Maqala
Saryarqanyń marjany
Sheksiz qazaq dalasynyń dál ortasynda tez arada damyp úlgergen, mándi maǵynasymen erekshelengen fýtýrıstik qala bizdiń táýelsizdigimizdiń jarqyn sımvolyna aınaldy. Dala – qazaqtyń maqtanyshy, kóshpendiler órkenıetiniń altyn besigi. Táýelsiz Qazaqstan astanasynyń osy jazyq dalany tańdap alýy kezdeısoq emes.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 20.10.2018
Avtory: Ақбота Ілиясжанқызы
Maqala
Saryarqanyń marjany
Sheksiz qazaq dalasynyń dál ortasynda tez arada damyp úlgergen, mándi maǵynasymen erekshelengen fýtýrıstik qala bizdiń táýelsizdigimizdiń jarqyn sımvolyna aınaldy. Dala – qazaqtyń maqtanyshy, kóshpendiler órkenıetiniń altyn besigi. Táýelsiz Qazaqstan astanasynyń osy jazyq dalany tańdap alýy kezdeısoq emes.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 20.10.2018
Avtory: Ақбота Ілиясжанқызы
Saryarqanyń marjany
Gýljamal Tagenova. Astana, 2018

Klara Isabaeva

Aqbota Alımhojına


Saryarqany boılaı, negizinde barlyq ólke birdeı qashyqtyqta ornalasady eken – munaı men balyqqa baı Kaspıı, ıaǵnı Batys Qazaqstannan bastap, jyly jáne qonaqjaılyǵymen tamsandyrǵan, baqshasy men baǵyna baı ejelgi Shymkent, Taraz jáne Almaty qalalary, Ońtústik Qazaqstan; biregeı tabıǵı resýrstarymen, taýlarymen, ásem kólder men jasyl ormandarymen erekshelengen Shyǵys Qazaqstan; túrki halyqtarynyń ata-babalarynyń mekeni ejelgi Altaı; eldiń sarqylmas qory Soltústik Qazaqstanǵa deıin.

Ata-babalarymyz qorǵap kelgen álemniń toǵyzynshy ornynda turǵan el úshin, jerimizdiń barlyq óńirlerine maqtanysh ákeletin, táýelsizdik ıdeıasyn, «Máńgilik el» ıdeıasyn biriktire alatyn teńdesi joq injý laıyq edi. Bolashaq qazaqstandyq urpaqtarǵa arnalǵan mundaı jaýapty tapsyrmany oryndaý ońaı emes edi. Sol kezeńde búkil halyq Saryarqa ortalyǵynda astanany salý týraly ıdeıaǵa kúmánmen qarady, biraq ýaqyt óte kele bul sheshimniń durystyǵy dáleldendi. Elbasy N.Á. Nazarbaevtyń sheshimderi men Qazaqstannyń soltústigindegi biregeı qala men ınfraqurylymnyń qurylýy oryndy bolyp shyqty. Aýyr klımattyq jaǵdaılarǵa jáne basqa da kedergilerge qaramastan, Astana qurylysshylary Memleket basshysy qoıǵan tapsyrmany oryndady jáne jazyq dalada erekshe qurylymdy qala paıda boldy. Táýelsiz Qazaqstannyń astanasy zamanaýı álemniń shyndyqtary negizinde jasaldy, onyń qurylysynda XXI ǵasyrdaǵy qala qurylysy óneriniń eń ozyq tehnologııalary men ınnovaııalyq ádisteri qoldanyldy. Soǵan sáıkes, bizdiń bas arhıtektor Qazaqstandaǵy bolashaq urpaq úshin óz tilegin máńgilikke saqtap qalǵysy keldi - zertteý, jańa bıikterge umtylý, basqa halyqtar arasynda progressıvti bolý, sonymen qatar, tabıǵı resýrstardyń azaıyp bara jatqanyn eskerý - jańa tehnologııalardy engizý, el bolashaǵyn oılaýdy amanat etti. Joǵary maqsattar men mindetterdi oryndaý jolynda jańa táýelsiz memlekettiń astanasy - Astanany qurý boıynsha júıeli jáne jigerli jumys bastaldy. Álem boıynsha 40-tan astam sáýletshiler qalanyń salynýy boıynsha halyqaralyq baıqaýlarǵa qatysty. Astana bos jerde emes, Aqmola áskerı bekinisteri negizindegi, 19-shy ǵasyrdyń basynda qalanǵan burynǵy aımaqtyq elınograd qalasynyń ornynda paıda boldy. Qala aýmaǵymen Esil ózeni aǵyp ótedi, ol qalany oń jáne sol jaǵalaýǵa bóledi. Qazaqstannyń jańa astanasy Esildiń sol jaǵalaýynda salynyp, jas qala bolashaqqa umtylǵan, damýdyń ashyq jolyna aınaldy. Norman Forster, Manfredo Nıkolettıdiń keremet fýtýrısttik shedevrleri, Kıse Kýrakavanyń qalalyq josparlaý sheshimderi, kóne saksondyq áshekeılermen, ádemi teatrlar men murajaılar, kórikti jaǵajaılar, kórkemóner kópirlerimen, sporttyq alańdar men saıabaqtar, ásem oıyn alańshalary bar kórkem gúlzarlar qazaqstandyqtardy kásibı jáne rýhanı ósýdegi jańa jetistikterge shabyttandyrdy.

Gýljamal Tagenova. Astana, 2018

Astana qala qurylysy ansambliniń kompozıııalyq ortalyǵy - «Aqorda» Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń rezıdenııasy bolyp tabylady. Ǵımarat qazirgi zamanǵy qurylystyń eń tańdaýly ádisterimen qoldanylǵan. Onyń negizgi elementteri: «Han shatyry» - eń iri arhıtektýralyq joba kózi; «Báıterek» - monýmenti bıik temir qurylymdarynan, shyny, metal jáne betonnan turǵyzyldy. Ol qazaq halqynyń qaıta órleýin, beıbit ómir men uıymshyl memlekettiktiń, máńgilik darhan dalanyń sımvoly boldy; «Beıbitshilik pen kelisim saraıy» - birlik pen dostyqtyń, beıbitshilik pen yntymaqtastyqtyń belgisi bolsa; «Qazaq eli» - Qazaqstannyń Táýelsizdik eskertkishiniń sımvoly, onyń bıiktigi 91 metr - elimiz táýelsizdigin alǵan 1991 jyl­dyń belgisine aınalyp, monýmentte qoldanylǵan aq tús - qazaqstan­dyq­tardyń adaldyǵyn, baý­yrmashyldyǵyn, aq nıetin meńzedi. Sáýlet ansambliniń osi Uly dala dástúrlerin, Eýrazııa mádenıetin alǵa jyljytýdy, zamanaýı álemdik órkenıettiń bóligi retinde kúshti Qazaqstandy qurýda toleranttylyqty beıneleıdi. Aq Ordanyń mańyzdy ereksheligi – qazaq beıneleý óneriniń biregeı jınaǵy bolyp tabylady. Uıymdastyrýshylar ıdeıasyna sáıkes, rezıdenııany bezendirgen qazaq sýretshileriniń shyǵarmalary Batys pen Shyǵystyń teńgerimin quraıtyn eýropalyq mádenıette dala órkenıetin tanytýǵa, sondaı-aq Qazaqstannyń uly órkenıetterdiń mádenıetin biriktiretin memleket retinde qalyptasýyna shaqyrady. Munda Talǵat Tileýjanov, Erbolat Túlepbaı, Aǵymsaly Dúzelhanov, Nellı Býbe, Nurlan Bolatbekov, Qazaqbaı Ájibekov jáne t.b. sýretshilerdiń qoıylymdary qoıyldy. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Rezıdenııasy ǵana emes, sondaı-aq eldiń Parlamenti, Syrtqy ister mınıstrligi jáne Astana qalasynyń basqa da memlekettik ǵımarattary – qazaq sýretshileriniń týyndylary - kartınalar, músinder jáne qoldanbaly óner týyndylarymen bezendirildi.

Táýelsizdikke qol jetkizý, ulttyq ózin-ózi tanýdyń ósýi, Qazaqstannyń kóptegen qalalarynyń paıda bolýynyń ózgerýi monýmentaldy jáne monýmentaldy-sándik óneri músin retinde beıneleý óneriniń bul túrine jańa serpin berdi. Osy oraıda dál osy músin óneriniń jańa astanany qurýdaǵy mańyzdylyǵyna tolyǵyraq toqtala ketsek.

1970-80-shi jyldary kóptegen músinshiler óńdeý men «dekoratıvızmniń» odan ári tasymaldanýy arqyly jáne shyǵys dástúrleri men mádenıetiniń stıldik ereksheligin, árıne, birinshi kezekte Ortalyq Azııanyń negizinde izdeý jolynda boldy. Ejelgi túrkilermen baılanystyrylatyn músindeme elementterin jasaýdyń alǵashqy nyshandary paıda boldy. Músinshiler halyqtyń asa baı qııal áleminiń týyndylary – epıkalyq jáne ertegi keıipkerlerine júgindi. Sonymen qosa, sýretshiler osy baǵytta alǵa qoıǵan mindetter talabymen sol bir qajettilik sharalarynyń sharttaryna saı, sýretkerlik máner boıynsha ózindik joldaryn izdestirýge kiristi. Bul tikeleı halyq shyǵarmashylyǵynyń ózine tán folklorlyq ańǵyrttyǵyn túsinip, buıymdarynyń syıqyrly maǵynasy men nyshandaryn ıgerý arqyly halyqtyń ómiri men jan dúnıesin tanýǵa tikeleı jasalǵan alǵashqy qadam boldy.

80-jyldardyń sońynda kórkemóner arenasyna shyqqan qazaqstandyq músinshilerdiń kelesi býynyna klassıkalyq músindemelerge qaraǵanda, materıal jıyntyǵyn is júzinde basqasha kóre bilý úrdisi tán boldy. Olar plastıalyq oıý-órnekke aınaldyrylǵan beıneniń ishki qurylymyn shyn máninde qura otyryp, onyń meılinshe «jeńildetilýine» umtyldy.

Al, Táýelsizdik jyldardaǵy músin ónerinde sándik-modernıstik sıpattaǵy kompozıııa jáne ortalyq keńistikke kirý qajettiligi kóbirek eskertildi. Ol sándik nemese zergerlik nysan derlikteı bola aldy, qabyrǵada nemese aýada ilinip tura alatyndaı, garfıkalyq nyshan nemese tańbaǵa aınaldy.

Respýblıkamyzdyń táýelsizdik qurýymen baılanysty HH ǵ. sońǵy on jyldyǵy HHI ǵ. bastamasyna monýmentaldy músindemeniń belsendi damýy tán. Eger kameralyq jumystarda avangardtyq formaldy kórkem sheshimderdi izdeý jalǵastyrylsa, monýmentaldyq baǵyttaǵy músinderde klassıkalyq akademızmniń realıstik somdalý úrdisteri qaıta oralyp jatty.

Jer-ana, 2008

Jalpy qalalyq músinder negizinde ártúrli formalarda jáne áser etýine baılanysty túrli nusqalarda usynylady. Eń dástúrli, bedeldi jáne keńinen taralǵan túri monýmentaldy músin bolyp tabylady. Handarǵa, saıasatkerlerge jáne mádenıet qaıratkerlerine arnalǵan eskertkishterde músinshiler men qala turǵyndary úshin dástúrli memlekettik ıdeologııa qabyldanady. Bul ıdeologııa alańdardaǵy burynnan berik tarıhy bar eskertkishterdiń turýy arqyly jalǵasady. Joǵary kóterilgen bastar, erekshe qımyl-qozǵalystar kórermendi klassıkalyq teatr men onyń konvenııalarynyń aqyndyq beınelerine alyp kelse; tamasha kostıýmder, semserler, ordender nemese handarǵa arnalǵan beldikter bıliktiń sımvoly retinde tanylady. Al olar ornalasqan bıik tuǵyrlar men keıipkerlerdiń aıtarlyqtaı ólshemderi «qashyqtyqtan oılaý» fenomenin qalyptastyrady. Dál osy músinder qalalyqtardy nazardan tys qaldyrmaıdy. Qazirgi tańda monýmentaldy músinniń ómirsheńdigin saqtap qalý úshin ıdeologııalyq ımpýlstardyń tiregi men tarıhı oqıǵalardy eske alý jetkiliksiz. Ýaqyt aǵymyna sáıkes, olar mıftik baǵyttardy boıyna sińirip, tarıhı jadydaǵy ırraıonaldy qabattardy baılanystyra otyryp, ýaqyt pen keńistiktiń kemshilikterine sınkretıkalyq túrde jaýap beredi. Búgingi tańda beıtanys, ekzotıkalyq, etnografııaǵa degen kózqaras suranysqa ıe jáne bul qyzyǵýshylyqta ujymdyq beısanalyq, mıfologııaǵa degen ıntýıtıvti tartymdylyq paıda boldy. Eýropaǵa jatpaıtyn mádenı nysandarǵa qyzyǵýshylyq HH jáne HHI ǵasyrdyń «belgisi» boldy.

1996 jyly Almatydaǵy Respýblıka alańynda Táýelsizdik eskertkishinde birinshi bolyp Saq jaýyngeriniń beınesi kóterildi. Astanadaǵy Báıterek sekildi eskertkish qazirgi zamanǵy Qazaqstannyń sımvoly bolyp tabylady. Oǵan Shot-Aman Ýálıhanovtyń jetekshiligimen, sonyń ishinde Nurlan Dalbaı, Ádilet Jumabaev, Qyzybek Jyrylǵapov jáne taǵy basqa sáýletshiler men músinshiler toby jumys jasady. Taqyrybyna baılanysty birden bul eskertkish memlekettiń mádenıeti men ıdeologııasynyń belgisine aınaldy. Kompozıııanyń ortasynda - Mańǵyshlaq kulpytastaryna uqsas 28 metrlik tik plastıkalyq stella ornalasqan. Ol 6 metrlik «Altyn adam» músinimen qanatty janýar taý barysynyń ústinde tur. B.z.d. 5-6 ǵasyrlardaǵy saq jaýyngerleriniń Esik qalashyǵynan tabylýy, HH ǵ. 1970-shi jyldary úlken jańalyq edi. Altyn buıymdarmen bezendirilgen biregeı kostıýmdegi saq jaýyngeri ejelgi dáýirde Qazaqstan aýmaǵynda bolǵan joǵary mádenıetti kórsete otyryp, shynaıy arheologııalyq jetistikke aınalǵan bolatyn. Kolonnanyń negizinde allegorııalyq fıgýralar ornalasqan músindik top bar. Olar «Aspan danasy», «Jer-Ana» jáne qulyn ústindegi eki bala somdalǵan. Salt atty jasóspirimder Qazaqstannyń jastary men bolashaǵyn meńzeıdi. Kolonnanyń eki jaǵynda beınelengen 10 barelef, qazaq eliniń ejelgi kezeńinen búgingi kúnge deıingi tarıhynyń mańyzdy betterin baıandaıdy; Tomırıs patshaıym men Saq kezeńi, Uly Túrki handyǵy, Qazaq handyǵy, Asharshylyq jyldary, Jońǵar shapqynshylyǵy, Reseı men Qazaqstannyń dostyǵy (Fedor Dostoevskıı, Shoqan Ýálıhanov, Taras Shevchenko), repressııa jyldary men Uly Otan soǵysy jáne t.b. Shota Ýalıhanovtyń monýmentti jáne arhıtektýralyq jobalary maǵynaly, erekshe bolyp keledi. Onyń shyǵarmalary taza ári bastapqy maǵynaly ulttyq rýh pen kolorıtke ıe. Ýalıhanov arhıtektýralyq-músindik jobalarynda ıdeıalyq bolsyn, mazmun jaǵynan keńistik ortada óziniń ár túrli, naqty sheshimin tabady.

Al, Astana qalasynda kórinis tapqan «Tomırıs», «Altyn adam», «Qorqyt ata», qazaq handary men batyrlary «Jánibek» pen «Kereı», «Kenesary» jáne basqa da kóptegen tarıhı jáne tarıhı mıfologııalyq beıneler qalanyń kórkemdik ımıdjiniń belgisi bolyp, bul jer jalpy túrki áleminiń mádenı ortalyǵyna aınaldy. Nurlan Dalbaı, Ádilet Jumabaev, Qaırat Suranchıev, Sársembek Júnisov, Bahtybaı Taıtalıev, Erlan Jaqypbekov jáne joba jetekshisi Shot-Aman Ýálıhanov syndy avtorlardyń uıymdastyrýy boıynsha, altyndatylǵan aq tústi baǵanalardyń joǵarǵy jaǵynda ornalasqan ańyzdaǵy samuryq qus pen tuǵyryndaǵy tórt barelef – «Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti jáne Qazaq eli», «Batyldyq», «Jasampazdyq» jáne «Bolashaq» atty músinder bizdiń tarıhymyzdyń negizgi kezeńderin keıipteıdi, al joǵaryda ornalasqan stella baǵyttalǵan qus «Samuryq» – eldiń odan ári damýyna jáne gúldenýine jol ashady degen senimmen boı kóterip tur.

Kereı han jáne Jánibek han

Astanada Esil jaǵalaýyna 2001 jyly ornatylǵan, klassıkalyq mánerde somdalǵan at ústinde qazaq eliniń sońǵy hany Kenesaranyń músinimen bezendirilgen. 2010 jyldyń maýsym aıynda Tuńǵysh Prezıdent murajaıynyń aldyndaǵy alańda (Qazaqstan Prezıdentiniń burynǵy Rezıdenııasy) músinshi Renat Ábenov qazaq handyǵynyń negizin salǵan Jánibek pen Kereı handarynyń eskertkishterin ornatty. Prezıdent N.Á. Nazarbaev atap ótkendeı, bul oryn kezdeısoq tańdalǵan joq, óıtkeni dál osy jerde Táýelsiz Qazaqstannyń jańa Astanasynyń júregi soǵyp bastaǵan bolatyn.

Astanada tek qazaq músinshileri emes, sonymen qatar basqa da elden kelgen músinshilerdiń jumystaryn kórýge bolady. 2008 jyly «Jer-ana» monýmentin býrıat elinen shyqqan, belgili reseılik músinshi, sýretshi jáne zerger Dashı Namdakov ashty. Eskertkish alyp, úlken buqanyń ústinde, semser ustaǵan eki barystyń qorǵaýynda turǵan saq patshaıymy Tomırısti usynady. Bul músinniń tereń tarıhı mańyzy bar. B.z.d. VI ǵasyrda Mıdııa patshasy Uly Dalany basyp alýǵa sheshim qabyldaıdy. Sol kezde saq patshaıymy Tomırıs bolatyn. Onyń jary Rýstem Kırdiń semserinen kóz jumady. Patsha Kırdiń maqsaty Tomırıske úılenip, eki patshalyqty biriktirý edi, biraq patshaıym Kırdi shaıqasta jeńip, basyn shaýyp alady. Dashı Namdakov bul músinde patsha Tomırıstiń tarıhyn zertteı otyryp, onyń batyldyǵyn, erjúrektigin, áıel adamnyń er adamnan kem emes batyl iske barǵanyn kórsetý úshin, beıneni barystarmen qosa alyp buqanyń ústine ornalastyrý arqyly sheshedi, bul kórinis Tomırıstiń kúsh-jigerin odan saıyn ásireleı túsedi. Músinshi Keńes monýmentaldy mektebiniń kanondaryn jeńip, kóshpeli mentalıtetke sáıkes, ózindik ereksheligin bildirý formýlasyn tapqan. Onyń ózine ǵana tán biregeı plastıkasy bar. Músinshiniń kórmeleri Florenııa, Nıý-Iork jáne Londonda úlken jetistikterge jetip, Monǵolııanyń Memlekettik syılyǵymen marapattalǵan.

Asharshylyq qurbandaryna arnalǵan eskertkish

Sonymen qatar, Astanada Qazaqstan tarıhynyń qaıǵyly betterin kórsetetin Asharshylyq kezeńi men repressııa jyldaryna arnalǵan eskertkishter bar. 2012 jylǵy 31 mamyrda Qazaqstanda Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnine Qazaqstanda jappaı ashtyqtyń 80 jyldyǵyna oraı «Asharshylyq qurbandaryna» eskertkish ashyldy. Monýmentaldy músindik-kórkem kompozıııa «qaıǵyly qabyrǵa» - kıiz úıdiń bir bóliginen (kerege) quralady, ol birneshe músinder tobynan turady, olardyń ishinde tiri adamdar men óli adamdardy beıneleıtin, balbalalarǵa uqsas qara tas músinder ornalasqan. Sáýlettik kompozıııasynyń avtory Oral Álibaev bolsa, eskertkishtiń qurylymyn músinshi Valerıı Pırojkov ázirledi.

Astana áli de bolashaqqa umtylatyn qala, bul jerde monýmentaldy, patrıottyq jáne patetıkalyq ereksheliktermen kórinis tapqan músindermen qatar, jas astanaǵa keremet kórkem kórinis pen ádemilik beretin biregeı zamanaýı sándik músinder de bar. Ol músin ónerindegi tez boı kótergen janrlarynyń biri qalalyq landshaftyq músinder. Bilim berý, mádenıet jáne jobalaý bastamalarynyń udaıy ósýi adamı bastamalar men ıntellektýaldyq kózqarastardyń arqasynda oryn alady. Osylaısha, ıdeologııalyq «bir rettik» qalalyq músinderdi sanaly dep esepteýge bolady: shyndyǵynda kórermenge joldanǵan qalalyq músinder men eskertkishter týraly habarlama olardy basqa da kóptegen qatynastarda oqyp shyǵýǵa múmkindik beredi. Qalalyq músinderderdiń maǵynasy kóbinese obektilerdiń kórkemdik qasıetiniń sapasynda bolmaıdy. Qazirgi tańda ınnovaııalyq jáne kórkem nysandarǵa qaraǵanda qarapaıym nysandar keńinen taralǵan: beıne neǵurlym jalpylanǵan bolsa, soǵurlym tez tanylady; bundaı beıneler qalalyq ómirdiń tynymsyz yrǵaǵymen baılanysa ketedi. Árıne, shaǵyn formalardaǵy músinderdiń monýmentaldy músinderge qaraǵanda, belsendi qalalyq ortada jańa kontekstke beıimdelý úshin áldeqaıda múmkindigi kóp bolady. Olarǵa mysaly: «Qala turǵyny», «Rolıktegi qyz», báıterekke jaqyn jerde ornalasqan, molbertke qyzyǵa beınelep jatqan, beısbolka men djınsy kıimdegi «Sýretshi» qyz jáne qazaqtyń sándik-qoldanbaly ónerine jatatyn jaýharlar, qazaqtyń ulttyq zergerlik ónerimen baılanysty qola, plastık, shyny, tas jáne metaldan jasalǵan dástúrli áshekeıler men bilezikter, «otaý júzik», «qustumsyq» pishinderindegi úlken kólemdi saqınalar syndy serııaly jumystar aýqymdy kólemde berilip, ulttyq naqyshty týdyryp qana qoımaı, qazaq óneriniń biregeıligin eske túsiredi. Saqına men júziktiń kıeligi men qasıettiligine sený ǵurpy shyǵys halyqtarynda keńinen taraǵan túsinik. Qazaqtyń zergerlik óneri ulttyq mádenıetimizdiń tarıhynan erekshe oryn alady. Jalpy alǵanda, qazaq zergerleri kórkemdik beınesinde óziniń dástúrlik turaqtylyǵy men sándik ustamdylyǵyn saqtaı otyryp, qarapaıymdylyqqa umtylǵandyqtarymen erekshelengen. Halyq óneri – bul ótkenniń qazirgi jańǵyryǵy. Ǵasyrlar boıyna urpaqtan-urpaqqa berilip kele jatqan bul halqymyzdyń ulttyq murasy esh ýaqytta óziniń ómirsheńdik qaınar kózin joǵaltpaıdy.

Sonymen qatar, óziniń shyǵarmashylyǵymen kózge túsken, qala ortalyqtarynda, saıabaqtardaǵy músinderimen erekshelengen Astana alańyndaǵy Pavel Shorohovtyń «Ǵashyqtar», «Ushý kezinde», «Tasbaqalar», «Jylqy tabyny», «Hilton» qonaq úıindegi qumyrsqalar, «Oqýshylar saraıynyń» alańyndaǵy «Balalar shyǵarmashylyǵy» jáne t.b. músinderi naǵyz jas qalanyń belgisine aınaldy. Músinshi shyǵarmashylyǵynyń aýqymy kishigirim formalardan monýmentaldy jumystarǵa deıin keń jáne kóp qyrly. Qala onyń shabyt kózi, sheberhanasy. P. Shorohovtyń jumystaryndaǵy kompozıııanyń tutastyǵy, sándik kórkemdigi men emoııalyq túrde qanyqtyrýy - rıtm men plastıkanyń oınaýy músinshiniń baı rýhanı álemimen jaqynyraq tanystyrady.

Astana qalasynyń ortalyǵyn kórkemdik obektilermen bezendirý úshin ákimshilik «Qazaqstannyń shaǵyn arhıtektýralyq formalary jáne Astananyń sándik músini» atty baıqaýyna arnaıy bastama kóterdi. Onda Erbosyn Meldebekov, Janat Elibaeva, Abaı Chýnchalınov syndy Qazaqstannyń qazirgi zamanǵy kóptegen belgili sýretshileri qatysty. Olar Astananyń ortalyǵyn halyq shyǵarmashylyǵy men qolóner buıymdaryn beıneleıtin músindermen bezendirdi. Qalalyqtardyń serýendeıtin Astananyń eń kórikti jerleriniń biri sýly jasyl býlvardaǵy qobyzda oınaǵan baqsyny, shańyraq tasymaldaǵan túıeni de baıqaýǵa bolady. Iaǵnı, bul músinder qazaq eliniń sakraldy álemimen tanystyrady. Qazaqtyń qasıetti aspaby qylqobyz ben Qorqyt ata ańyzyna jeteleıdi, shańyraq tasymaldaǵan túıe kóshpendi qazaq eliniń turmysy men ómirin  kóz aldyńa elestetedi.

Maqta qyz ben mysyq

«Rixos» sándi qonaq úıiniń aldynda turǵan kezde, ejelgi Qazaqstannyń arheologııalyq muralaryn, Uly Jibek jolyn jáne bizdiń elimizdiń baılyǵyn beıneleıtin sýretshi Nurbosyn Orysulynyń «Altyn  tógilgen qumyra» músinin kóremiz. Al, ırktiń aldyndaǵy alańda qazaq ertegileriniń alleıasy, sýretshi Dúısen Erjanovtyń «Aldar Kóse», «Qanbaq shal», «Kúnekeı arý», «Maqtaqyz ben mysyq», «Qojanasyr» jáne «Tas uly» músinderi ornalasqan. Bul músinder arqyly qazaqtyń ǵajap ertegi áleminiń esigi ashylady. Sol rette, Astana qalasyn qazirgi zamanǵy sáýlet óneriniń murajaıy retinde ǵana emes, ashyq aspan astyndaǵy músin murajaıy retinde de qarastyrýǵa bolady.

It pen qyz

Táýelsiz Qazaqstannyń ulttyq kórkem paradıgmasy óner qıylysynda jáne tehnıkanyń sońǵy biregeı ártúrlilikti, serpindi túrli baǵyttary, stılder men beıneleý óneriniń janrlary damýshy, dástúrli jáne akademııalyq eki jıekteri bar bolyp shyqty.

Monýmentaldy músin, monýmentaldy-sándik óner Qazaqstandaǵy kórkemóner shyǵarmashylyǵynyń eń jas túrleriniń qataryna enedi. Olardyń ereksheligi men damýy belgili bir aıqyndalǵan dárejede memlekettik ınfraqurylymdardy óristetýge arnalǵandyqtan, jeke tulǵalardyń tapsyrystary bolmasa, ómir súrýi múmkin emes erekshe óndiristik ahýaldarǵa táýeldi bolǵandyqtan jáne belgili bir jaǵdaılarda qoǵamdyq sanaǵa, onyń bilimdilik deńgeıine, joǵary talǵamyna súıenedi. Qazirgi músin jáne monýmentaldy ónerde qalyptastyrylǵan shyǵarmashylyq tájirıbeler keńinen jınaqtaldy jáne olar jeke avtorlyq tájirıbeler arqyly ótýine esh kúmán joq.

Qazaqstan – uly keń-baıtaq dalada at ústinde oınaǵan, kóshpeli baı dástúrimen erekshelengen úlken eýrazııalyq eldiń urpaǵy. Artyna keremet keń dalany, ondaǵy baılyqty qaldyrǵan batyrlarǵa turǵyzylǵan eskertkishter ata-babaǵa, tulǵalarǵa degen qurmet. Ony ulyqtaý, nasıhattaý ónerdiń mindeti. Osy oraıda plastıkanyń kórkemdik sheshiminiń dınamıkasy men jańa izdenisteri qondyrǵyly músinderge qaraǵanda monýmentaldy músinde az boldy. Onyń sebebi, múmkin bizdiń elimizde bul janr túrli sebepterge baılanysty klassıkalyq eýropalyq baǵyttan bastaý alǵandyqtan bolar. Eń basty sebepterdiń biri  HH ǵ. Qazaqstannyń kásibı zaıyrly músin óneri eýropalyq plastıkalyq dástúrdiń negizinde qalyptasyp damydy. Eger qondyrǵyly músinde únemi álemdik kózqarastar men kórkemdik ustanymdardyń, mádenı muranyń ártúrli qabattaryn kórsek – saq altyndary men qolasynan bastap memorıaldyq túrki músinderi, qazaqtyń ulttyq oıý-órnegi jáne t.b. bolsa, monýmentaldy músininiń plastıkalyq júıesi áli de ulttyq  bezendirilgen eýropalyq kanonnyń sheńberinen shyqpady. Soǵan qaramastan, bul jumystarda ulttyq reńniń kórinisi aıqyn kórinedi, kórkem keshende etnografııalyq elementter belsendi qoldanylady jáne osy baǵyttyń basty jetistigi men mańyzdylyǵy ıdeıanyń utymdy sáti bolyp tabylady.

Astana qalasynyń ulttyq naqyshtaǵy monýmentaldy músinderi qazaq eliniń tarıhymen, salt-dástúrimen, qıyn kezeńderi jáne jalpy qazaq elimen, onyń mentalıtetimen, fılosofııasymen, rýhanı qundylyǵymen, jan tebirenter bastan keshken oqıǵalarymen kórneki túrde birden tanystyryp ótedi. Dál osy óner túri memlekettiń keńdigin, óner jáne ǵylym qaıratkerlerin, qazaq eliniń memleket bolýyna, táýelsizdigine yqpal etken batyrlarymyz ben ǵalymdarymyzdy nasıhattaýda birden alǵa qaraı jyljydy. Osy oraıda monýmentaldy músin ónerinde músinniń mazmunymen qatar, onyń kórkem sheshiminde de ózgerister paıda boldy. Bul jerde Táýelsiz Qazaqstan kezeńindegi músinderdiń ansambldik ereksheligin atap ótýge bolady. Ol biz joǵaryda atap ótken sıntez tásilin qoldaný, ıaǵnı músinniń qorshaǵan ortamen, arhıtektýramen jáne tabıǵı landshaftarmen baılanysy. Bundaı baılanys Astana qalasyndaǵy tógile aqqan Esil ózenin qosqanda músindik komplekster mazmun jaǵynan da, kórkemdik jaǵynan da maǵynaly, ári tıimdi shyqty.

Ár memlekettiń óneri – adam qolynan shyqqan ony qorshaǵan ortasynyń, týǵan eliniń, onyń mineziniń, taǵdyry men tarıhynyń jalǵasýy men shyǵarmashylyq qabiletiniń damýy bolyp tabylady.

Astana – túrki áleminiń ortalyǵy, aınasy. Astana - bolashaq úshin, ósip kele jatqan jas urpaqtarǵa týǵan eliniń qanshalyqty qymbat ekenin, mundaǵy eskertkishterdi kórý, mán-maǵynasyn túsiný arqyly eliniń erligin, batyldyǵyn kórýde patrıottyq sezimin týdyratyn birden-bir aǵarý kesheni bolsa, shetelden kelgen qonaqtar úshin jazyq dalada ornalasqan tarıhy zor, jan-dúnıesi baı, erekshe qazaq elimen tanysatyn úlken álem bolyp tabylady.

Balet akademııasy - kóshirme. P.Shorhov