Ǵasyrlar qoınaýynda sapyrlysyp jatqan «óner» atty maıdan qashan da alapat ózgerister men tolassyz tájirbıelerge muqtaj. Olaı bolsa, ár sahnagerdiń ónerge, onyń ishinde teatrǵa ákelgen jańashyl kózqarasy men ózindik qoltańbasy, qazirgi qoǵam aınasy bolýy zańdylyq emes pe?
Búginde, qazaq teatrynda ótken tarıh pen salt-sanany jańǵyrta otyryp qoıylym sahnalaý sánde. Buǵan deıin múldem bolmady deı almaımyz biraq, bárimizge belgili álem klassıkasynan kúder úzbeı Shekspır men Chehovty, Gogol men Brehty qoıý qalypty bolyp ketkenin jasyrmaý kerek. HH-ǵasyrdaǵy qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalary jańasha túlenip, tyń qııal-oımen ózgeriske ushyrap kórermenge jol tartýda. Óner ordasynyń qabyrǵasynda bilim alyp júrgen jas rejısserlerdiń aıtýynsha: «qazaq ádebıetindegi tolǵanysty sahnalaýǵa qaraǵanda, álem klassıkasyn sóıletý áldeqaıda jeńilirek»-mys. Rasynda, ult tarıhy degenimiz kez-kelgenniń tisi bata bermeıtin úlken jaýapkershiligi bar júk.
Qazaq klassık jazýshysy, ádebıet synshysy, kórkem aýdarmashy Ǵabıt Músirepovtiń esimin alǵan óner ordasy búginde dramatýrgtiń «Ulpan» shyǵarmasyn G. Balpeısovanyń rejısserligimen kórermenge usynýda. Aıta ketsek, G. Balpeısovanyń alǵashqy jumysy Máskeý qalasyndaǵy Vahtangov teatrynyń «Jańa sahnasynda» 2016 jyldyń qańtar, naýryz jáne mamyr aılarynda I. Býnınniń áńgimelerine negizdelgen «Parıjde» spektaklin derbes jumysy retinde qoıǵan bolatyn. Osylaısha, óz qoltańbasyn tysta júryp qalyptastyrǵan ol, qazaq tarıhy men bolmysynan da qapy qalmaý maqsatynda S. Seıfýllın teatrynda M. Áýezovtiń «Qaragózin», Q. Qýanyshbaev teatrynda Ǵ. Músirepovtiń «Qozy kórpesh-Baıan sulýyn» sahnalap, óner báıgelerinde júldeli oryn alyp úlgergen. Bul spektaklderinde aıryqsha den qoıalyq beıneler dep Baıan sulý men Qaragózdi aıta alamyz. Kúlli qazaq jurtyn áıelderi arqyly kórsetýge tyrysqandar qataryna «Sıban jurty» dep urandatqan «Ulpan» obrazy da kelip qosyldy.
Avtordyń aıtpaq bolǵan oıyn tolyqtyrý maqsatynda sýretker spektakldiń janryn «qyr sýretter» dep ataǵan eken. Bul degenimiz, kóshpeli qazaq jurtynyń qyrdan bel asyp, myzǵymas dástúrimen sońynan iz qaldyryp aýyl ómiriniń qara tútinin kórsetý maqsatynda qoısa kerekti. Desek te, qara qazany qaınaǵan aýyl ómiri túgili, áıel janynyń ómiri qalaı bir kúnde ózgergenin jetesine jetkizip kórsetpedi desek, artyq emes. Máselen: Qazaq bıiniń dalasynda oryn alǵan dúrbeleńdi qyzyl otqa órtenge «monshamen» kórsetýge tyrysqan, bul úzindi-sahna spektakldiń temporıtmin túsirip alǵanyn ańǵarýǵa bolady. Sonymen qatar, óz shyǵarmashylyq jolynda «er men áıel teńdigin» qatań urandaıtyn rejısserdiń bul úrdisinen bet burmaǵanyn kelesideı sahnadan kóremiz: Ulpannyń avansenaǵa shyǵyp Shynarmen syrlasar tusynda oǵan Eseneıdiń jáne qaıyn atasy men kúıeýi Músireptiń atyn daýystap ataýǵa úgittegen tusynan áıel teńdigin jáne kóneden kele jatqan ata-saltqa teris pikirin baıqaımyz. Bul sahna arqyly qazaq qyzdarynyń erkindigi men únin jetkizgisi kelgenin biraq, bul tásil sátsiz shyqqanyn aıtqymyz keledi.
Tarqata aıtsaq, basty keıipker Ulpannyń otyzǵa taqaǵan orta jasyn Tolqyn Nurbekova somdady. Buǵan deıin, eshbir qoıylymda basty rólde boı kórsete qoımaǵan aktrısany bul obrazda kórý tańdaı taqyldatty. Ulpannyń qylyqtylyǵy men kórkem beınesin, eldi aýzyna qarata sóz sóıleýin dóp keltirgen. Degenmen, qoıylym boıy bul keıipkerdiń ózgerissiz bir sarynda damyǵanyn kóremiz. Mysaly: «Eseneı» ataǵyna ıe bolmas burynǵy qalpy men, eli eljireı qaraǵan «Aqnardyń» arasynda esh aıyrmashylyq kórinbedi. Demek, aktrısaǵa atalǵan tusymen qaıta daıyndyq júrgizý artyqtyq etpeıdi.
Er minezdi Artyqbaıdyń jalǵyz qyzynyń on toǵyz jas shamasyn Rabına Belgibaeva oınady. Eki aıdan asa daıyndyq ýaqytyn da «el anasy – Ulpan» obrazyn tabý jáne ony ártistik boıyna sińirý ońaı bolmaǵany kórindi, syrttan kelgen aktrısa ekeni partnerlik jatyrqaýlardan baıqaldy. Alǵashqy kúni bolǵan premeralyq kórsetilimnen qobaljýlar men shatasýlardy baıqaımyz, árıne kósh júre kele túzeler dep senemiz. Al endi, Eseneı aǵa-bıdi Áset Imanǵalıev somdaýǵa tyrysty. Biraq, biz jas ıisti ańsaǵan jáne qoıylymnyń basynan aıaǵyna deıin damyǵan «ókshequl» obrazyn baıqaımyz. Avtordyń sıpattaǵan naǵyz bı-bolys, «aq degeni-alǵys, qara degeni-qarǵys» ysqyryǵy jer jarar Eseneı batyrdyń qaýqary 3,5 saǵat ishinde boı kórsetpedi. Áset myrzanyń óz keıipkerin túsinbegeni me, álde oǵan berilgen tapsyrma osylaı boldy ma ol endi kezekti suraq. Sonymen qatar, erekshe harızmamen kózge túsken Emenaly rólindegi Elýbaı Narıman. Eskilikti turmysqa ábden úırengen, kertartpa «Ata-babamyz kıiz úıde týǵan, sonda ólgen» dep ol qasaryp jalǵyz otyrady. Ulpan ony elmen birge kóshiredi. Osy obraz arqyly «ishten shyqqan jaý jaman» degen túsinikti bergisi kelgen rejısserdiń úmiti aqtaldy deı alamyz. Ártistiń, qalyń kórermenniń qoshemetine erekshe bólenýi, onyń jańa qyrynyń ashylǵanyna dálel. Onymen qosa, Túrikpen Músirep keıpinde kóringen Erden Jaqsybek rejısserdiń kezekti B.Brehtyń «epıkalyq teatry» kórinis tapqan keıipkeri boldy. Ol degenimiz avtordyń ózin spektaklge qosý. Ómirde prototıpi bar jandar ekendigin jáne sony baıandaýshy retinde qosqanyn ańǵarýǵa bolady.
Qazirgi kezdegi jas, zamanaýı rejısserlerdiń úrdisi boıynshy dramatýrgtiń jasaǵan keıipkerlerin ózdiginshe ózgertý men kóterer taqyrybyn aýystyrý keń etek jaıǵanyn eskersek postdrama teatrynyń elementterin kóre alamyz. Sonymen qatar "alystatý effektisi" oılamaǵan jerden shyǵatyn is-áreketti kórsetýdiń birden- bir tıimdi joly. Máselen: biz bul kórinisti keıipkeri Shynardy somdaýshy Anar Ádilova men Gúljamal Qazaqbaevanyń ár kezde sahna buryshynan shyǵyp kóńil aýdartýyn dálel ete alamyz.
Sonymen qatar, "oqshaýlaný" ustanymy, bul akterdiń beınege degen qarym- qatynasyn bildirýge kómektesedi, ıaǵnı "tórtinshi qabyrǵa" degen sahnany kórermen zalynan bóletin kedergini joıýǵa arnalǵan. Jáne de aktermen kórermen arasynda baılanys qurýǵa múmkindik bergen bul jaǵdaı – eýropalyq teatr mádenıetinde dástúr retinde qalyptasyp ketti. Bul kórsetilgen sahna úzindileri arqyly rejısserdiń syrttan kelgenin baıqaý qıyn emes.
Qoıylymda jıi kezdesken «sımvoldyq» áreketter – maral men qasqyr beınesi boldy. Bul jerdegi jas ári sulý maral dep Ulpandy meńzegen bolsa, Eseneıdi ash azýly qasqyr retinde kórsetýge tyrysqan. Bul tujyrymdy erkek minezdi Ulpannyń jas kúnnindegi ańǵa shyǵyp, ańshy Músirepke aıtqan myna sózderinen baıqaımyz: «bul maral meniki tıisýshi bolma, ony aýyldyń bári biledi» deýiniń astary, Artyqbaıdyń sulý jas qyzynyń boı jetip, aınala túgelmen kóz tigip júr degisi kelgendeı. Kele-kele Eseneı Ulpanǵa Eseneı, Aqnar dep at qoıady. Eseneı degeni − bul sımvol. Buryn bul eldiń kósemi men edim, endi sen boldyń degendi ańǵartady. Aqnar dep ataý sebebi qazaqtyń nardan qasıetti, nardan kúshti, nardan sulý, nardan qadirli nesi bar!
Spektakldiń úlgisi anıme mýltfılmderinen alǵanyn jáne dekoraııa men ánniń úılesimdiligi eriksiz eske Dısneıdi túsiredi. Bul elementterdiń qoıylymda alar orny úlken emes, bir-aq estetıkalyq boıaý bergeni baıqaldy.
Qoryta kelsek, synamaq bar jerde kózqarastar toǵyspaı jatýy zańdylyq, degenmen bul qoıylymnyń kózi qyraǵy kórermenge bereri qanshalyqty ózekti jáne sahnalyq ǵumyry uzaq bolmaq pa? Endi bul suraq jaýabyn keler kúnnen birge kórmekpiz.