Uly sheberdiń júregi soǵýyn toqtatty. Ol tiri ańyz edi. Qazaq beıneleý óneriniń maqtanyshy. Onyń «Taýda» (1957) atty jumysy Shyǵys halyqtarynyń (Máskeý) óner murajaıynda, al «Kıiz úı» (1958) týyndysy Tretıakov galereıasynyń jeke jınaǵynda ornalasqan.
Sýretshiniń jaıly jáne tynyshtyq ornaǵan keshteri, «Kıiz úı» kartınasyndaǵy sezimtal kórinis – qazaq kórkemónerin odaqtyq deńgeıde usyndy. Bul týyndy tipti «Jastyq» jýrnalynda jarııalandy jáne avtordyń joǵary sheberligi, onyń biregeı kórkem stılıstıkasy Qazaqstannan bólek basqa elderde de keńinen tanymal boldy. Tamasha sýretshi-lırık Sergeı Gerasımov «Taýda» jáne «Kıiz úı» jumystary jaıynda 1958 jyly Máskeýde ótken qazaq óneriniń Onkúndiginde:
«S.Mámbeevtiń polotnolary týǵan halqynyń bolmysynyń qýanyshyna toly. Beıneleý máneri ózgeshe atmosferaǵa toly sándi bolyp keledi, olar jaryqpen, kúnmen, ashyq tústermen tolyqtyrylǵan... ulttylyǵymen qatar óziniń emoıonaldyq saptarymen zamanaýı bolyp keledi» degen edi.
«Mámbeevtiń kartınalarynda beıbitshilik pen yntymaq ornaǵan, poezııa men kórkem nysandarynyń arıstokratızmi, shyn mánisinde tabıǵatta emes, mádenıette. Sezimder men oılar mádenıeti «ótken natýraǵa» – qazaqtardyń dástúrli ómir saltyna oralǵan, onyń jańǵyryǵy áli kúnge deıin shalǵaı aýyldar men jaılaýlarda estiledi, – dep atap ótti «Qazaqstan óneri Antologııasy», 2004.
Birneshe ondaǵan jyldar boıy onyń jaýharlary «Kıiz úı» (avtorlyq qaıtalaý), «Kóktem», «Tereze aldyndaǵy qyz», «Qara kımono» atty týyndylary Á.Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıiniń Qazaqstan beıneleý óneri zalyn bezendirip tur.
Kenbaev pen Teljanov báıgeleriniń dınamıkaǵa toly kompozıııalarynan Mámbeevtiń aıyrmashylyǵy, onda qozǵalys joq, barlyǵy tynyshtyqta oryn alǵan.
Onyń kórkem tili –qazaq mentalıtetin paıymdaý ıdeıasy; meńzeı qaraýdyń jaı-kúıi, dalalyq ómir saltyn ustanýǵa tán qasıet.
Al, uzyn maskalar, shyǵystyq paıymdaý – mýzykalyq sımfonııa ispetti.
Mámbeev – qazaqstandyq kolorısterdiń ishinde óte sezimtaly.
50 - jyldardyń ortasynda Qazaqstanda keskindemeniń jańa kezeńi bastalady, ıaǵnı sol kezdegi kórkem oqý oryndary Máskeý men Lenıngradtan úzdik bilim alǵan talantty jastardyń kelýimen baılanysty boldy.
Óz urpaǵynyń kóptegen ókilderi retinde Sabyr Mámbeev te 20 ǵasyrdyń qıyn kezeńderin basynan ótkizdi: soǵysty, aıyrylý, asharshylyq.
Ol 1928 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen, 13 jasynda jetim qalady. Biraq bilimge, shyǵarmashylyqqa degen umtylysy, maqsatqa jetýdegi armany ómirdiń qıynshylyqtaryna qaramastan, Sabyr Mámbeev Almaty kórkemsýret ýchılıesin bitirip, Lenıngrad qalasyndaǵy Repın atyndaǵy keskindeme, músin jáne sáýlet ınstıtýyna oqýǵa attanady.
Onymen birge kórkemsýret ýchılıesinde oqyǵan jaqyn dostary M.Kenbaev, Q.Teljanov, B.Tólekov, J.Shardenov, K.Shaıahmetov, G.Ismaılova syndy bedeldi sýretshiler boldy, olardyń oqytýshysy tanymal tulǵalar, sýretshiler – Abram Cherkasskıı, Leonıd Leontev, Alekseı Besedın, Brylov Georgıı jáne Alekseı Bortnıkov boldy.
Lenıngradta oqýy aıaqtaǵannan keıin, uzaq jyldar boıy týǵan jerin saǵynyp kelgen sýreshi erekshe jylýlyqpen birneshe kartına jazady.
Qalamger tabıǵı yrǵaǵymen úılesimdilik tapqan qazaq aýylynyń ómirin, sulýlyǵy men danalyq bolmysyn shyǵarmalarynda erekshe kórsetip beredi.
«Kóktem» (1964) týyndysyndaǵy ashyq jáne qara daqty tústerdiń qozǵalysy men statıkasy, jasyl alqaptyń náziktigi men kúmis shópterdiń faktýrasyn berip qana qoımaı, dala sulýlyǵyna degen ustanymdy mahabbatyn kenep betine túsiredi.
Sonymen qatar, taqyryptyq sýrettermen birge, Mámbeev portretterdi de jazady, onyń qylqalamyna kóptegen tamasha obrazdar tıesili.
Sabyr Mámbeev qazaq beıneleý óneriniń bastaýynda turǵan biregeı dáýirdiń kórnekti alǵashqy qazaq mektebin ashqan sýretshilerden jáne sol mektepti ári qaraı tanytqandardyń qatarynan boldy.
S.Mámbeev eńbek pen shyǵarmashylyqqa toly, qoǵamdyq ómirin barlyq aıqyn oıyn, kúsh-jigerin kópultty Qazaqstannyń mádenıetine, halyqtyń estetıkalyq tárbıesine, ult murasy men álemdik mádenıetke arnady desek bolady.
11 oblys ortalyqtarynda onyń basshylyǵymen sýretshiler men músinshilerge arnalǵan sheberhanalar, murajaılar men kórme zaldary ashyldy. 6 qalada (Almaty, Qaraǵandy, Óskemen, Semeı, Shymkent, elınograd) sýretshiler úıi salyndy.
Ol Á.Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner mýzeıi men T.Júrgenov atyndaǵy óner akademııasynyń ashylýyna belsendi qatysty.
1956 j. 28 jasynda alǵash ret KazSSR sýretshiler Odaǵynyń tóraǵasy bolyp saılanady. Azdaǵan úzilispen 1982 jylǵa deıin, ıaǵnı 26 jyl boıy osynda qyzmet atqardy.
1968 jyldan 1983 jyl aralyǵynda, KSRO sýretshiler Odaǵy basqarmasynyń hatshysy bolyp saılanady, ıaǵnı 17 jyl.
1987 jyldan bastap 1992 jylǵa deıin qoǵamdyq negizdegi, Qazaq mádenıet Qorynyń Tóraǵasy boldy.
1971 jyldan 1985 jylǵa deıin 15 jyl boıy, QazSSR kompartııasynyń OK múshesi, KPSS sezdiniń XXIV delegaty bolyp saılanady.
1980-1985 j. j. QazSSR Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp, keıin Joǵarǵy Keńesiniń Tóraǵasy bolyp saılanady.
«Qurmet Belgisi» ordeni, eki márte «Eńbek Qyzyl Tý», «Halyqtar dostyǵy» jáne «Parasat»ordenimen marapattalǵan.
Bastysy sýretshi artyna qaıtalanbas týyndylardy qaldyrdy. Ol týǵan eline qyzmet etken adam, sondyqtan onyń shyǵarmashylyǵy qazaq beıneleý óneriniń, qazaq eliniń esinde máńgilikke qalmaq.