Tenderge túsken kelinshek bul spektakldiń ataýy estigen adamdy qyzyqtyrmaı qoımaıtyny anyq. Nege? Birden oıyma osy suraq keldi. «Tenderge túsken kelinshek» dep aty eliktirip turǵan dramada tenderge túsetin kim? Taýbaıdyń óz áıeli me, álde taırańdaǵan uldyń úıindegi kelin be? Al bireýdiń qoınyndaǵy ja­ryn saýdalap júrgen adam kim? Bul jasyryn keıipker kórermen­deri­men kezdespeıtindigimen de tartymdy. Osy zamanda qoınynda jatqan jaryn «tenderge» túsirip qoıatyn azamattar bar ma degen oı da mazalaıdy. Dramada búgingi kún oqıǵasy beıneledi. «Balanyń jolynda jan qurban» deıdi ata-ana. Biraq , shańyraqty ortaǵa túsirgen mundaı qurbandyqta mán bar ma?! Bir ǵana jaǵdaı keıde kúlli dúnıeniń kúl-talqanyn shyǵarýy ábden múmkin. Aıtalyq, kólik apaty. Sútteı uıyǵan otbasy ul ósirip, úılendirip, nemere súıip otyrǵan shaǵynda taǵdyrdyń tálkegine ushyraryn bildi deısiz be? Bir-aq sátte... kóligimen zýlap kele jatyp sol jalǵyz ul kisi qaǵyp ketti. Synaq: ne ata-ana bir táýlikte 100 myń dollar para berýi kerek, ne jalǵyz ul temir tordyń ar jaǵynan bir-aq shyǵady. Bir aılyqqa qarap otyrǵan qarapaıym jandar ondaı aqshany qaıdan tappaq?

Aqshalynyń aldynda bas ıdirgen qý zaman... 100 myń dollar­dyń quny – birin-biri sheksiz súıetin, syı­laıtyn, otyz jyldan astam otas­qan­ erli-zaıyptylar­dyń zańdy nekesin buzdy. Qursaǵyn jaryp shyqqan ul úshin ana da, urpaǵy úshin áke de eriksiz kóndi. Nátıjesinde adam qaǵyp óltirgen ul bostandyqqa shyqty, anasy ózine baıaǵydan ǵashyq baı myrzanyń jaryna aınaldy. Al bul jerde eń sorlaǵan – barynan aıyrylyp, namystan eldiń betine qaraı almaı, el kezip ketken qaıran áke.

Qoıylymda búgingi zamandaǵy qundylyqtyń ózgerýi, adamdardyń sonshalyqty meıirimsizdigi, tipti adam taǵdyryn para sheshetinin, baı men kedeı ómiriniń aıyrmasy tup-týra kórsetilgen. Eń bastysy, bul jerde kózge urmaıtyn, biraq túısigi mol jan sezetin bir ıdeıa bar: sahna ashylǵanda – átkenshekte bala otyrdy, eki jaqtan áke-sheshesi terbetip turdy, jabylǵanda da – sol átkenshek, biraq onda shashy aǵarǵan, óli janarly ul otyr, eki jaǵynan sup-sur kıingen bireýler áldılep tur. Munda aıtyp-jetkizgisiz tragedııa jatyr. Qaıy­rym­syz urpaq! Balany jónsiz, shekten tys álpeshteý degenniń úlken qatelikke uryndyratynyn, nátıjesinde, minekı, baryn tosqan áke-sheshege uldyń qaıy­ryla qaramaýyna ákep tireıtinin kór­setip otyr. Bala ómirdiń táttisin ǵana emes, aysyn da kórýi shart. Jalǵyz balaǵa baryn úıip-tógip, basyna kótergen ata-ana túbinde ne tapty?! Betinen qaqpaı, baýyrdyń qadirin bilmeı ósken áýmeserden jylýlyq kútý áýreshilik emes pe?! Qoıylymdaǵy jaǵymsyz keıipker bolsa da, ádil sózdi Jorabek aıtty: «Jalǵyz bala dep sholjańdattyńdar. Álpeshtedińder. Je­geni artynda, jemegeni aldynda. Al, ne kór­dińder sodan?!».

Dramanyń avtory – belgili qalamger Medeý Sárseke, qoıýshy rejısseri – Oraz­han Kenebaev. Oqıǵa jelisi qarapaıym-aq. Biraq, sonysymen qundy. Kúndelikti tirlikten boıamasyz kóshirilgen.