Ólkeniń tarıhı-mádenıtiniń qalyptasýy – ótpeli kezeńniń rýhanı bitimi, dúnıetanym aınasy. Tarıh – bul ótpeli kezeń, ýaqyt. Sol ótpeli kezeńde ǵasyrlyq qupııanyń bet paraǵy ashylyp, keıbir tustary anyqtalmaı jatqany taǵy bar. Degenmen, qazaq tarıhyn jalpy qaraǵanda, ondaǵy mádenı qundylyqtary baǵzy zamandaǵy tirshilik bolmysy, odan týǵan nanym-senim, qalyptasqan mádenıeti ultymyzdyń tarıhı-taǵlymy.

Tarıhty tanyp-bilýde orys ǵalymy, tarıhshy G.M. Ivanov tarıh týraly mynadaı túsinik beredi: «belgili bir tarıhı kezeń jaıly túsinik qalyptastyratyn jekelegen tarıhı faktiler men bolǵan oqıǵalar jáne tarıhı úrdisten kórinis beretin materıaldyq mádenıet zattary men qujattar jıyntyǵy» [1]. Bul tujyrymǵa tolyqtaı kelisemiz. Degenmen, tarıh pen arheologııalyq zertteý jumysy bir-birimen tyǵyz baılanysta. Negizinde ár kezeńdegi tarıhshylar jazyp ketken jylnamalary, qazbadan tabylǵan zattaı mádenıet kózderi jáne sol jylnamalar arqyly ótpeli kezeńde ómir súrgen taıpalardyń mádenıettin tanyp bilip, sosyn etnografııalyq taldaýǵa súıenemiz.

HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastap Qazaqstan terrıtorııasynda qola dáýirinen qalyptasyp, ortaǵasyrda órkendegen mádeneıttiń sıpatyn arheologııalyq qazba is-sharalary men tarıhı zertteýlerdiń nátıjesinde otandyq tarıhtyń betti ashyldy. Osy rette Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń «Mádenı mura» (2004 jyly jarlyǵy) baǵdarlamasynda: «... búgingi tańda bizdiń tól mádenıetimizdiń mindetterin ózimiz aıqyndaı alatyn múmkindigimiz bar. Ony sheshýi mádenı sanatkerlerimizdiń enshisinde ekenin atap kórsetti. Qazaq mádenıetiniń úsh myń jyldyq tarıhy urpaqtarǵa jalǵastyq pen sabaqtastyq arqyly jetip otyr. Mádenıettiń basty taratýshylary bolǵan kóshpeli ata-babalarymyz rýhanı qazynany eń bıik qundylyqqa qoıa alǵandyqtan jáne ózderi sol rýhanı qundylyqty boıyna jınaqtaı da bildi. Qazirgi bizge jetken ulttyq salt-dástúrimiz ben ádet-ǵuryptardyń qaısysyn alyp qarasaq ta osyny ańǵaramyz. Keshege deıin ótkenimiz ben búgingimiz jalǵastyrǵan jibi úzilmeı, urpaq pen urpaqty baılanystyryp keledi. Mádenıetimiz tiri, oǵan serpin men yrǵyq kerek. Ǵasyrlar boıy ekshelengen muralardy bir sát te esten shyǵarmaǵan abzal...» – degen [2, 122], al 2018 jyly Elbasy «Uly dala jeti qyry» maqalasynda ulttyq qasıetimizdi jan-jaqty negizdeı otyryp Memlekettik bolashaqty qarastyrý, ondaǵy qoǵamdyq sanany modernızaııalaýdy aıqyndaı aıtyp bylaı deıdi: «Keńistik – barlyq nárseniń, al ýaqyt – búkil oqıǵanyń ólshemi. Ýaqyt pen keńistiktiń kókjıegi toǵysqan kezde ult tarıhy bastalady», «...., keıingi jyldary tabylǵan tarıhı jádigerler bizdiń babalarymyzdyń óz zamanyndaǵy eń ozyq, eń úzdik tehnologııalyq jańalyqtarǵa tikeleı qatysy bar ekenin aıǵaqtaıdy. Bul jádigerler Uly dalanyń jahandyq tarıhtaǵy ornyna tyń kózqaraspen qaraýǵa múmkindik beredi...» [3]. Árıne ulttyń qanat jaıyp órkendeýi kóne tarıhymyzdyń qundylyǵynda jatyr. Ótpeli kezeńniń búgingi aqıqat sanatynda arheologııalyq jáne tarıhı zertteý isinde tarıhtyń shyndyq nysanalary ashylyp, paraqtardy qaıta jazýǵa týra keldi. Búginde ózekti másele, ol otandyq mádenı muranyń materıaldyq jáne rýhanı qundylyqtaryn ǵylymı turǵyda júıeleý jáne meılinshe dáripteý maqsaty negizdeledi.

Otandyq tarıhty zertteý máselesinde mádenı oshaqtardyń mańyzdylyǵy men mánin ashýǵa birqatar derekterge súıenip, ony júıeli ǵylymı turǵyda qarastyrdyq. Maqalanyń basty zertteýdegi nysanasy Qazaqstannyń ońtústik aımaǵyndaǵy Túrkistan oblysy, Tóle bı aýdanynyń tarıhı-mádenı muralarynyń ereksheligi. Ótken sarynnyń materıaldyq muralary búginginiń aqıqaty ekenin dáleldeıtin tarıhta belgilengen tarıhı-mádenı qasıetti oryndar jeterlik.

Ólkemizdiń jer bederi taýly, dóńesti jazyqta, eń bıik jeri – Saıram shyńy, shyǵysynda Talas Alataýy, Maıdantal jotasy, ońtústik-shyǵysynda Ógem, Qarjantaý, ońtústik-batysy Qazyǵurt taý silemderiniń bókterinde ornalasqan. Sondaı-aq Aqsý, Saıramsý, Badam, ózenderi aǵyp ótetin Tóle bı jeri – ata tarıhymyzdyń kýási, eldigimizdiń tumary, órkenıetimizdiń jádiger muralarymyzǵa óte baı ólke. Aýdan aýmaǵynda Sarqyram, Hanaryq, Sultanrabat, Tasaryq, Taıǵana, Lenger, Qaraqııa, Qaratóbe, Keńesaryq, Keregetas, Qasqasý, Dıhankól, Uzynaryq, Zertas Baldybergen, Áńgirata, Yntymaq, Keregetas, Aqbastaý, Ekpindi jáne t.b. [4]. Ólkede 100-den astam arheologııalyq, arhıtektýralyq jáne tarıhı eskertkishter orny belgilengen. Tarıhı derekterde Saq dáýiriniń qorǵandary, orta ǵasyrlyq qalashyqtardyń oryndary, qaraýyl tóbeler, obalar, sondaı-aq halyq arasynda aty ańyzǵa aınalǵan tarıhı mańyzy bar áýlıeler mekenjaılary esepke alynǵan.

Aýdandyq eldi mekende tabylǵan mádenı oshaqtar ashyq aspan astyndaǵy murajaıyna aınalyp otyr. Ǵajap dúnıe tylsymyna kýá bolaryńyz haq. Aıtalyq,  ańyzǵa aınalǵan «Ǵaıyp Eren Qyryq Shilten» áýlıeler týraly tarıhı málimetterde, aýyz eki áńgimelerde aıtylatyn árqıly ańyz-ápsánalardiń birinde – kóne nanym-senim boıynsha kózge kórinbeıtin qyryq nókeri bar Ǵaıyp Eren – «rýh» dese, keı derekterde Qazyǵurt taýy baýraıyndaǵy, qazirgi Áńgirata aýylyna jaqyn tusta ornalasqan tasqa túnep, sony mekenjaı etken áýlıeler degen qaǵıda bar. Sonymen qatar, bul áýlıelerdi Qazyǵurttyń basyna toqtaǵan Nuh paıǵambardyń kemesimen de baılanystyrady. Jergilikti halyq qyryq kisini ǵaıyptan paıda bolǵan áýlıeler dep ataǵan-dy [5]. Ǵaıyp Eren Qyryq Shilten taýy halyq aýyz ádebıetterinde, batyrlar jyrynda, kóptegen dinı kitaptarda adamdarǵa septigi tıgen, tylsym kúsh ıesi retinde sıpattalady.

Endigi jerde kóne kóz qarııalardyń aıtýynsha, tórt taraptaǵy musylman jurtyna belgili áýlıeler esebinde de negizdelgen. Tabıǵat aıasyndaǵy taýdyń shyǵysynan – qulaq, ońtústiginen – óńesh, soltústiginen – kóz atty bulaqtyń aǵysynyń ózi ǵajap. Álide zertteýler júrgizýdi qajet etettin osyndaı tylsym dúnıeniń syry kimdi de bolsa eliktiredi. Ǵaıyp Eren Qyryq Shilten áýlıeler týraly ápsanalardy jınaǵan – Quralbek Ergóbek, Eregen Aǵybaıuly, Ómir Shynybekuly, Berikbaı Saǵyndyquly sııaqty ádebıetshiler, tarıhshylardyń eńbekterinde aıtylady. Biraq tarıhqa naqtylyq pen saraptamalyq qaǵıda qajet. Degenmen aýyz eki aıtylǵan ańyz áńgimeler tarıhtyń bir quramdas bóligi. Ýaqyt ótken saıyn ańyzdyń burmalamalary da qısynǵa kelmeı jatatyny taǵy bar. Bul búginde ózekti máselege aınalyp otyr. Aıtylǵan nemese kórgen kóz qarııalardyń aýyz eki aıtqan áńgimelerin júıelep, naqty faktilermen jáne ony qazaq jerindegi sonaý tas ǵasyrynan bastap qalyptasqan mádenıet negizderimen salystyrmaly saraptaýlar qajet etetinin uǵynýymyz kerek. Óıtkeni Ońtústik Qazaqstannyń óńiri ǵajap qazynalar mekeni. Jaratqannyń meıirim shapaǵatty túsken óńir desekte bolady. Taý, taý shatqaldary, jáne onyń baýraıynda tunyp jatqan qupııaǵa toly tylsym qudireti boljammen qaıyrý azdyq etedi.

Óńirdiń qazynaly aımaǵynyń birine aınalǵan Ógem shatqaly sulý tabıǵatymen kórikti. Túlkibas, Tóle bı, Qazǵurt aýdanyn qamtıtyn mádenı oryn Saıram-Ógem  qazirgi memlekettik ulttyq tabıǵı parki.

Saıram-Ógem memlekettik ulttyq tabıǵı parki «ekologııalyq aǵartý jáne týrızm» bóliminiń bastyǵy Murathan Berdalıev: «Ańyzǵa toly Ógem shatqaly qoınaýynda alty tabıǵı eskertkish bar. Sonymen qatar zerttelip belgilenbegen jartas tańbaly sýretteri de bar» -deıdi.

Sulý tabıǵattyń baýraıynda qola dáýirine jatatyn tarıhı-mádenıettiń jelisi men naqtylyǵy Sazan-Ata, Toǵytba, Sýsińgen ózeniniń jartasyndaǵy tańbaly tas (petroglıf) sýretterde jatyr. Naqty málimettiń joqtyń qasy. Bul jergilikti eldiń jáne jan-jaqtan kelgen týrısterdiń aıtýynda ǵana belgili [6]. Olardyń ár qaısysy tabıǵat qubylys bolmysymen jáne ańyzdar tepe-teńdik mańyzyna aınalǵan dúnıe.

Halyqtyń urpaqtar sabaqtastyǵynda jalǵasqan ańyzdyń biri – Qyryq qyz tas músini. Ózindik erekshe tarıhymen belgil Qyryq qyzdyń Qazǵurt  aımaǵynda eki tas músin eskertkish bar. Birinshisi, Turbat aýylynyń   soltústik-shyǵysyndaǵy Aqqum ózeniniń bastaý alar jerindegi sarqyrama jardyń qasynda, al ekinshisi – Ógem qoınaýynda.

Bul keremettiń tabıǵat jaratylysynan paıda bolǵan ba, álde ańyz-áńgimelerdiń jelisindeme shyndyq. El aýzynda júrgen árqıly ápsana ańyzdyń birinde – alańsyz serýen qurǵan qyryq qyzdyń eldi mekenine jaýdyń tutqıyldan tap bergen kezde qyzdardyń «E, Qudaıym elimdi jerimdi jaý qolyna taptatqansha bizdi jáne jaýdy tasqa aınaldyr» -dep jalbarynǵannan jaý qaratasqa, al qyzdar qaıtalanbas erekshe tas músinge aınalǵan eken, endigisinde uzatý toı ústinde jaýdyń shabýyl jasap mal-múlkin talap, qyryq qyzdy tutqynǵa alyp elderine áketip bara jatqanda qyzdardyń qudaıǵa jalbarynyp tas qylýyn suranǵan tilegin qabyl etken desedi. Tas bolǵan qyryq qyzdardan alshaqtaý jerde jeke turǵan tas músin bar. Ol eldiń aıtýynsha kúıeý jigittiń beınesi, al keıbireýleri top qyzdyń ishinde aqsaq qyzdyń bolǵanyn aıtady. Tabıǵatpen úndesken qyryq qyzdyń sulbasy ásem kórinedi. Ógem shatqalyndaǵy esilgen samalmen terbelgen tas músinderden búrmeli qos etek kóılek, úkili kámshát bórik kıgen qyzdardyń keıipi kóz aldyńa elesteıdi. Tas músinderge qarap tóngen qaýiptiń yzǵaryn sezinbeısiń. Qarap tursań árqaısysy jeke bir týyndy. Muny tabıǵat jaratylysynyń bir qudiretime dersiń.

Ońtústik Qazaqstan jerinde Saıram-Ógem ulttyq qorynyń aýmaǵyndaǵy júrgizilgen arheologııalyq qazba is-sharasynda Qańly taıpasynyń mádenıetine tıesili jádigerler tabylǵan. Osy óńirde 2016 jyly qazba jumysyn júrgizgen Qazaqstan arheologi, tarıh ǵylymynyń doktory, Qoja Ahmet Iasaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń professory Aleksandr Nıkolaevıch Podýshkın bastaǵan top Saıram-Ógem ózeniniń boıyndaǵy «Úsh bas tóbe qalashyǵyn»  ashty.

Bizdiń dáýirge deıingi II ǵasyrdy qamtıtyn qalashyqta tabylǵan jádigerler: tas dıirmeni, qysh qumyralar, tıynder, ártúrli metalldan jasalǵan (oraq, jebe, shylbyrlar) buıymdar. Arheologtyń tujyrymdaýynsha qańly memleketiniń mádenıetine jatatyn bul jádigerlerdiń sıpaty mal-egin sharýashylyqpen aınalysqanyn, sonymen qatar qysh óńdeý kásibiniń jaqsy damyǵanyn aıtady [7]. Tarıhı derekterde qazaq halqynyń quramyna engen iri taıpalardyń biri – qańlylar. Qytaı jazba derekterinde «Kangıýılar» dep atalsa, al parsy jáne úndi dinı kitaptary «Avesta» men «Mahabharata» kangha bolyp kezdesedi. Túrki rýnalyq jazýshylarynda Kangıý-tarband degen kenttiń (qalanyń) aty bar. Qańlylardyń negizgi kásibi eginshilik mal sharýashylyǵy, sonymen qatar qolóner, saýda jáne aqsha aınalym kásibi damydy. Turǵyn úılerinde dán, astyq, baqsha daqyldaryn saqtaıtyn qysh humdar, qulaqty qumyralar, kózeler (sýret-7).

Al  búıeni shar tárizdi, moıyny uzyn, aýzy tarlaý angobtalǵan qysh ydystar jasady. Qoldanys quraldaryn tas, metall, mal súıiginen daıyndaǵan. Qańly birlestik taıpasy tabıǵattyń tylsym qubylysynyń qudiretine, ata-baba arýaǵyna tabyndy. Sonymen qatar juldyzdar arqyly túrli boljamdar jasap otyrǵan. B.z.b. I ǵasyrda qańly birlestigi ydyrady. Biraq tarıhta qańly taıpasy memlekettik derejege deıin kóterilgen birlestik bolyp sanalady.

Tóle bı aýdanyny qarasty taǵy bir tarıhı-mádenıet oshaǵy Leńgir qalasy keshegi toǵyz joldyń torabyn túıistirgen Uly Jibek joly boıyndaǵy tarıhı jer. Sol kezde qalanyń geografııalyq ornalasý jaǵdaıy ejelden-aq áleýmettik-saýda qarym qatynasyn damytýǵa asa qolaıly oryn bolǵan. Ortaǵasyrdaǵy iri saıası ákimshilik, saýda ortalyǵy Isfıdjab qalasymen irgeles ornalasýy, Uly Jibek Joly boıyndaǵy qonys-bekinis orny bolǵanyn dáleldeıdi. Qalanyń ońtústigindegi Badam ózeni jaǵasyndaǵy alyp Qaraýyltóbemen, kóne Sultan rabat eldi mekenimen irgeles bolýy onyń tek saýda ortalyǵy ǵana emes, áskerı strategııalyq mańyzy bar qala boldy. Osy turǵyda VI-HII ǵasyrlarda Orta Azııa men Qazaqstanda qalalarynda saýda men qolónerdiń, din men mádenıettiń tiregine aınalǵan Isfıdjab qala týraly aıtpasa bolmas. Túrkistanǵa qarasty Isfıdjab (Saıram) qalasy ıtadel (ortalyǵy), medına (shahrıstan) jáne rabadtan (qalanyń turǵyndarynyń ornalasqan jeri) turdy. Medınanyń: Nýdjakent, Farhana, Savakrasy jáne Buqara tórt qaqpasy jáne bazar orny bolǵanyn 1923 jyldary P.P. Ivanov, 1925 jyldary M.E. Masson, 1947 jyldary N. Bernshtamtyń arheologııalyq qazbada júrgizgen derekterinde dáleldengen.

Al, keıin HHI ǵasyr, ıaǵnı, osy kúnde júrgizilgen toǵyz shaqty qazba is sharasy qaıta júrgizildi. Zertteý barysynda Isfıdjab qalasy antıkalyq dáýirde paıda bolyp, Uly Jibek jolyndaǵy saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı ortalyq bolǵany degen dálel tarıhta tujyrymdalǵan. Sonymen qatar, bul shahardan belgili uly tulǵalardyń shyqqany tarıhtan belgili. Onyń shekarasy soltústik-batysta Saýranǵa deıin, al shyǵysta Talas aımaǵyna deıin sozylǵan qalany 990 jyly Isfıdjab Qarahan memleketiniń qaramaǵyna endi. Osy kezde ıslam dini qabyldanǵan bolatyn [8]. Sonymen qatar, Qarahan dáýiri kezinde ónerkásip, saýda jáne din mádenıeti erkshe orynda turdy. Saıram qalasyndaǵy rabatta óner kásiptiń barlyq túrleri jaqsy damydy. Rabattaǵy óner kásipen aınalysatyn turǵyndar kúndelikti qoldanysqa qajetti ydystar, tutqasyz jáne tutqaly úlken, aýzy keń humdar jasaǵan. Sonymen qatar, eksporttqa ketetin sándi kórkemdelgen qysh buıymdar saýda kózi boldy. Humdardyń ádetigideı órneksiz sazbalshyqtyń óz túsinde kúıdirip óndirdi. Tehnologııalyq sıpatyn qaraıtyn bolsaq, alǵashqy qola dáýirinde qalyptasqan taramys sazdan pishinge qaraı orap qabyrǵasyn kóterý ádisimen somdaǵan. Sodan keıin, syrty-ishin qoımaljyńmen sylap otyrǵan. Bul ádisti hum ydysynyń syrtyndaǵy qalanǵan taramystyń izi baıqalady.

Isfıdjab qalasynda qam jáne kúıdirilgen tas qyshtar daıyndaldy. Bul ónerkásip sáýlet óneriniń edáýir órkendegen tusyn baıqaımyz. Ǵımarattardyń, dinı qurylystardyń, monshalardyń ishki-syrtqy jaǵy oıý-órnekter salynǵan taqtaısha kirpishter jáne shyny quıylǵan arnaıy plıtalarmen bezendirildi. Ǵasyrlar boıy saqtalǵan dekorly kelbet sol dáýirdiń óneriniń qanshalyqty dáreje bolǵanyn, búginde óńirimizdegi meshitter, keseneler áýlıelerdiń mekenjaıynyń syrt kelbetinen kóre alamyz.

Qorytyndylaı kelgende ólkemizdiń ashaq aspan murajaılar, keseneler jáne áýlıe mekenjaılar halyqaralyq uıym IýNESKO qoryna tarıhı-mádenı muralary retinde enip otyr. Urpaqtar sabaqtastyǵynda máni joǵalmaǵan ulttyq tarıh pen mádenıet ǵylymı turǵyda zerttelip júıelenýi tıis dep oılaımyn. Ólkeniń tarıhy men mádenı taǵlymdarynyń boljam retinde aıtylyp ta, jazylyp ta keledi. Búginde jahandaný zamanynda tarıhı jádigerler men qujattardyń saqtalýyn qamtamasyz etýmen qatar, ony qalyń kópshilikke júıelengen tarıhı naqtylyǵymen tanytý jáne halyq ıgiligine aınaldyrý mańyzdy.