyr. Spektakl  búgingi kúni osy   ıdeıasymen qundy ári jıyrmasynshy ǵasyrda jazylsa da ózekti taqyryp  bolyp qala bereri aqıqat.

Bernard Robertke Sıýzanna keletindigin jáne onyń jigiti bolatynyn barlyq jaǵdaıdy aıtyp Robertti áreń kóndiredi. Bernard pen Jaklın bazarǵa ketkende úıge «bon appetıt» aspaz agenttiginen aspaz áıel Sıýzetta – Aısha Aǵymbaı keledi. Osy jerde «Jaǵdaı komedııasy» oryn alady. Sıýzettany Sıýzanna eken dep oılap, ony óziniń júrip júrgen qyzy retinde kóndiredi. Sóıtip Bernardtar úıge kelgende komedııalyq jaǵdaı beleń alady. Bernard jasyryp otyrǵan qupııalardy Robert ańdamaı kerisinshe jasaýy kúlki týdyrady. Osy sahnalarda Jaklın bazardan ákelgen úlken jemis- jıdek, tamaqqa tolǵan aýyr  sómkeni ary-beri jeńil kóterip júrgeni kórermenderge sómkeniń bos ekendigin baıqatyp qoıady. Sahna «aına» bolǵandyqtan árbir áreket anyq kórinip turatyny belgili, sondyqtan sómkeniń ishine shynymen bir zattar salyp aýyrlatqany abzal. Bolashaq qoıylymdarda osy jaqtaryn  eskerse degen usynysymyz  bar.

Sıýzetta – A.Aǵymbaı  bir betkeı, eshnárseden uıalmaıtyn aqsha úshin aryn satýǵa da daıar keıipkerdi somdap shyqty. Ózine aıtylǵan aýyr sózdermen, qol kóterip jatsa da aqshasyn berse bárin umytatyn adam. Ókinishke oraı osyndaı keıipkerler ómirde de kóptep kezdesedi. Jaklınge Sıýzettany aktrısa, ánshi, fotomodel dep tanystyrǵanda, onyń qolynan kóp nárse kelmese de baryn salyp jasap shyǵady. Spektakl arqyly demokratııaly elderde baılardyń qyzmetshilerine aýyr sózder aıtyp, ar- namysyn taptap, istegen isteri úshin aqshasyn berip, «bárin satyp alatyn» baılar men aqshasyn alsa «bárin umytatyn», «betin kesse qan shyqpaıtyn» uıatsyz adamdardy áshkereleıdi. Bernard pen Robert Sıýzettany shekten tys basymen, tizesimen de uratyn birneshe sahnalary estetıkalyq ádemi kórinbeıdi. Názik jandy áıel adamǵa qol kótermek túgel, qoldyń ushyn tıgizý qııanat dep esepteımiz. Bul jaǵdaı kórermenderge de eshqandaı kúlki týdyrmaıdy. Kúlkili jaǵdaılardy oı eleginen ótkizip, basqa da formalar men bı arqyly jektizýge bolar edi degen oımen bóliskimiz keledi.

Sıýzanna – E.Aıymǵazy kórermender zalynan sahnaǵa qaraı erekshe shyǵatyn  naǵyz fotomodel, aktrısa bolǵanyn baıqatady. Sıýzanna faktýrasy men boıy ózine týra kelgen turysy, erkeligi, júrisi naǵyz erketotaılardyń kelbetin sıpattaı aldy. Ózine baýrap sendire aldy. franýzsha sózder qosyp, qazaqsha sózderiniń sońyn franýz tiliniń akentimen sóıleýi ońdy sheshim tapqan. Sıýzanna da Sıýzetta tárizdi kónbis, aıtqandy jasap júre beretin adamdy týra beınelegen. Jaklın ashý ústinde mynalardy jınap al dese, Sıýzannada: «Men»- dep daýysyn kóterip baryp, kórermender qazir endi ol da ashýdan  jarylatyn shyǵar degende «jınap alam» dep eshteńe bolmaǵandaı kete beretin kúlkili sahnasy ońdy sheshim tapqan. Sıýzannanyń paltosynyń jaǵasyna oralǵan «Nensı» degen túlki tárizdes jaǵaly «ishigi» bar, onymen sóılesedi, keıde aqyl suraıdy. Sıýzananyń beınesi búgingi kúngi sulý bıkeshterdi áspettegen. Qolyndaǵy kishkentaı kúshikterin ustap alyp, ózderin kútip qalǵan «moda» qýalaǵan áıelderdi kóz aldyńa ákeledi. Eýropadaǵy keıbir áıelder bala týmaı sol ıt, mysyqtaryn balasyndaı kútip, olarǵa arnaıy bir bólme berip, kútýshi jaldap, baǵaly kıimder kıgizip  júrgenderdi de kórip júrmiz.

Spektaklde Sıýzanna Bernardtyń úıine ne úshin keletini jáne ol úıdegi adamdardyń aıtqandaryn  eki etpeı  oryndaı beretindigi pesadaǵy mátindi azdap qysqartqandyqtan kórermenderge  túsiniksizdeý  bolyp otyr. Sıýzanna Sıýzettaǵa oınap kúsh kórsetip óz ornyna ashanaǵa jiberip, Jaklınniń janyna kelip oǵan aqyl aıtyp, arbaı  alatyn, Jaklınniń kúıeýin áıelinen qyzǵanatyn, qyzǵanshaq áıel beınesin somdaıdy. Jaǵdaı ýshyǵyp Bernard áıeli Jaklınniń onyń kózine shóp salyp júrgendigin estigende «ony óltiremin» dep úıdi sharlaıdy. Biraq bir qyzyǵy dosy Roberttan kórmeıdi «dosym» dep  janynan óte shyǵatyn sahnalary kórkem sheshim tapqan.

Djordj – Baǵlan Imanǵazınov Sıýzettanyń kúıeýi, zamanaýı baıkerlershe kıingen, júris turysy shıraq. Djordj Bernardtyń úıinen óz áıelin áketýge keledi. Úıge kire sala birden barlyǵyn  qyryp  joıýy  aqtalmaı jatady, negizi ol sózdiń baıybyna baryp, barlyǵyn túsingenen keıin baryp  ashýlanǵanyn  kórgimiz keldi.  Qonaqtarmen bılep turyp sóıleskendegi ózine jaqsy jarasady, biraq bir áreketin qaıtalamaı ózin basqasha qyrynan kórsetse degen oıymyz bar. Oınaıyn dep jatqan áreketterin aldyn ala daıyndap alǵanyn kórsetip qalady. «Ashyna» degen sózdi estigen Djordjtyń «ustamasy» (sýdrgisi) paıda bolyp  janyndaǵy  adamdardy  qylqyndyra jóneledi. Bárin qorqytyp, ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda ustaıdy. Ásirese onyń aspazshynyń kıimin kıip, barlyq keıipkerlerdi «káýáp» (shashlyk) tárizdi jerde aınaldyryp, jertóleniń qaqpaǵyn ashyp býyn shyǵaryp, dámdeýishterdi beıneli túrde akterlerge shashatyn sahnalaryn rejısser utymdy qoldanǵan. Djordj úıdegi adamdardyń jasap júrgen áreketterine jazalaýyn beıneli túrde áspettep kórsetti.
Joǵaryda aıtyp ketkenimizdeı, bundaı qoıylymdar búgingi tańda óte ózekti máselelerdi qozǵaıdy. Rejısser S.Qamıev jas trýppany utymdy oınatý arqyly úlken jetistikterge jetip otyr. Onyń tańdap otyrǵan qoıylymdary buryn-sońdy  qazaq teatrynda sahnalanbaǵan tyń dúnıeler qatarynan ekenin baıqaımyz. Komedııalary úlkendi de, jasty da qyzyqtyratyn, kúlip otyryp oılandyratyn, astarly tárbıelik maǵynaǵa toly. Astana komedııa teatry bolashaǵynan mol úmit kúttiredi. Keleshekte zor jetistikterge jetetini sóssiz. Jalpy, spektaklde jas akterler jańadan úlken sahnaǵa aıaq basqandyqtan kórermendi kúldirtýimiz kerek degen oılarynyń bary rolderin tez oınap shyqqysy keletin is-áreketterinen baıqalady. Árbir keıipkerdiń minezderine túrli boıaý qosý arqyly baıyta túsip, syrtqy júris-turystaryn spektakldiń sońyna deıin saqtap qalǵany abzal. «Kósh júre túzeledi» degendeı akterler úlken sahnaǵa mashyqtanyp, kórermenderdiń kózaıymyna aınalatynyna senimimiz mol, teatrǵa shyǵarmashylyq tabystar tileımiz!.