Maqala / #stýdentSózi
Qazaq beıneleý óneriniń búgini men ótkeni
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 13.06.2021
Avtory: Мадина Адилова
Maqala
Qazaq beıneleý óneriniń búgini men ótkeni
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 13.06.2021
Avtory: Мадина Адилова
Qazaq beıneleý óneriniń búgini men ótkeni

Ulttyq biregeıliktiń aıryqsha belgilerin árqashan álemdik keńistikte kórsetetin dúnıe ol, árıne - óner bolmaq. Óner salt-dástúrlerdiń, ádet-ǵuryptardyń erekshelikterin anyqtaıtyn kúshke ıe. Al sol ulttyq kolorıt pen tarıhty kórsetý qazaq beıneleý óneri úshin mańyzdy bolyp esepteledi. Sebebi, beıneleý óneriniń ulttyq kásibı deńgeıi, ıaǵnı qazaq sýretshileriniń shyǵarmalary qazaq bolmysy men ulttyq naqyshtyń tarıh betterinde máńgi aına bolyp qalatynyn kórsetedi. Ulttyq qundylyqtar týraly aıtqanda, biz bárimizge qatysty úlken jaýapkershilikti kóremiz. Óıtkeni, ulttyq óner men ulttyq qundylyq kez-kelgen halyqtyń ereksheligin kórsetedi. Al sol erekshelikti anyqtaý úshin birinshi kezekte qazaq beıneleý ónerine júginsek bolady. Sebebi, beıneleý ónerine qatysty “Óner mádenıetiniń aınasy” degen pikir beker aıtylmasa kerek.

Siz ben bizge ótken tarıhı jol - óner jolyn túsinýge jáne baǵalaýǵa degen umtylys ár kez bolsyn qyzyq bolyp keledi. Olaı deý sebebimiz, qandaı ıdeıalar bolmasyn, sezimder men dúnıetanymdyq prınıpter ónerdiń kórkem keıipkerlerinde, ásirese dáýirlerdiń basynda, mádenı kezeńderde erekshe oryn alatyndyǵyn túsinýge degen umtylys jeńip otyratyn sııaqty. Sondyqtan, HHI ǵasyrdyń tabaldyryǵyn attaı otyryp, ótken HH ǵasyrdyń 90-shy jyldarynda Qazaqstannyń kórkem ónerine ne ákelgeni, oǵan bizdiń qandaı úlesimiz bar ekendigi týraly oılanýdan jalyqpaımyz. Ótken ǵasyrda túrli ınnovaııalarmen qatar táýelsiz mádenı fenomen retinde ulttyq kásibı óner qalyptasyp, ómirden óz ornyn tapty. Búgingi qazaq beıneleý ónerin túsiný úshin ótkenge kóz júgirtýimiz kerek, sebebi, keshe men búgin árqashan baılanysty.

Qazaqstan beıneleý óneriniń negizin salýshylarynyń klassıkalyq nysandary sol zamanǵa saı  etnografııaǵa - kıiz úıge, dalaǵa, jaılaýǵa, tulparǵa, halyq merekesine qyzyǵýshylyq tanytqan edi. Sh. Sarıev pen  A.Sadyhanov sııaqty sýretshiler qazaqı kolorıt pen plastıka negizinde, jeke qubylys arqyly turaqty bolmys sanattarynyń tıimdiligin kórsetti.  1960-jyldardyń sońy men 1970-jyldardyń ortasyndaǵy resmı synnyń kózqarastaryna qaramastan, ózderiniń beınesin qazaqı rýh pen sezimtal kóriniste saqtap qaldy. Sol kezeńniń sýretshileri ulttyq ónerge jaqyndatatyn osy stıldik erekshe beıneleý quraldaryn basa kórsete bilgendikten, biz olardyń ulttyq bolmystyń múmkindikterin ashýǵa, tereńdetýge degen umtylysyn kóremiz. Bul qubylysty ulttyq mura, dástúrli óner negizinde paıda bolǵan ishki túısiktiń serpilisi dep ataýǵa bolady. Kartınalardan ulttyq sıpat kompozıııanyń monýmentaldylyǵynda, onyń birliginde, baısaldylyǵy men jınaqylyǵynda, tústerdiń ekspressıvtiligi men sándiliginde kórsetip otyrǵanyn ańǵarýǵa bolady. Osylaı biz qazirgi zaman ókilderine kerek eń mańyzdy faktordy kórsetkenin kóremiz.

Kelesi kezeń - 90-shy jyldardaǵy qazaq óneriniń daraboz sýretshileri Á.Qasteev pen A. Ismaılov shyǵarmashylyǵyndaǵy alǵashqy qadamdary osy ónerdiń kórkemdik proesterge yqpalyn tıgizip, sodan keıin X. Naýryzbaev, M. Kenbaev, S.Mambeev, Q.Teljanov, G.Ismaılova, S.Aıtbaev, T.Toǵysbaev jáne basqa da kóptegen sýretshilerdiń ónerinde qazaq keskindemesine kirgen rýhanı basymdyqtar stıldik kórsetilimderdiń eń baı qyrlarynyń arasynda sırek turaqtylyqqa qol jetkizgendikterin aıta alamyz. Bul sýretshiler shyǵarmashylyǵyndaǵy dala keńdigi, jasampaz qazaq rýhynyń asqaqtyǵy sezilip otyrady. Shyǵarmalardan qazaqtyń erkindiginiń ıisi sol kezeńniń qıyndyǵyna qaramastan qazaq ónerin damytýdaǵy kúshtiń baryn sezdirtedi. Sol sebepti olar salyp ketken sara joldy jalǵastyrýshylar eńbegi men izdenisteri árqashan erkindikpen ańqyp turatyn boldy.

Q.Teljanov, "Atameken"

Bul dara tulǵalar izin jalǵastyrýshy jas býyn  ókilderi qazaq beıneleý ónerine jańa tolqyn men lep ákelip jatqandary belgili. Biraq jańa men eskini biriktiretin dúnıe ol árıne - ulttyq bolmys, ulttyq tús pen boıaý bolyp otyr. HH ǵasyrdaǵy qazaq mádenıetiniń basty tájirıbesi - balǵyndyq pen ashyqtyq. Munyń aıqyn kórinisteriniń biri - respýblıkada “contopire art”, ıaǵnı qazirgi zamanǵy ónerdiń tez jáne tabıǵı paıda bolýy dálel. Qazaqstannyń búgingi óneri bul baǵytpen shektelmeıdi, ol san alýan jáne ár túrli stıldik baǵyttar men ár túrli shyǵarmashylyq erekshelikterden turady. Dástúrli halyq shyǵarmashylyǵy óziniń kelbetin ózgerte otyryp, qazirgi jastardyń kórkemdik izdenisterinde erekshe sapaǵa ıe bolady. Dástúrli ádister ózgerdi, jańa sıpattaǵy ónimder paıda boldy. Qazirgi kezeńde Qazaqstannyń  árbir býyny búkil álemniń óneri men mádenıetine óziniń baǵa jetpes jarqyn úlesin qosýda. "Oıý" galereıasy osy sheberlerdi, olardyń erekshelikteri men úlgilerin tanymal etýge úlken úles qosady. 1990 jyldardan bastap kóshpeli mádenıetke degen qyzyǵýshylyqtyń jańa tolqyny qaıtadan paıda boldy jáne tipti kúsheıe tústi. Sýretshiler tobynyń ıntellektýaldy izdenisteri ejelgi tarıhtyń elementteri men artefakttaryn dástúrli mádenıetin zertteý deńgeıine kóterildi. Bul sýretshiler A. Dúzelhanov, J.Qaıranbaev, M.Qasqaq, D. Qasymov bolǵan edi. Olar dástúrli mádenıettiń tamyrynan, shyǵý teginen shyqqan taqyryptar men sýretterge alańdady, keıde keıbir shyǵarmalar olardyń sıýjeti men túsinigi boıynsha jalpylaý, túsiný jáne terýdiń fılosofııalyq deńgeıine jaqyndady. Olardyń eńbekteri oıdyń tereńdigi men keńdigimen, mazmundyq jáne túrlik naqtylyǵymen sıpattaldy.

A.Dúzelhanov, "Qyz Jibek"

1990-2000 jyldardaǵy óner týyndylaryn shyndyq pen dáldikke daǵdylanǵan adamdar kórkem shyǵarmalardy túsiniksiz jáne maǵynasyz túrde qalypty qabyldaı almady. Turaqty klassıkalyq ónerden bas tartyp, oǵan qarama-qarsy jarnamalyq kórmeler ótti. Bul óz kezeginde qoǵamǵa únsiz úndeý boldy. Salmaqsyz núkte, sýretshilerdiń basym kópshiligi kenepke salǵan syzyq tereń mazmuny bar kompozıııalyq ıdeıalarymen tań qaldyrdy. Ýaqyt aǵymyndaǵy ózgerister halyq arasynda birden taralmady, halyqtyń únsizdigi sýretshilerdi tunshyqtyrdy. Alaıda, sýretshiler únsizdikke qarsy sóılemeıtin, biraq sýret tilinde, ıaǵnı sımvoldyq-koneptýaldy tásil, ınstallıaııa, pop-art, perfomans nemese qazirgi zamanǵy óner dep atalatyn stılde jańa baǵytta óner týyndylaryn taratty.  Keneptegi taqyryptar ózgergen joq, qaıta jańa taqyryptar  paıda boldy. Alaıda, sýretshiler taqyryptardy basqa stılde usynýdy jón kórdi.

Búgingi tańda Qazaqstan ónerinde damyp kele jatqan kóptegen stıldik aǵymdar ashyq zamanaýı qoǵam mádenıetiniń baǵdarlary bolyp tabylady. Stılıstıkalyq ártúrlilik jańa ýaqyt tarıhynda óz izin qaldyrdy. Olar "Qazirgi zamanǵy óner" dep atalady. Árıne, barlyq aıyrmashylyqtarǵa qaramastan, estetıka turǵysynan olar belgili bir ishki týystyqqa ıe. Qazirgi qoǵamda arnaıy standarttar joq, ár toptyń ózindik qundylyqtary, tili men stıli bar. Osy jańa kezeńde beıneleý óneri ózindik úlgili nátıjelerge qol jetkizdi. Onyń taza koneptýaldy úlgilerimen jáne úılesimdi mańyzdy qoǵamdyq rezonans týdyryp qana qoımaı, bizdi qyzyqtyratyn máseleler úshin mańyzdy teorııalyq tujyrymdamalarmen bólisetin týyndylar dúnıege kele bastady.

Táýelsiz tarıhy bar beıneleý óneri jańa kózqarastar men zertteýlerdi qajet etedi. Alaıda, shırek ǵasyrdan astam ýaqyt bılik etken keńes dáýirinen muraǵa qalǵan ulttyq beıneleý óneriniń jetistikteri qazirgi qylqalam sheberleriniń shyǵarmashylyǵy negizinde anyqtalatynyn jáne daralanatyndyǵyn umytpaýymyz qajet. 2000-jyldardan keıingi sýretshilerdiń eńbekterin qarastyratyn bolsaq, jańa taqyryptar men jańa tolǵanystar seziledi. Mysaly, O.Qaboke, B.Seısenhanuly, A.Nurǵojaev, R.Slekenov, D.Ýsenbaev, M.Saǵyndyqova taǵy basqa da sýretshiler tizimin jalǵastyrýǵa bolady. Bul sýretshiler shyǵarmashylyǵy óte qyzyq, tipti kimdi bolsa da, eliktirip áketedi. Mysaly, jas býyn ókilderiniń kartına salýdaǵy erkindigi, qylqalam ustaýdaǵy sheberligi, ár qaısynynń ózindik stıli bári de óte tartymdy. Taqyryp tańdaýdaǵy sýretshiler jetistigin de atap ótýge bolady. Sebebi, sýretshiler buryńǵy keńestik kezeńniń kanondarynan bas tartyp, erkin taqyryptarda óz sheberlikterin arttyryp otyr. Bul degenimiz qazaq beıneleý óneriniń erkin shabysynyń kórinisi desek qatelespeıtin sekildimiz.

Qazirgi kezeńde joǵaryda atalǵan sýretshiler qorynda, shet el tórinde jasalǵan kórmeler tizimi bar. Olar álemdik arenada qazaq óneriniń ulttyq kórinisin pash etti. Bul - qazaq beıneleý óneriniń toqtaýsyz damý ústinde ekendigin kórsetedi. Qazaqstan beıneleý óneriniń  san qyrly sıpaty, zertteý obektisiniń aýqymdylyǵy-jańadan damyp kele jatqan jas memleket úshin aıryqsha qubylys.

HH ǵasyrdaǵy Qazaqstannyń beıneleý óneri parasatty jáne rýhanı kemeldengen túrinde birneshe myńjyldyqqa jetti. Osy mádenıetke tán negizgi jalpy adamzattyq qundylyqtardy qazirgi zamanǵy sýretshiler óz shyǵarmalarynda etıka jáne álemdik ónerdegi jańa baǵyttar arqyly, HH ǵasyrdyń fılosofııasy men mádenıetindegi iri aǵymdar arqyly ashady. Nátıjesinde, bir ǵasyr buryn ınnovaııa negizinde paıda bolǵan qazirgi qazaq óneri óziniń rýhanı erekshelikterin joǵaltpady jáne sáıkesinshe ónerdiń qaıtalanbas plastıkalyq tilin qalyptastyrdy.

Klassıkalyq akademııalyq óner halyq tarıhynyń ózindik shejiresin jasaıdy jáne Qazaqstan ónerinde eń mańyzdy oryn alady. Tarıhı jáne mıfologııalyq sıýjetter, kóshpendiler ómirinen alynǵan úzindiler, dala jáne taý peızajdary genetıkalyq jadyny beınelep jańǵyrtýǵa, bolmystyń myzǵymas sanattaryn oı eleginen ótkizýge múmkindik beredi. Sýretterdiń baılyǵy, olardyń mıfologııalyq máni, dástúrli mádenıetti taratý talaptaryna jaýap beretin jáne beıneleý óneri arqyly ashýǵa múmkindik beretin ǵasyrlar boıǵy dástúrler men ádet-ǵuryptardyń tájirıbesi bolyp otyr. Qazaqstannyń beıneleý óneri birneshe myńjyldyqtyń basynan bastap óz tarıhyn qalyptastyrǵanyn kóremiz.

Qoryta kele, shyǵarmashylyq jospardy júzege asyrý proesi ulttyq kórkemdik forma men ondaǵy keńistiktiń qurylymyn erekshe oryndaý bolyp tabylady. Sýretshiler shyǵarmashylyǵyndaǵy prınıpterdiń biri - ulttyq fılosofııalyq uǵym, estetıkalyq túsinik jáne dúnıetanym. Óner kúrdeli jáne keń uǵym. Dúnıetanymnyń naqtylyǵy, ózgerýi, adamdardyń máńgilik muraty men muńy, úmit dúnıesi, ondaǵy urpaqtar sabaqtastyǵy... Mine, osynyń bári kenep betine sýretshiniń júreginen zerdelenip beınelenedi. Sonaý 1980-1990-shy jyldardan bastalǵan Qazaqstan beıneleý ónerinde ulttyq tarıh pen qazirgi kezeńniń ózara baılanysyn aıqyndaıtyn problemalarǵa, sondaı-aq, jalpy adamzattyń rýhanı mádenı murasyna jáne óz halqynyń dástúrlerine qurmet sezimin tárbıeleıtin qubylystarǵa negizdelýi bostan bos emes.

Tarıh árqashan shekteýsiz ýaqyt. Tarıh - altyn saǵat, sara jol, qaıtalanbas sát. Árbir kezeń biz úshin, óskeleń urpaq úshin mańyzdy ári tym qundy bolady. Sýretshiler qaýymy sol tarıhty jandandyryp, ár kezeńde, ár túrli baǵytta tarıhı eskertkishter turǵyzdy, kenepte olardyń tańǵajaıyp, erekshe sılýetterin, portretterin túsirdi. Sol sebepti, joǵaryda atalǵan ár kezeń sýretshilerin baılanystyratyn sát - ulttyq beıne boldy. Búgingi kúni Qazaqstan beıneleý óneriniń ózekti máselelesi - Ulttyq qundylyqty joımaı, keler urpaqqa tabystaý ekendigin aıtqymyz keledi.