Sýretshi M.Turǵambaıdyń aıtýy boıynsha beıneleý ónerine degen yntasyn mektep qabyrǵasyndaǵy Júsip atty aǵaıy ashqan. Etıýdnık, maıly boıaýdy alǵash kórgen boz balanyń sýretshi bolýǵa degen zeıini birden ashylyp, aldyna úlken maqsat qoıa bastaǵan. Sýret salýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn, yntasyn kórgen aǵaıy bar qural-saımandaryn syıǵa tartqan. Sol sátten bastap Marat Turǵymbaı Jambyl oblysynyń taý bókterinen bastap ásem jerlerdiń etıýdtaryn sala bastaǵan. Mine, osylaı sýretshiniń shyǵarmashylyq paraqtary maıly boıaýmen jazylǵan erekshe kórkem kartınalarǵa tolyqtyryla bastady.
Qylqalam sheberi Marat Turǵymbaı sýret salýdyń qyr-syryn óz tarapynan meńgerýde, kórgenin qaz qalpynda, sezgenin sýretke aınaldyrdy. Ol shyǵarmashylyǵynyń damýynda úsh máseleni erekshe kózdeı bildi. Birinshiden, beıneleý ónerin ulttyq dástúrmen sabaqtastyrýdy, ekinshiden, portretterdi somdaýda jigerli kúsh jumsady jáne ony gıperrealızmmen baılanystyrdy, úshinshiden, ulaǵatty ustaz retinde shákirt tárbıeleýde erekshe úles qosty, tipti, qazirdiń ózinde qosyp keledi. Sýretshi shyǵarmashylyǵynyń bastamasynda tarıhı-turmystyq janrdaǵy kartınalarmen tanyla bastady. Búginde qylqalam sheberiniń eńbek joly portret janryndaǵy týyndylarmen tolysýda. Dese de bir qyzyǵy Marat Turǵymbaı 2020 jyly, ıaǵnı qazirgi tańdaǵy sońǵy jumystarynda bir ǵana qyz obrazyn sýrettegen. Máselen, «Baqytty», «Shyǵys qyzy», «Saǵynysh», «Qaıǵy», «Aıgúl» jáne t.b
Joǵaryda atap ótkendeı, sýretshi shyǵarmashylyǵyndaǵy portretter áıel obrazdaryna quralǵan. Taqyryptyq kompozıııanyń formasy men kórkemdigine, ýaqyt pen keńistikke shynaıy mán bergen. Shyǵarmashylyq portretinde kóbine áıel obrazdaryn kezdestirýge bolady. Dál osyndaı áıel obrazdaryn shyǵarmashylyǵyna arqaý etken qazaq beıneleý óneri tarıhynda birneshe sýretshilerdi atap ótýge bolady. Olar Ábilhan Qasteev, Úki Ájıev, Álı Júsipov, Kamıl Mýllashev jáne taǵy sol sııaqtylar. Ábilhan Qasteev joǵaryda atap ótkendeı burynǵy jáne jańa ómir portretter jınaǵyn jazyp shyqty. Sonyń ishinde áıel obrazdarynda qarastyryp ótti: «Qaryndastyń portreti», «Ana portreti», «Qazaq qyzy» jáne t.b. Úki Ájıev «Qazaq madonnasyn» beınelese, Kamıl Mýllashev Batys Eýropalyq úlgide áıel portretterin jazyp shyqty. Osyndaı úlgini qazirgi tańda jalǵastyryp, qoltańbalyq erekshelikterin qaldyryp, jańasha stılde jazatyn sýretshiniń biri de biregeıi Marat Turǵymbaı. Ol áıel obrazdaryn asqan sabyrlylyqpen kórkem oryndady. Árbir portrette belgili bir oıdy, janarlarynda úlken syrdy jasyra bildi.
Shyny kerek sýretshi tek bir janrda, tek bir baǵytta toqtap qalǵan joq. Ózindik stılin, qoltańbalyq ereksheligin qalyptastyrýda ol kóptegen tájirıbelerge bel baılady. Onyń shyǵarmashylyq jolyndaǵy erekshe jumystardyń biri mine osy portret janrynda kórinis tapqany bárimizge aıan. Portret jazý barysyndaǵy boıaý jaǵysynda erekshe tehnıkalardy paıdalandy. Máselen, keıbir kartınalarynda karnaııa tehnıkasynyń áseri baıqalady. Sebebi, portretke qaraý barysynda shynaıylyqty kórýge bolady. Beıne bir fotosýret syndy áser qaldyrady. Tolyǵyraq aıtar bolsaq, bul gıperrealızmdik baǵyttaǵy kartınalar bolyp tabylady.
Mine, osyndaı erekshe týyndylarynyń biri «Arman» atty kartınasy. Kezekti jumysynda sýretshi peızaj ben keıipkerdi ózara baılanystyrady. Bul sımvolızmge jaqyn kartınalardyń biri desek te bolady. Sebebi, tabıǵat pen keıipker bir-birimen úılesimdilikke túsip, tildesip tur. Týyndynyń aldyńǵy planynda qııalǵa berilgen qyz beınesi kórinis tapsa, artqy planda tabıǵat aıasy beınelengen. Qyzdyń dene bitimi kórkem oryndalǵan. Jalpy kartınaǵa qaraý barysynda kúndelikti arpalysqan tirshilikten mezi bolyp, bir kúndik demalysyn ózine arnaǵan arýdyń beınesin kóre alamyz. Iaǵnı, taý bókterine seıilge shyǵyp, qııalyna erik bergen qyz obrazy sýrettelgen. Ol sol qolyn aspanǵa sozyp, samal jeldiń salqyn lebin sezinýde. Sonymen qatar, armanǵa qaraı qol sozý ústinde. Quddy bir qııal álemine shomyp, kenetten ómirinde bir ózgeristiń bolýyn kútýde.
Sýretshimen suhbattasý barysynda ol tek bir ǵana qyz obrazyna jazylǵan jumystar ekeni maquldandy. Onyń aıtýy boıynsha negizgi keıipker shynaıy ómirden alynǵan, kúrdeli ári qıyn taǵdyrly qyz. Ol ádemilik pen sulýlyqtyń ıegeri, degenmen sóıleý jáne estý qabiletinen aıyrylǵan pendeniń biri. Dese de arýdyń arpalysqan kúrdeli taǵdyry sýretshini beı-jaı qaldyrmady. Oqıǵasy qylqalam ıesin eleńdetip, kórkem shyǵarma jazýǵa erekshe septigin tıgizdi. Kúrdeli taǵdyrly arýdyń sulýlyǵyn kórermenge jetkizý maqsatynda, qýanysh kúlkisin uıalatý úshin kartınalar jazǵany aıan.
Dálirek toqtalsaq «Arman» týyndysy sol bir ǵajaıyptyń bolatyn sátin kútý ústinde. Arpalysqan taǵdyrdyń, qozǵalystyń bári bir sátte toqtap, jańa bir tolqynys, jańa bir áser, sezimderdiń bastan ótilýine keletin sekildi.
Týra osy keıipker beınelengen taǵy bir kartınany nazarǵa alsaq. Shyǵarma taqyryby «Keshkilik». Dál osy keıipker, dál sol kún. Dese de, ýaqyt eki bólek beınelengen. Eki kartınadaǵy ortaq uqsastyq tek qyz beınesinde ǵana emes, sonymen qatar, samal jeldiń yrǵaǵynda. Sýretshi jeldiń lebin keıipkerdiń qozǵalysy arqyly sýrettegen. Máselen, «Arman» kartınasynda jeńil ǵana ópken jeldi jerdegi shópterdiń, qyzdyń qolynyń qozǵalysynan sezinsek, «Keshkilik» kartınasynda keıipkerdiń basyn tik ustap kózin jumýy arqyly kórermenge kórsetilgen.
Keıipker obrazyna kelsek, kórermenge tike qarap emes jarty qyrynan qarap otyr. Ústine «Arman» atty jumysyndaǵy sekildi aq tústi vodolazka, aq tústi qyzyl daqtarmen uzyn beldemshe kıip, qońyrqaı tústi shálisin ústine jamyla sýrettelgen. Basyn tik kótere ustap ópken jeldiń yrǵaǵyn sezinýde. Oń qolynyń uzyn saýsaqtary názik ári jumsaq betine álsin-álsin tıgizile kórinis tapsa, sol qolynda kitap ustalynǵan. Keıipkerdiń bet-álpetinen onyń betine jaǵylǵan boıaýlarynan zamanaýı ekendigin ańǵarýa bolady. Janaryndaǵy qozǵalystan, erinderiniń azdap qana jymıysynan «Eh!» dep bir kúrsinip, artynan osy ómiriniń ózine baqytty ekenin, endi sál kútse qýanyshtyń, ǵajaıyptyń bolatynyn sezetinin baıqaı alamyz. Aldyńǵy jumysta sýretshi keıipker men tabıǵatty ózara baılanystyrsa, «Keshkilik» kartınasynda tek kompozıııanyń negizi bolyp turǵan keıipkerge ǵana basa nazar aýdartqan. Al artqy planynda tek tústermen ǵana sheshim tapqan.
Marat Turǵymbaı qazirgi tańda álem boıynsha talqyǵa túsken indetti de shyǵarmashylyǵynan tys qaldyrmady desek te bolady. Ol sol indetti dálme-dál sýrettemese de portret janrynda aktýaldy taqyryp retinde beıneledi. Iaǵnı, «Aıgúl» týyndysy qazirgi sáttegi keń etek jaıǵan sıýjetterdiń biri. Bul portrette betperde taqqan qyz kórinis tabady. Betperde saqtyq sharalaryn saqtaý barysynda qoldanylady. Al sýretshi kezekti eńbeginde osy máseleni arqaý etken. Bul shyǵarmada taqyrybymyzǵa baılanysty qyz beınesi kórinis tapqan. Bir qyzyǵy biz ony tek kartına retinde qarastyrǵanymyzben, onyń túkpirinde úlken oı jatyr. Basty ekpin qyzdyń móldiregen kózderine qoıylǵan. Sýretshi onyń kózderin ashyq, al aýzyn jabyq kúıde sýrettegen. Bul onyń oqıǵasymen de para-par keletin syndy. Onyń bar sulýlyǵy tek qana móldiregen janarynyń astarynan ǵana seziledi.
«Aıgýl» kartınasy postımpressıonıstik baǵytta jazylǵan. Týyndydan Van Gogtyq stıldegi elementterdi baıqaýǵa bolady. Ol betperdeni ásemdeý úshin juldyzdardy paıdalanǵan. Iaǵnı, betperdedegi juldyzdar men artqy fondaǵy tolyqsyǵan aıdy Van Gogtyq boıaý stılindegi syndy sary tústermen jazǵan.
Negizinen kartına alǵashynda qaryndashpen jazylǵan bolatyn jáne sýretshi taqyrybyn bastapqyda «Juldyzdy betperde» dep atady. Ózgeshelik tek eki kartınanyń taqyrybynda ǵana emes, sonymen qatar, elementterdiń beınelenýinde. Mysaly alǵashqy jumysta sýretshi shashtaryn aqyryn, názik qana ustaǵan qoldy jazsa, ekinshisinde, ıaǵnı sońǵy nusqasynda qoldyń ornyna aspan álemin – aıdy sýrettegen. Oǵan óń berip, erekshelendirý úshin Van Gogtyq boıaý tehnıkasyn paıdalanǵan. Budan túıetin oı – sýretshi tek bir izdilikpen ǵana emes, ózin jan-jaqty tekserip, árqashan izdenis ústinde júredi. Degenmen qylqalam sheberi birdeı eki taqyryp jazsa da, oǵan bir qaraǵannan bir adam ekenin ańǵarý qıyn. Sol qyz beınelengenimen joǵaryda atap ótkendeı erekshelikter bar. Biraq bir ózgermegen nárse qyzdyń tuńǵıyqqa batqan kózderinde. Eki kartınada da ol óz oıyn saqtady, baz qalpynda qala berdi. Iaǵnı, bul keskindemeniń ereksheligin ańǵartady.
Sýretshiniń asqan batyldyq pen symbattylyqqa toly obrazdaǵy portrettik jumysy – «Shyǵys qyzy» dep atalady. Kenep betine maıly boıaýmen jazylǵan keıipker birigeı qyz balasyna tán ójettilikti sıpattaı túskendeı. Shyǵys qyzynyń obrazy oń jaq qyrymen beınelenýi arqyly kórinis taba túsken. Onyń moınyna oranyp, basyna jamylǵan shálisinen, qulaǵyna taqqan syrǵasynan, bet-álpetiniń pishini men proporııasynan taqyrybynda kórsetilgendeı shyǵys qyzy ekendigin ańǵarýǵa bolady. Kúlgin tústi shálisiniń jumsaq jazylýynan qyz balasynyń náziktigin, adaldyǵyn baıqaımyz. Degenmen, janaryna úńiler bolsaq, ójettilik pen batyldyqty ańǵarýǵa bolady. Keıipkerdiń qıylǵan qara qastary, qyryna qaraǵan kózqarasy boıyndaǵy qatqyl mineziniń sıpattamasy syqyldy. Tústerdiń ózara baılanysynan sýretshi portrettik jumystaryn taǵy bir kórkem obrazben tolyqtyra tústi.
Túıindeı kele, sýretshiniń týyndyny júrekpen jazatynyn aıta ketken jón bolar. Sýretshi qaı ǵasyrda ómir súrmesin zamanyna qaraı aǵymdyq jańashyldyqqa árdaıym umtylady. Degenmen zamandy ózgertetin adam. Kenep betindegi árbir syzyq zamannyń tolqyny desek, sonyń jarshysy sýretshi. Ol – absalıýttik jańalyqty jasaýshy desek qatelespes edik. Mine, osy sebepti de bolar sýretshi tek bir saryndylyqpen jumys istemeı, shyǵarmashylyq portretinde birneshe janrlardy qatar ustap, týyndylar jazýy. Iá, shyǵarmashylyǵynda tústerdi qoldanýy men sýret salý monerasy uqsas eńbekteri kóp bolǵanymen sýretshi bir baǵytta toqtap qalmaǵan. Ol jan-jaqty damyp, bir janrda ǵana emes birneshe janrda eńbekter jazǵan árdaıym izdeniste júretin daryndy sýretshi dep ataýǵa tolyqtaı negiz bar.
Ǵalam syryn túsiný úshin sharq uryp qııaldanbaı-aq, adamzattyń bar bolmysyn shynaıy qabyldap, shyn sezimmen oı elgezeginen súzip ótkizip beınelese, sýretshiniń qoltańbasy, jan dúnıesiniń bir bólshegi týyndysyna beriledi. Ol bolashaq urpaqqa qaldyratyn uly murasy. Portretterinde tek syrtqy kelbetin ǵana emes, onyń ishki álemin terbelte beıneledi. Keıipker ómirine tereńinen boılaı túsip, onyń ishki jan-dúnıesin sezinip, tipti ony kórermenge jetkize bilý sýretshiniń úlken jetistikteriniń biri.
Marat Turǵymbaı 1956 jyly Jambyl oblysynda dúnıege kelgen. Jastaıynan sýret salýǵa qyzyǵýshylyq tanytqan. Ol 1979 jyly N.V.Gogol atyndaǵy kórkem-sýret ýchılıesin bitirip shyqty. Keıinnen Almaty memlekettik teatr-kórkemsýret ınstıtýtyna oqýǵa túsip, 1985 jyly ınstıtýtty támamdaıdy. Oqý bitirgen jyly, ıaǵnı, 1985-1995 jyldar aralyǵynda Almaty memlekettik teatr-kórkemsýret ınstıtýtynda 10 jyldan astam ustazdyq qyzmet atqarady. Birneshe kórmeler men baıqaýlarǵa qatysady. Atap aıtsaq, 1982 jyldan bastap Respýblıkalyq, Búkilodaqtyq, Halyqaralyq kórmelerge qatysqan.
2011 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalǵan jeke shyǵarmashylyq kórmesi ótti. Kórme Elordamyz Nur-Sultan jáne ońtústik astanamyz Almaty qalalarynda ótkizildi.
Qazirgi tańda 2009 jyldan bastap Qazaq memlekettik Qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde shákirt tárbıelep, ustazdyq qyzmet atqaryp keledi. Búginde qylqalam ıesiniń shyǵarmashylyq jumystary Qazaqstan Respýblıkasynyń mýzeılerinde jáne Germanııa, Fınlıandııa, Týrkııa, Ońtústik Koreıa, Qytaı, Reseı, Armenııa elderiniń jeke kollekııalarynda saqtalǵan.