Maqala
Sabyr Mámbeevtiń shyǵarmashylyǵyndaǵy kórkemdik erekshelikter
HH ǵasyrdyń 50-60-shy jyldary qazaq beıneleý ónerinde ulttyq mekteptiń qalyptasý kezeńi bolyp tabylady. Qazirgi tańda dúnıetanymnyń ózgerýi, adamdardyń máńgilik muraty men muńy, úmit dúnıesi kenep betinde sýretshilerdiń júreginen ótip jatady.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 29.05.2019
Avtory: Ақбота Ілиясжанқызы
Maqala
Sabyr Mámbeevtiń shyǵarmashylyǵyndaǵy kórkemdik erekshelikter
HH ǵasyrdyń 50-60-shy jyldary qazaq beıneleý ónerinde ulttyq mekteptiń qalyptasý kezeńi bolyp tabylady. Qazirgi tańda dúnıetanymnyń ózgerýi, adamdardyń máńgilik muraty men muńy, úmit dúnıesi kenep betinde sýretshilerdiń júreginen ótip jatady.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 29.05.2019
Avtory: Ақбота Ілиясжанқызы
Sabyr Mámbeevtiń shyǵarmashylyǵyndaǵy kórkemdik erekshelikter
Taýda.1965-1957

1950 jyldary beıneleý ónerinde ulttyq mektepti qalyptastyrý basty máselege aınalǵany belgili. Sýretshiler shyǵarmalarynda ulttyq mánerdi ustana otyryp, árqaısysy óziniń jeke qoltańbasyn qalyptastyrdy.

Qazaqstan beıneleý ónerinde erekshe máner men qoltańbany izdený máselelerin maqsat etken sýretshilerdiń biri Sabyr Mámbeev boldy. 2018 jyldyń jeltoqsan aıynda Á. Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner mýzeıinde qylqalam sheberiniń 90 jyldyǵyna arnalǵan jeke kórmesi atalyp ótti. Kórmede mýzeı jáne sýretshi otbasylarynyń jınaǵynan masterdiń 80-ge jýyq keskindeme jáne grafıkalyq jumystary qoıyldy jáne olardyń arasynda alǵash ret usynylǵan jumystar da boldy. Osy kórme arqyly kórermen taǵy bir ret sýretshiniń maǵynaly, mándi týyndylarymen, tabıǵattyń qubylmaly sátterin, beınelerdiń ózindik minezdik sıpatyn lırıkalyq sezimde beınelegen sýretshiniń shyǵarmashylyǵymen qaıta qaýyshty.

Sabyr Mámbeev 1950jyldary Máskeýde alǵash kásibı joǵary bilim alǵan bir top sýretshilerdiń qatarynan, Qanafııa Teljanov, Naǵymbek Nurmuhamedov, Moldahmet Kenbaev, Gúlfaırýs Ismaılova, Aısha Ǵalymbaeva, Kámil Shaıahmetov syndy, 1953 jyly Sankt-Peterbýrgtegi I.E. Repın atyndaǵy Keskindeme, músin jáne arhıtektýra ınstıtýtyn bitirdi [1].

Mámbeevtiń erte kezeńdegi shyǵarmashylyǵynda peızaj janry erekshe oryn aldy. Dál osy janrda jas sýretshi jańa, ózine ǵana tán áýenderdiń dybystalýyn tapty. Kóptegen zertteýshiler qalamgerdiń týyndylaryndaǵy osy ózgesheligine nazar aýdardy. Mysaly, «S. Mámbeevtiń shyǵarmashylyǵynda, ásirese tabıǵat kórinisterinde jańasha izdenister kóp boldy. Ol tabıǵatpen, tús nıýanstarymen jaqynyraq tanysyp, barynsha dáldikpen berý úshin etıýdterge jıi shyǵyp otyrdy. Tabıǵatty qaıtalaý múmkin emes, degenmen, kenep betine qas qaǵym sátti shynaıy keltire otyryp, kompozıııalyq qurylymnyń túsinikti bolýyna qol jetkizgen sýretker», - dep ónertanýshy Baıan Barmanqulova sýretshiniń beıneleý ónerindegi jańasha kózqarasyn, baǵytyn baıandaı kele, onyń ár kezeńde beınelegen etıýdtyq týyndylaryndaǵy ımpressıonısterge tán ereksheligin de atap ótedi [2].

Qyzǵaldaqtar. Etıýd. 1963

Onyń shyǵarmadaǵy náziktikpen berilgen taýlary, jazyq dala men qubylmaly aspan kórinisi jyly sezim men tereń tynys beredi. Aıtalyq, «Taýda» (1956-57) keskindemesindegi kún sáýlesimen berilgen jyly tústerdiń ózara baılanysy, sulý tabıǵat aıasyndaǵy bir otbasynyń baqytty sátin máńgilikke qylqalam ushymen saqtap qalǵandaı. Ári qaraı, «Plenerde» (1958), «Qyzǵaldaqtar» (1963), «Talǵar» (1963), «Qapshaǵaı» (1982) jáne taǵy basqa etıýdtyq jumystarynan shegi joq kókjıekpen ulasyp jatqan tabıǵatty, ómirdiń naqty kezeńderin beıneleýde qalamgerdiń muqııattylyǵy men ár nársege erkeshe kóńil aýdarǵanyn baıqaımyz.

Qalamger ıesi keskindeme tiliniń tazalyǵyna shynaıy berilgen sheber edi. Jalpy shǵarmashylyǵynda «forma men keńistiktiń», «keńistik pen tústiń» dál bolýyn, onyń mazmuny men mánin tutas bir júıede oqylýynyń mańyzdylyǵyna asa kóńil bóldi [3].

Sýretshi 1950-60 jyldary týyndaǵan kompozıııalaryndaǵy kórinisteri men olardyń obrazdarynyń birtutas rýhyna tereńirek kóńil bólgen. Sabyr Mámbeevtin kez kelgen janrdaǵy qandaı jumysyn alsaq ta, halyqtyń turmys saltynyń, adamdardyń minezimen bet álpetinashýda, óziniń sezimderin dál beıneleýge tyrysqanyn kóre alamyz. Máselen, «Hosttaǵy teńiz» (1956), «Kıiz úıdiń qasynda» (1958, 1962), «Kósh» (1959), «Stýdent qyzdar» (1959) jáne t.b. peızaj janryndaǵy jumystary lırıkalyq sezimge bólengen.

Stýdent qyzdar. 1959

«Stýdent qyzdar» (1959) týyndysynda jap-jasyl tabıǵat qushaǵynda, saıabaqtyn ishinde eki qyzdyń beınesin kóremiz. Sýretshi zamanaýı qarapaıym sıýjette eki sulý zamandastardyń sulbasyn sezimtaldyqpen mán bere otyryp, minezderderin asha túsken. Osy tektes jumystar sııaqty sýretshi zamandastar taqyrybyna jıi oralyp otyrdy.

Keskindemeshi qala tirshiligin de erekshe mánmen sýrettegen. Bir ǵajaby, jaı ǵana qarapaıym sıýjettiń ózi kartınada múldem basqasha maǵynaǵa aınalatyn. Mysaly, qalamgerdiń «Meniń qalamda» (1960) kartınasyn ónertanýshy B. Barmanqulova bylaı sýretteıdi: «ırıs gúliniń jasyl ushar basynyń tusynda eki jas qyz beınelenedi, ekeýi qatar otyrǵanymen, oılary bir bólek. Munda qalanyń arpalys kóshesi emes, adamnyń tabıǵatpen ońasha qalyp, demalatyn jeri, saıabaqtyn bir buryshy ǵana alynǵan. Degenmen, kartınanyń ekinshi kórinisindegi asyqqan adamdarǵa qaramastan, týyndydan sol keńistiktegi tirlikten baqytty álemniń beınesin kóremiz» [3]. Munda S. Mámbeev qala turǵyndaryn tabıǵat aıasyna, tabıǵatpen úndesýge shaqyrady, adam men tabıǵattyń úzilissiz, erekshe baılanysyn taǵy kórsetedi.

Al, onyń belgili «Kóktem» (1964) týyndysyndaǵy aspan-taýlardy, dalany beınelegen ásem boıaýlarynyń jarasymdy áýenin sezemiz. «Kartınada adamdar men tabıǵattyń tek lırıkalyq kúıi ǵana emes, sonymen qatar sýretshiniń rýhanı erekshelikterinbaıqatatyn oı-sezimderi de kórinedi. Tús reńderiniń ózgerýi kók shóptiń náziktigi men kúmisteı tazalyǵyn kóz aldymyzǵa ákeledi»[3]. Negizinde, árbir týyndysyn jaryqqa shyǵararda sýretshi óz maqsatyn saraptaı otyryp, jan dúnıesindegi tolǵanysty tústerdiń kómegimen sheber oryndaıdy.

1970-shi jyldary taqyrybyn, beınelerin, oılaryn qala ómiriniń «ǵajaıyptarynan» adamdarǵa arnaǵan Sabyr Mámbeev kóz aldymyzǵa joǵaltyp alǵan qundy kategorııalardy, adam jáne onyń qorshaǵan ortanyń ajyramas bóligi ekendigin eske túsirip, dálme-dál qaıta qaýyshtyrady. «Keshki Ystyq kól» (1972), «Ile ózeni» (1973) týyndylarynda sýretshi adam men tabıǵattyń tyń baılanysyn, kúndelikti ómir tirshiliktiń nyshanyn beıneleıdi.

1980-shi jyldary sýretshi birte-birte ashyq dáldik baǵytyna kóshedi, ıaǵnı syzyqtardyń bir sarynda úzilmeýi, tús kórinisteriniń, jaryq pen kóleńkeniń, jer men kógildir aspannyń qarama-qarsylyǵyna asa mán bere bastaıdy.Bul onyń«Taýǵa baratyn jol» (1980), «Terekter men taýlar» (1980), «Qapshaǵaı» (1981), «Jaılaýda» (1988) atty shyǵarmashylyq týyndylarynda ózindik jeke mánerde kózdegen kompozıııasynda forma arqyly sýretshi qarapaıym zattardan áserli, lırıkalyq, psıhologııalyq sezimdi bere aldy.

Tereze aldynda turǵan qyz. 1958

Portret janrynda beınelengen týyndylarynda bul tásilderdi sýretshi kompozıııalyq qurylymynda ózgerister eńgizedi. Sol jumystardyń ishinde «Qyzdyń portreti» (1954, 1956) «Tereze aldynda turǵan qyz» (1958), «sýretshi M.S. Lızogýbtyń portreti» (1959), «Plenerde» (1959), jáne t.b. týyndylarynda forma (jalpylama) retinde berý jáne onyń áserin boıaý kúshimen sheship otyrǵan. Qalamgerdiń bul týyndylary ózinshe bir erekshe qaıtalanbas sezimge bóleıdi. Sýretshi shynshyl obrazdar men shynaıy beınelengen sıýjetterden alshaqtaı bastap, abstraktyly kompozıııaǵa kóshedi. Sonymen qatar, S. Mámbeev oryndaǵan jumystarynda emoııalyq, lırıkalyq sezimin, fılosofııalyq máselelerdi aldynǵy qatarǵa qoıady. Kórkemdik sheshiminiń mańyzdylyǵynda tús arqyly dınamıkalyq qozǵalys áserin, erekshe tynysyn berýdi kózdeıdi. Mysaly, 1957 jyly jazylǵan «Qara kımono» jumysynda qara, qyzǵylt pen ashyq jasyl jáne aqshyl tústermen úılesken, sándi kımono kıgen áıeldiń sulbasy erekshe sezimmen beınelengen. Sýretshi áıel obrazyna tán minezdik qasıetin boıaý arqyly bildire, bet-pishininen tańǵy shýaqty sezinýge bolady. Kompozıııada kımononyń edenge jaıyla jatqan etegin jyly, ashyq tústermen, al joǵarǵy jaǵyn qara tústi sýyq tústermen utymdy baılanystyrǵan.

Sabyr Mámbeevtiń shyǵarmashylyq týyndylarynda tús zattyq nemese obrazdyq beınelerdiń belgisi bolyp qana qoımaı, pishindi tolyǵymen kórsetý qajettiligin qarastyrady. Osy oraıda sýretshiniń keıingi 1970-80 jyldardaǵy «Kıiz úıdiń ishinde» (1970), «Qyzdar» (1970), «Ile ózeni» (1973), «Áńgime» (1978) «Taýǵa baratyn jol» (1980), «Qordaı» (1982), «Baqyt. Portret» (1986) jáne t.b. jumystarynda edáýir ózgerister baıqalady, beıneleý máneri men reńdik sheshimderi ózgergeriske ushyraıdy.

1970-80 jyldary óz shyǵarmashylyǵymen erekshe kózge túsken jańa tolqyn sýretshileri paıda boldy, olardyń qataryna Erbolat Tólepbaı, Dýlat Álıev, Amandas Aqanaev, Asqar Esdaýletov, Qýat Asqarov jáne t.b. jatady. Osy kezde respýblıkamyzda qoǵamdyq-saıası ómirdegi keleńsiz qubylystardyń etek alǵan kezeń edi. Iaǵnı, ınternaıonaldyq tárbıe ulttyq saıasattyń ornyna júrdi nemese bútindeı ony aýystyrdy. Árıne, bunyń barlyǵy halyqtyń oı-sanasyna, mádenıetine, ónerdiń barlyq salasyna zor áserin tıgizdi.

Gobelen qasyndaǵy qyzdar.1971

Osyndaı ózgerister sýretshiniń shyǵarmashylyǵyna áserin tıgizbeı qoımady. Eger, onyń bastapqy kezeńdegi kartınalarynan adam men tabıǵattyń bir-birimen úzilissiz baılanysyn, jer-ana tabıǵattyń kúsh-sıpatyn kórgen bolsaq, endigi kezekte onyń týyndylarynyń basty keıipkeri «adam» boldy. Iaǵnı, ótkenge, umyt bolyp bara jatqan ata-baba beınesine oralý syndy máńgilik taqyryptar oryn ala bastady.

1990-2000-shy jyldar aralyǵynda S. Mámbeevtiń shyǵarmasyndaǵy realıstik beıneler formaldi deńgeıge aýysady: «Terekter» (2003), «Nemeremniń portreti» (2009), «Erkin kompozıııa» (2010), «Tekeli taýynda» (2013), «Taý joly» (2013) jáne t.b. Bul týyndylarda tústerdiń qatańdyǵy baıqalady, ashyq-názik túster qoıý, qara tústi boıaýlarǵa aýysady, sýretshiniń tereń oıyn, jan-tolǵanysyn onyń kenep betintegi boıaý qabattarynyń kúrdelene túskendiginen baıqaýǵa bolady.

Óner jolynda talǵamdylyqtaryn tanytqan sýretshilerdiń árbir shyǵarmashylyq týyndylary kompozıııalyq sheshimderimen, ondaǵy forma men keńistikti jáne kórkemdik sheshimderimen óner súıer qaýymdy kelesi oıǵa qaldyratyndaı negizdegen. Dálirek aıtqanda, óziniń erekshe tulǵalyq qoltańbasymen tanylǵan keskindemeshi Sabyr Mámbeevtiń qoltańbasy adamzat balasynyń ómir-tirshiligine, týyp ósken jerine, Qazaqstan jeriniń sulý kórinisi men tarıhyna, mádenı fılosofııasyna júgingen kompozıııalyq taqyryptary shyǵarmashylyǵynda negizgi oryndy alady.

Kesteshi. 1970

Sýretshiniń árbir týyndysynda avtorlyq taza sezimin, aldyn ala boljaýǵa bolmaıtyn tústerdiń úndestigin, mánerli úılesimdiligin, kompozıııasyndaǵy qarapaıym formanyń anyqtyǵyn kóremiz.

Qylqalam sheberiniń qazaq beıneleý ónerinde bolyp jatqan ózgeristerge, aldyńǵy býynnyń shyǵarmashylyqtaǵy estetıkalyq tárbıesi men rýhanı sezimderine yqpalyn tıgizgeni anyq. Qazirgi kezeńde bizdiń elde óner salasynda júrgen árbir sýretshiniń shyǵarmashylyq joly keń, ári san qıly.

Sheber týǵan jerine, eline degen súıispenshiligin shyǵarmalarynda erekshe náziktikpen berilgen reńder, túster men boıaý jaǵystary arqyly ózine ǵana tán qoltańbasymen bildirdi.  Onyń beıneleý ónerindegi ózgesheligi boıaýlarynyń jumsaqtyǵy men tústeriniń móldirliginde, tazalyǵynda edi. S. Mámbeev sýretker retinde qaıtalanbas naǵyz týyndylardy dúnıege alyp keldi. Onyń shyǵarmalary úńilgen saıyn árdaıym jańa tynys syılaıdy, onymen birge saǵynysh,  jylylyq sezimin týdyratyny taǵy bar. Jalpy qazaq beıneleý óneriniń tórinde talant esimi qaıtalanbas «klassık sýretker» bolyp qala beredi.

 

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. Барманкулова Б. Изобразительное искусство Казахстана. Алма-Ата, 1980, 1980. - 263 с.
  2. Барманкулова Б. Пространство степи в пространстве искусства Казахстана. В кн: Культура кочевников на рубеже веков (XIX-XX, XX-XXI вв.): Проблемы генезиса и трансформации. -Алматы,  1995. -Алматы, 1995. - 103 с.
  3. Барманқұлова Б. Сабыр Мәмбеев. Каталог. - Алматы, «Ruan» баспа компаниясы, 2013. - 176 б.
  4. Мастера изобразительного искусства Казахстана // Г. Сарыкулова, И. Рыбакова, М. Габитова. Алма-Ата: Наука, 1972. - 143 с.
  5. Ергалиева Р.А. Этнокультурные традиции в современном искусстве Казахстана– Алматы: НИЦ Гылым, 2002.- 181 с.