Portret – aınalada bolyp jatqan kóptegen faktorlar áser etetin asa kúrdeli shyǵarmashylyq janr. Toqqoja Qojaǵulov óziniń bastapqy jumystaryn portret salýdan bastaǵanyn onyń shyǵarmalarynan baıqaýǵa bolady. Avtor keıipker obrazyn ashý úshin túrli amaldar qoldanyp, muqııat zertteý-zerdeleý júrgizip, jınaqtalǵan materıaldar men alǵan áserin oı eleginen ótkizip, tanym-túısigine qulaq túre otyryp tulǵa sıpatyn jasaıdy. Sondaı-aq, jaryq pen kóleńkege basa nazar aýdarady.
Sýrette - T.Qojaǵulovtyń qyzy Tomırıstiń portreti. Óz jaqyn adamyn beınelegende sýretshi erekshe keskindeme stılin tańdaıdy. Avtor óz týyndysynda Tomırıs obrazynyń kópqyrlylyǵyn, onyń jan dúnıesiniń baılyǵyn naqty ashyp kórsete alǵan. Iaǵnı, sýretshi Tomırısti salý barysynda ony jaqyn adamy retinde ǵana elestetpeıdi, kerisinshe, shyǵarmasynyń basty keıipkeri retinde somdaıdy. Tipti, qyzyn jaı ǵana beıne bolýdan alystatyp, obrazǵa aınaldyrýdy mise tutatyn syńaıly.
Portretke muqııat nazar salsaq, arýdyń uzyn perne saýsaqtarynyń kómegimen kúzgi almalarǵa qol sozyp, ózine almaqshy bolǵanyn baıqaımyz. Ústel ústinde tizbektelgen ózge de almalar bir-birimen baılanysqan tutastaı natıýrmort sııaqty, olar ózara ajyramaıtyn komponent qurǵanynyń kýási bolamyz. Portret janrynda qylqalam terbegen Toqqoja Qojaǵulovtyń ózge sýretshilerge uqsamaıtyn ózindik qoltańbasynyń ereksheligi de osynda. Bir ǵana portret janrynyń ón boıynda ol ózindik sheberliginiń kórinisin, natıýrmort, peızaj janrlaryn da syıdyrta bildi. Portretke qaraý barysynda kózimizge birden Tomırıstiń beınesi túsedi, sebebi dál ortalyqqa ornalasqan portret týyndysy aldyńǵy plannyń negizinde salynǵan.
Obrazdy minsiz etip kórsetetin sharttardyń biri tústerdiń durys úılesimdiligi bolsa, avtor tústerdi qoldaný barysynda qatelikke boı aldyrmaǵanyn baıqaýǵa bolady. Sýretshiniń shyǵarmashylyq ustanymyna aınalǵan S.Dalıdyń: «Shyǵarmashylyqpen shuǵyldanardan buryn kóne sýretshiler sekildi sýret salýǵa jáne boıaýmen jazý sheberligine úırenińiz, sodan keıin baryp óz yqtııaryńyzben jumys isteńiz, sizdi barlyǵy qurmetteıdi», - degen ustanymy onyń Tomırısti salýda búkil talap-tilekterdi qanaǵattandyratyndaı deńgeıge jetkizip, sýretke barynsha mán bergenin baıqaýǵa bolady. Kóbine artqy planda shymqaı kók, kúlgin, qońyr, jasyl sııaqty qoıý tústerdi kóp qoldanǵan. Desek te, ashyq túster de joq emes. Qyz qolyndaǵy jemis-jıdektiń, kıim-kesheginiń biraz bóliginen sarǵysh, aqshyl, qońyrqaı tárizdi ashyq tústerdi kezdestire alamyz. Osy sátte kókeıde mynadaı suraq týady: «Sýretshi tústerdi tańdaǵan kezde kóńil-kúıine baılanysty tańdaı ma álde olardyń maǵynasyna mán bere me?». Taldaý barysynda, negizinen, sýretshimen osy turǵyda áńgimelesýdi jón dep taptyq. Soǵan sáıkes, sýretshiniń ózindik syrlaryna qanyǵyp, mynadaı tujyrymǵa kelemiz:
Tús – adamnyń ishki bolmysynyń kórkem beınesi. Sýretshiniń sheberligi – osy sezip túısinetin sezimderdi tústik reńkterde utymdy etip kórsete alýynda baıqalady. Óıtkeni, ol týyndyń ádemiligimen, sándiligimen, boıaýlarynyń qanyqtyǵymen jáne erekshe sıýjetimen kórermendi ózine baýrap alady. Tústerdi kóńil-kúıge qaraı tańdaý, ony maǵynasyna mán berip tańdaýdan góri ońaıǵa túsedi. Nege desek, sýretshi qandaıda bir kóńil-kúıdiń jetegine erip boı aldyrsa, onyń qylqalamynan týǵan shyǵarma da dál sondaı reńk beredi. Al, Tomırıste tústerdiń bir-birimen úılesimdiligi kompozıııany bir ortalyqqa jınaqtap turǵanyn baıqaýǵa bolady. Iaǵnı, tústerdiń jaryqtan artqy planda sál qarańǵyǵa oıysýy kereǵarlyqtyń baryn sezdiredi.
Desek te, kartınanyń negizgi mazmuny on jeti-on segiz jasar boıjetken jaıynda. Qyz basyndaǵy ádemi jelek gúldermen bezendirilgen sary telpek, anyǵynda gúldeste, onyń syrt kelbetine úılesken jarasymdy kıimi, batys úlgisindegi oıý-órnekpen bezendirilgen uzyn kóılegi onyń tula boıynda úılesim tapqandaı kórinedi.
Kartınanyń sol jaq tómengi bóliginde bir-birimen shıelenisken tamyrlar – «Ómir aǵashy» ispettes. Bas-aıaǵy joq onyń uzyn-sonar kúre tamyry sheksizdiktiń, jastyq shaqtaǵy albyrt sezimniń sımvolymen tyǵyz baılanys tapqan.
Týyndyda Tomırıstiń eńsesi túsken kóktemniń bir jabyrqaý kúninde jaýyn astyna kıetin syrtqy kúrteshesimen ormannan alma terýden qaıtyp, olardy ydysqa birtindep salyp jatqan sáti beınelengen. Degenmen, jalt qaraǵan sáttegi onyń solǵyn janarynan jylt etken úmittiń shyraǵdany baıqalmaıdy. Birtúrli jabyrqaý, kóńilsiz qaraǵan boıjetkenniń obrazy – jarq etip bir sónip, janaryndaǵy ushqyny qaıta janǵandaı áser qaldyrady.
Týyndy negizinen realızmge emes, mıftik uǵymmen janasqanǵa uqsaıdy. Árıne, qyz portreti shynaıylyqpen, realıstik turǵyda salynǵan. Desek te, artqy planda beınelengen jumbaq orman tylsym kúshpen, sıqyrly álemmen baılanysqandaı áser qaldyrady. Bálkim, bul da sýretshiniń qııalynan týǵan ózindik jetistigi bolar? Týyndyǵa qaraǵan sátte múlgigen tynyshtyqty, beınebir jan rahatyn sezingendeı kúıde bolamyz. Keıipkerdiń óń men tústiń arasynda alma-kezek júrýi de mine, osynda. Budan, T.Qojaǵulovtyń shyǵarmany jazýdaǵy máneri ózge sýretshilerge múldem uqsamaıtynyn ańǵarýǵa bolady. Iaǵnı, qyz janaryna uıalaǵan kóńilsizdik, surǵylt tústi sary kúzdiń kelip jetkenin ańǵartatyn syńaıly. Desek te, ashyq, jarqyn reńkti tústermen kómkerilgen túrli-tústi boıaýlar onyń júzindegi kóńilsizdikti jýyp-shaıady. Kartınada bederlengen zattyq deńgeıler arasynda tepe-teńdik meılinshe saqtalǵan.
Toqqoja Qojaǵulov, qyzy – Tomırıstiń beınesin asqan sheberlikpen, shynaıy jazǵan. Kartına ishindegi tynys-tirshilik, ondaǵy bas keıipker men alma terýge barǵan jumbaq orman bir-birimen astasyp, rýhanı úndestik taýyp jatyr. Sondyqtan bolar, portrette sýretshiniń sol adamǵa degen jeke qatynasy, bar yqylas-zeıini kórinis tabady. Keıipkerdiń ishki álemine enip, oǵan tereńinen úńiletin bolsaq, onyń tylsym men jumbaqqa toly ekenin ańǵaramyz. Kez-kelgen adam kórip, túsine bermeıtin tabıǵı sulýlyqty sýretshi jan dúnıesimen kórip, kórermen kózimen jetkizdi.
Bar-joǵy qaǵaz, akvareldi qoldaný arqyly sýretshi tyń obrazdy óz kórermenine túsinikti etip jetkize alǵan. Avtor artqy planda kógildir aspannyń beınesin alystan munartypty. Bálkim, bul avtor tarapynan jylýlyqtyń sezdirgisi kelgendiginiń nyshany bolar? Asa súıispenshilikpen oryndalǵan bul shyǵarmada qyz janynyń sulýlyǵy, adam men qorshaǵan orta arasyndaǵy úılesimdilik beınelengen. Onyń shyǵarmasynda basty beıneleý quraly - jaryq pen kóleńke kereǵarlyǵy. Qyzdyń kenep betine ornalasý sıpaty, onyń minezi men kóńil-kúıi, rýhanı dúnıesi týyndy jelisinde anyq, aıqyn sýrettelgen. Sonymen qatar, qımyl-qozǵalysy men dene qalpy, jáı-kúıi berilgen onyń ózindik obrazy sýretshiniń talǵampaz ekendigin bildiredi.Toqqoja Qojaǵulovtyń ár syzyqty, ár jaǵysty óz ornyna qoıa biletin jazý ádisi qyzy Tomırıstiń tól dúnıesin, bolmysy men jan dúnıesin, onyń psıhologııalyq ishki álemin zor súıispenshilikpen ári shynshyldyqpen shynaıy etip sýretteýge jaǵdaı jasaǵan. Ol Tomırıstiń beınesi arqyly qarapaıym qyzdyń joǵary adamgershiligin, qadir-qasıetin, rýhanı tazalyǵyn jáne janynyń jylýlyǵyn kórsete bildi. Jeke tulǵa men onyń artqy aıasynyń úılesimi sheberdiń ózindik qoltańbasyn nárlendirip, kóńil-kúı serpilisin kúsheıte túskendeı. Avtor tarapynan kartınaǵa muqııatpen basa nazar aýdaryp, árbir detalǵa mán berilip, kóp kúsh jumsalǵandyǵy kórinip tur. Sýretshiniń sheberliginde min joq. Tomırıstiń ózine tán minezin ashýǵa kómektesetin artqy plandaǵy artqy aıaǵa sýretshi jasyl reńdi kúńgirt boıaýdy jıi tańdaıdy. Osy jaǵdaıda jumbaqqa toly kúńgirt aıa qupııa tylsym oılarǵa jeteleıdi.
Toqqoja Qojaǵulov Tomırıstiń bet júzindegi minez-qulyqty, emoııaly sezim qubylysyn, qorshaǵan ortaǵa degen onyń ózindik kózqarasyn, kompozıııanyń ornalasý ornyn, qyzdyń ózine ǵana tán turysyn, bir sózben aıtqanda kartınadan alǵan áserin óz dúnıetanymymen, san túrli qylqalam boıaýlarymen rýhtandyra bildi. Qorytyndylaı kele, Tomırıstiń syrtqy uqsastyǵy men rýhanı dúnıesiniń úılesim tabýy sýretshiniń túpki mániniń tereńdigine boılaýynda jatyr degimiz keledi.