Máńgilik jalǵasqan óner, búgingi sýretshilerdiń shyǵarmalarynda ózindik erekshe nátıjesimen tanylýda. Sýretshiler qaı ǵasyrda ómir súrmesin zamanyna qaraı aǵymdyq jańashyldyqqa árdaıym umtylady. Degenmen zamandy ózgertetin adam. Ýaqyt pen kezeńniń qozǵalysy jańashyl jańǵyryqqa toly ekenine bizder búginde kýámiz. Kenep betindegi árbir syzyq zamannyń tolqyny desek, sonyń jarshysy sýretshi.

Al, sýretshi degen kim? Sýretshi – jańalyqtyń, sonylyqtyń úlgisi. Ol jyrshy. Sondaı-aq, ýaqyt pen keńistik bolmysyn ýaǵyzdaýshy. Zaman aǵymyna qaraı sýretshi neni bolsa da jańa betten bastaıdy emes pe. Ol – absolıýttik jańalyqty jasaýshy desek qate bolmas. Mine, sýretshiler ónerdiń bastalý qaınar kózin zerttep kónege, qarapaıym dúnıege jan bitirýshiler. Sondyqtan sýretshiler óz zamanynyń kýágeri retinde oı-túısikterin kórermenderine der kezinde jetkizýge umtylady.

Osy turǵyda zertteýdegi ǵylymı maqalanyń basty maqsaty Qazaqstan zamanaýı beıneleý ónerinde sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵynyń negiz ben baǵyttyq ustamdylyǵynyń mańyzyn ashýda elimizde ótken kórmelerge súıendik.

Qazaqstannyń aımaǵynda kúnsaıyn atalyp ótetin kórmelerdiń árbiri jarııalaıtyn jańalyǵymen mańyzdy. Eger de, bizder Qazaqstan táýelsizdik el bolǵan ýaqyttan qarasaq, máselen, 1990-2017 jyldar aralyǵynda ótken «Shyǵysqa saıahat», «Úlesten qur qalǵandardyń observatorııasy», «Shymkenttik transavangard «Jolaıryq», «Alýan-Alýan», «Kókserek», «Myń oı», «Iz», «Nege olaı bolmasqa», «Art sapar», «25h25», «Myń boıaý», «Táýelsizdik tynysy», «Bizdiń dáýir», «Jańa urpaq», «100h100 Men zamanymnyń kýágerimin», «Men osylaı kóremin» jáne t.b. kórmelerde sýretshiler kompozıııalyq týyndylarynda shynshyl men ǵajaıypty, ótken men bolashaqty, búgin men erteńdi senimmen ortaǵa saldy da, salyp keledi. Munda sýretshiler kópshiliktiń ishinde býlyǵyp jatqan tolqynnyń syrtqa shyǵýyna septigin tıgizdi. Atalǵan árbir kórmedegi týyndylar kórermenderdi selt etkizbeı qoımady. Tereń oıǵa jeteledi. Túsiniksiz jaılar oryn aldy. Senim men kúdik týǵyzatyn kórinister tarıhty qaıta paraqtaýǵa sebep týǵyzdy. Bul ne?-degen suraqtar kópshilikke maza bermedi. Sýretshilerdiń kenebindegi beıneler, belgi, syzyqtar nemese sol obrazdaǵy is - áreketter basqa álemge engendeı áser qaldyrdy. Tek ǵylymı zertteý maqalalarda, kitaptarda reprodýkııa retinde jáne oqyp zerdeńdi ashýǵa bolatyn túpnusqalar – keskindeme, grafıkalyq, músin, qoldanbaly salasynda bir-birin qaıtalamaıtyn erekshe kompozıııalyq ıdeıadaǵy ónertýyndylar jańǵyrdy. Sýretshiler emoıonaldy serpilisterin birden jaıyp saldy. Biraq, ony kózdiń qıyǵymen qarap qana qabyldaý nemese baıybyna barmaı áldebir tujyrym jasaý múmkin emes edi. Sýretshiler (klassıkalyq óner) bir qalypty yrǵaqta ún qatqan bolmysty ónerdegi aktýaldy máselege aınaldyrdy.

Bul máseleni tereń túsiný úshin keshegi ótken ǵasyrdyń óner tarıhyna bet burmaı tujyrymdaý múmkin emes dep oılaımyn. Aıtalyq, HH ǵasyrdyń 1950-1980 jyldar aralyǵyndaǵy «keńestik óneri» dep atalatyn shyǵarmashylyq týyndylarda sýretshiler sol zamannyń rýhyn beıneleı ulttyq máner men formany negizdedi. Sorealıstik júıedegi taqyrypty týyndylarda shynaıylyq áýendedi. Sol HH ǵasyrdyń birneshe onjyldyqty qamtıtyn kásibı beıneleý ónerinde mánerlik ózgeris bolǵanmen turaqty taqyryp, ıaǵnı zaman jańalyǵy, beıbit ómir men jarqyn bolashaqqa, týǵan jer rýhyna baǵyshtaldy. Sonymen qatar, beıneleý formasynda sol dáýirdiń qol jetkizgen jetistikterin anyq ta nyq senimdilikti kórsetý men halyqty jańa belesterge yntalandyrý urany aıqyldaldy. Bul faktiler keńestik ónerdi zerttegen (Saryqulova G.A. Qazaq SSR-niń óneri. –Lenıngrad, Avrora 1972, Ocherkı ıstorıı ızobrazıtelnogo ıskýsstva Kazahstana. –Alma-Ata, «Naýka» KazSSR 1977, Mastera ızobrazıtelnogo ıskýsstva Kazahstana. –Alma-Ata, Naýka 1984,Qazaqstan óneri.–Almaty, Óner 1987, Sovettik Qazaqstannyń beıneleý óneri. –Almaty, Óner 1990, Esmahanov A. Qazaqstannyń qazirgi beıneleý óneri 60-90 jyldar. –Almaty, «Dıdar» 1990, Qazaqstan beıneleý óneri. HH ǵasyr. –Almaty, 2001, Ergalıeva R.A. Etnokýltýrnye tradııı v sovremennom ıskýsstve Kazahstana. –Almaty 2002, Istorııa Iskýsstvo Kazahstana. /so avtor. A.Galymjanova, B.Barmankýlova, K. Mýrataev ı t.d. Almaty 2006, Ergalıeva R.A. Iskýsstvo XX veka ı tradııonnoe mırovozrenıe. –Almaty 2007, Qazaqstan beıneleý óneri. –Moskva, Galart 2013, Qazaq óneri. –Almaty, Elnur 2013 V-tomdyq, jáne t.b) ónertanýshylardyń monografııalarynda, albom maqalalarynda naqty aıtyldy. Degenmen, keıbirimiz sol faktilerdiń tikeleı kýágeri boldyq.

Al, búgingi zamanaýı ónerde ótken dáýirdiń sarynyn, keleshektiń aqıqatyn tutastaı júrekke jetkizip sendirý proesi 1990-2000 jyldary bastaldy. Shynaıylyq pen naqtylyqqa kózi úırengen halyq túsiniksiz ári mánsiz fıgýratıvti beınedegi kórkem týyndylardy ádettegideı qabyldaý múmkin bolmady. Turaqty klassıkalyq ónerden bas tartyp, oǵan qarama-qaıshy akııalyq kórmeler oryn aldy. Ol kezeńde, bul serpilis qoǵamǵa aıtylǵan únsiz úndeý edi. Sýretshilerdiń basym kópshiligi kenepke túsirgen mánsiz núkte, syzyqtardan mazmuny tereń kompozıııalyq ıdeıalary tań qaldyrdy. Zaman aǵymyndaǵy ózgerimderge kýá bolsaqta, moıyndaýdan únsiz bas tarttyq. Halyqtyń únsizdigi sýretshilerdi tunshyqtyrdy. Degenmen, sýretshiler únsizdikke qarsy sóılemeıtin, biraq beıneleý tilimen ún qatatyn jańa baǵytta, ıaǵnı sımvolıkalyq-koneptýaldy tásil, ınstallıaııa, perfomens, pop-art, kontemporarı-art nemese aktýaldy óner dep atalatyn stılde óner týyndylaryn tartý etti. Munda kóz úırengen bolmys pen tylsym qarama-qaıshylyq áserdi týǵyzdy. Óıtkeni, taqyryp ózgermedi, qaıta jańa taqyryptar oryn aldy, sol taqyryptardy (kóne mádenıet, tarıh, mıf, týǵan jer, ómir-tirshilik) ózgeshe mánerde tanytýdy jón sanady. Bul kóriniske kórermenderdiń birte-birte qyzyǵýshylyqtary artty. Mundaı serpilisterdi kún saıyn kórýge asyqty. Beıneleý ónerindegi realıstik turaqtylyq erekshe dınamıkalyq qozǵalysqa ózgergeni jas sýretshilerdi de baýrap aldy. Jańa býyn óner ıelerin dúnıeniń tylmys qupııasy, arhetıp, shamanızmdik jáne arhaıkalyq mádenıeti qaıta jańǵyrtý, sonymen qatar onyń mánin túsiný qyzyqtyrdy. Sýretshilerdi eliktirgen kóne mádenıet basty shyǵarmashylyq negizderine aınala bastady.

Jalpy qaraǵanda erkin taqyrypta ótip jatqan kórmelerdiń negizgi maqsaty Qazaqstan zamanaýı beıneleý óneriniń búginde kelbeti qandaı, ne ózgerdi degen ózekti másele birinshi orynda tur. Sýretshilerdiń toptasqan kórmelerde sol HIH ǵ. aıaǵy men HH ǵ. 1970 jyldary aralyǵynda batys eýropada qalyptasqan romantızm, sımvolızm, ımpressıonızm, pýantalızm, postımpressıonızm, ekspressıonızm, modernızm, avangardızm, fovızm, prımıtıvızm, pýrızm, sıýrrealızm, metafızıkalyq, abstrakıonızm, tashızm, op-art, pop-art, mınımalızm, gıperrealız nemese fotorealızm, natýralızm, koneptýalızm, postmodernızm, transavangard, abstrakti, ekspressıonızm, akıonızm, konstrýktıvızm baǵyttaryndaǵy shyǵarmashylyq týyndylaryn kóremiz. Zamanaýı qoǵamda turaqtylyq joq, árbir sýretshi óz qundylyqtaryn qalyptasqan baǵytqa súıene tili men stılin tujyrymdady. Osy tusta sýretshi Ǵanı Madanov «...álem bizge bútindeı emes bólshekter arqyly beriledi, ony jınaqtap oı-tujyrymymyzben dúnıe shyǵaramyz»- deıdi. Onyń bul oıyn quptaýǵa bolady. Shyn máninde sýretshilerdiń týyndysyndaǵy túp nusqadaǵy kórinister áserlendirilgen formada beriledi. Osydan baryp sýretshiler qandaıda arhaıkalyq nemese arhetıpti taqyrypta kelgen negizdi osy shaqtyń tirshiligimen baılanystyra shynaıylyǵyn jetkizý úshin mazmundy ashatyn baǵyttarǵa súıenetinin baıqaımyz.

Eger de, osy zamanǵy kózqaraspen qaraǵanda sýretshiler abstraktti oılaryn realıstik sheshimde bergen bolsa, onda kompozıııalyq ıdeıasyn jetkizý múmkindigi sezilmeıdi. Óıtkeni, qazir abstraktilik zaman. Sondyqtan, oı erkindigin realıstik formada jetkizý jáne ony qabyldaý qıynǵa soǵady. Realızm – ol beıneleý ónerinde kórgendi sol qalpynda mánerlep jazý. Al, búgingi ýaqytta qandaı taqyrypta bolmasyn tylsym dúnıeniń bolmysyn formalar arqyly jetkizý múmkin emes jaǵdaıdy sýretshiler óz zamanynyń kýágeri retinde kreatıvti oılaryn koneptýaldy sheshýge baǵyt aldy. Bul, bir jaǵynan beıneleý ónerindegi plıýralıstik kezeń. Demokratııalyq qoǵamnyń saıasaty óz baǵytynda, al ónerdegi demokratııa saıasaty árqyrly jáne aralas-quralas. Aıtalyq kórmedegi sýretshilerdiń toptasqan nemese jeke shyǵarmashylyǵynda baıqalatyn yrǵaqtar árqıly, sonymen qatar bir týyndysynda birneshe baǵytta sheshilgen kompozıııalyq yryqty tanımyz. Osy máselede 2016 jyly ótken «100h100 Men zamanymnyń kýágerimin» kórmesiniń maqsaty men sýretshilerdiń shyǵarmashy yǵyn taldap, dálel izdeıik. Qazaqstannyń árbir aımaǵynan qatysqan sýretshiler «Men zamanymnyń kýágerimin» deı otyra qoǵamda, qorshaǵan ortada bolyp jatqan jaǵdaılardy meılinshe túsindirýge tyrysty. Munda jańa býyn sýretshilerdiń kóne mádenıet tarıhy, fılosofııa, psıhologııa búgingi ómirmen baılanysty ekenin dáleldegen árbiriniń kózqarasy, qarama-qaıshylyǵy, shynshyldyǵy kórindi. Eń bastysy, búgingi qazaq kórkemónerinde jas býynnyń ulttyq rýhy, oı órisi bıik, ózindik daralyq daǵdysy men bilikti sheberligi jáne qoıylǵan mindetke jaýapkershiligi bar ekendigine kózimiz jetti.

Qorshaǵan ortanyń tepe-teńdik úılesimdilgin ulttyq formada aıqyndalýyn sýretshiler jan dúnıesinen ótkizýge májbúr boldy. Kórmede ańyz ben kóne tirshilik tylsymy, búgingi qala men dala ómir tynysy, onyń atmosferasy sııaqty taqyryptyq kompozıııa «100h100» formatta týyndaldy. Bul kórmeniń ustanǵan maqsaty bir metr de metr kólemdegi formatqa berilgen taqyryp boıynsha ózderiniń kreatıvti oılaryn búkpesiz kórsetý shart boldy. Sol shartty Qazaqstannyń ár aımaǵynan kórmege qatysqan 39 sýretshi óz potenıaldaryn kórsetti. Árbir kompozıııalyq ıdeıa sanadan tys dúnıe quraıtyn bólshekterdiń ishki úndestigimen berilgen. Aıtalyq, «100h100 Men zamanymnyń kýágerimin» atty kórmede sýretshiler peızaj, natıýrmort, portret janryndaǵy keskindeme, grafıka qoldanbaly óner salasynda shyǵarmashylyq mánerleriniń erekshelikterin, kreatıvti oılaryn san alýan baǵytta tanytty.

Kórmedegi jas sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵyna taldaý jasar bolsaq, sýretshi Almas Nurqojınniń «Jolaýshy», «Babalar izimen», «Amanat» jumystarynyń kompozıııalyq ıdeıasy keń aýqymdy. Materıalızm baǵytynda salynǵan bul týyndylarda qazaq halqynyń bolmysy meńzelgen. Máselen, sýretshiniń «Amanat» týyndysynda motoıkldegi adam bar dúnıesin arqasyna artyp kópirdiń jol boıynda kele jatqan sıýjettik kompozıııada kıizge ala arqanmen baılanǵan qazaq kıiz úıdiń shańyraǵy, keregeleri, ýyqtary jáne jıhazdary formalyq turǵyda emes anyq bergen. Týyndydaǵy keıipkerdiń is- áreketin dınamıkalyq qımyl qozǵalysta shynaıy bergen. Syrt kózge ıllıýzıonıstik shyndyq retinde kóringenmen, bul kompozıııalyq ıdeıa shynaıy tirshiliktiń kúıine ábden janasady. Qazaq halqynyń ózindik bolmysy men mentalıtetinde «amanat» qasıetti is bolyp esepteledi. El ishinde aıtylatyn «Amanaty joq paqyr bolma» -degen sóz qanattary beker aıtylmaǵandy. Amanat – urpaqqa artylatyn mindet. Ol árdaıym urpaq sabaqtastyǵymen jalǵasatyn el, jer, ult amanaty. Umytylmaıtyn ómir tynysy. Sony sýretshi qylqalam serpilisimen tamasha sezindirgen. Sıýjettik kompozıııadaǵy tústi boıaýlardyń dınamıkalyq úılesimdiliginen kórinetin, biraq shyndyqtardyń kórinbeıtin vızýaldy realızmi qııaldyń kúshimen kórýge bolatyn taqyryp. Keshegi men búgingi, erteńgi aqıqattyń shyndyǵyna sendiretin jumys.

Sýretshilerdiń beıneleıin degen qubylys neǵurlym ótkir bolsa, olardyń bet burǵan formasy soǵurlym abstrakııalyq realızmge jaqyn, ári mádenıettiń tarıhı plasttaryna tereń úńilýge jeteleıdi. Sýretshiler shyǵarmashylyq tynysynda álde bir tujyrymǵa qol jetkizý úshin árdaıym izdeniste júredi. Bul, qaı ǵasyr bolmasyn sýretshilerdiń óner joly. Osy tusta ónertanýshy E.S. Gromov «Hýdojestvennyı obraz rojdaetsıa v slojnom proesse tvorchestva, v proesse otbora ı osmyslenııa s opredelennyh mırovozzrencheskıh pozııı jıznennyh vpechatlenıı ı nablıýdenıı» <<...>>, tolko togda stanovıtsıa faktom nastoıaego ıskýsstva, kogda ono prelomleno cherez ındıvıdýalnoe haraktery ı jıznennye sıtýaıı» -degen túsinik beredi [1. 25-30 b.].

San túrli kózqarasta sheshilgen taqyrypty kórmede shyǵarmashylyq formalar kezdeısoq árekettiń nátıjesi emes, ol beıneleýdegi logıkalyq til desek qate bolmas. Óziniń erekshe týyndysymen erekshelengen sýretshiniń biri Baqyt Seısenhanuly. Onyń «Úmit», «Uıa» atty týyndylary kompozıııalyq ıdeıasymen sana sezimińdi bir sheksiz álemge jeteleıdi. Maǵynasy tereń, mazmuny aýqymdy bul jumystar búginde bolyp jatqan keıbir jaıttardy qaıta sezinýge jeteleıdi. Sonyń kýágeri retinde shyndyq ay bolsa da kenep betine sýrettegen avtor óz oıyn bylaı jetkizedi – «...qazaq mádenıetin, dúnıetanymyn, jalpy qazirgi ómirdi osy kompozıııalarda qazaqtyń túsinigindegi beıneler arqyly jylqy, dombyra bolsyn, sol elementterden kúı-jaıyn kórsetkim keldi». «Úmit» týyndysynda eskegi joq úrmeli qaıyqtyń ústinde erikteýli aqboz at, moınyna qutqarý qamytyn kıgen jas jigit jáne qazaqtyń qara dombyrasy sıýjettik kózqarasta aýyr qabyldanady. Munda árbir adamnyń basyna túsken aýyrtpashylyq qamyttaı oralyp turǵanyn aıqyndalsa, bir jaǵynan sol tyǵyryqtan shyǵar úmittiń lebi seziletinin erikteýli jylqynyń obrazymen jiktezgen. O zamannan qazaq ne kórmedi, biraq sabyrlyq pen sanaly úmittiń arqasynda búginde táýelsiz eli bolyp otyrǵanymyzdy da sezdiretin jumys. Ulttyq rýhqa tunyp turǵan júmystyń biri. Osy sezimdi sýretshi boıaý alysynan da meńzeıdi. Kúńgitteý, biraq artynan kún nury shýaǵyn shashyp myń boıaýǵa boıalatyn aspan, ushy quıyry joq teńizdiń beti endi sabasyna túsken yrǵaǵyn kók, aq, kógildir, qyzyl tústerdiń óz ara úndestiginen úmittiń shyraǵy sónbeıtinin bildirgen.

Sýretshiniń shyndyqtyń kóre almaıtyn tustaryn vızýaldy turǵyda betke shyǵarý sheberligin ereksheleıdi. Baqyt shyǵarmashylyq týyndylaryn oı eleginen ótkize otyryp, suryptalǵan ıdeıalaryn kenep betine materıalızm jáne abstrakti-realızmde sheshken. Sonymen qatar «ómirden túńilme, bir úmit shyraǵy baryna sen» - degendeı sýretshi «Uıa» týyndysynda osy qaǵıdany júregińe jetkize kenep betine sýrettegen. Sıýjettik kompozıııada en dalada qalǵan qazaqtyń qara kıiz úıiniń toptamasynan ajyraǵan syqyrlaýyq esigi, onyń mańynda sýret salyp otyrǵan sýretshiniń beınesi, esik mańdaıyna uıa salyp balapandaryn qanattandyryp otyrǵan qarlyǵash, qulazyǵan dalanyń aspanmen tiresken sheksizdik – qazaq halqynyń qanshama ótken tarıhı sarynnyń úni estiletindeı. Al sýreshiniń beınesi sol ótken saryn men búgingi aqıqattyń arasyn qosatyn jyrshy retinde berilgen. Týyndylardyń kompozıııalyq tujyrymyn ómir súrip jatqan jáne tiri emes álemniń metafızıkalyq jaǵynynan qarastyrǵan. Sondyqtan, sýretshi sıýjette berilgen jansyz ben jandy dúnıe óz áleminde tirshilik qupııasy bar ekenin dáleldedi.

Keńistik pen ýaqyt aralyǵyn boılaı túsken adam ómir tirshiligin áńgimeleıtin sýretshi Lara Kereshovanyń «Jańa. Jas» grafıkalyq týyndysy tanym prınıpinde sheshilgen. Fılosofııalyq uǵymda sýrettelgen bul kompozıııalyq ıdeıa urpaqtar sabaqtastyǵynyń teń tendenııasyn túsindirgen. Grafıkalyq jumysta ártúrli ulttyń portretti sheńberdiń aınalasyna beınelengen. Al, sol sheńberdiń ishinde týylmaǵan náresteniń beınesi. Sheńberdiń betinde ersili-qarsyly tizbektelgen antropologııalyq órnek aınalys qozǵalysty aıqyndap tur. Árbir portret anyq jáne emoııalyq sıpatta salynǵan. Sondaı- aq árbir ulttyń ózine tán bet-beınesi, rýhanı bitimi, dúnıetanym aınasy aıqyndalǵan. Eger de sıýjetke qaraı «sıýrrealızm» - dep tujyrymdaýymyzǵa ábden bolady. Sıýrrealızm naqty, beısanalyq, armandardyń sheginen tys ómir týraly ıdeıany bildiredi. Sonymen qatar, sanaly oıdan maǵyna beredi. Mine, sýretshi Lara sıýjettiń maqsatyn shynaıylyq pen shyndyqtyń arasyndaǵy maǵynany tujyrymdaıdy.

Sondaı-aq, kórmede Dáýrenbek Beknazarov «FM», Zarına Nııazov «Kartına 2», Jansaıa Kıkibaıqyzy «Otbasy» jáne t.b. jas sýretshiler taqyrypqa baılanysty óziniń ıdeıalyq shyǵarmalaryn shynaıy ómir-tirshilikpen ispettestire óz zamanynyń kýágeri ekenderin týyndylarynan tanytty. Kórmede qalamgerler óz aldyna ulttyq ıdealdardy, sana prınıpteri men adam ómiriniń krıterılerin qaıta qalpyna keltirýdi negizgi mindetteri etip qoıǵan syndy, jáne bul mádenıet rekonstrýkııasyn júrgizý olardyń qolynan keldi deýge bolady. Ulttyq sana prınıpteriniń rekonstrýkııasy keskindeme kenepterinde búgin nemese sol sátte bolyp jatqan kórinisterdi realızm men abstaraktty baǵytta baıan etedi. Sýretshilerdiń shyǵarmashylyq tájirbıesimen izdenisterine jáne Qazaqstan beıneleý ónerindegi jalpy kezeńdik ózgeris baǵytyna óner zertteýshi R. Á. Erǵalıeva mynadaı túsinik beredi: «...v tvorcheskoı praktıke hýdojnıkov raznyh pokolenıı tradııonnye ennostı, krıterıı ı ıdealy bylı transformırovany, ınterprıtırovany ı adaptırovany k novym formam hýdojestvennogo samovyrajenııa. Postoıannyı dýhovnyı dıalog s prınıpamı mıroponımanııa ı mırovıdenııa predkov, vedomyı kazahskım ıskýsstvom, sformıroval ýnıkalnyı fenomen kazahskogo ızobrazıtelnogo ıskýsstvo» [2. 89 b.]. Qandaıda bir taqyryptyń mazmunyn ashýda nemese kórermenderine jetkizýde rýhanı dúnıetanymdylyqtyń túsinikti beınelenýi úshin óner ıeleri árdaıym ulttyq fılosofııaǵa jáne ulttyq psıhologııaǵa bet burady. Osydan olardyń qoltańbalyq ereksheligi, shyǵarmashylyq baǵyt ustamdylyǵy jáne kompozıııalyq mazmundyq máni tereń uǵymda saýatty somdaýyna septigi tıgeni shyǵarmalarynan kóremiz. Óıtkeni, bul ilimsiz mádenı-tarıhymyzdy túsip uǵyný múmkin emes dep oılaılym. Sonymen qatar, ónerdegi belgilengen baǵyttardyń ózi osy ilimniń tujyrymdaýynan týyndaǵanyn da bilemiz. Ýaqyt yrǵaǵynda óner fılosofııa men psıhologııa ilimimen tyǵyz baılanystyǵyn beıneleý ónerinde naqty dáleldendi. Jańa ǵasyr adamǵa jańa oılaýdy, tarıhqa degen jańa kózqarasty týdyrady. Ótken ǵasyr men qazirgi zamanaýı dáýirdiń aǵymyn aıqyndaıtyn, osy dáýirde oryn alǵan tereń ózgerister men qubylystar urpaqtyń sanasyna tereń jáne tez enip, jańa shyndyqqa kózqarastary ózgerip jatqanyna bizder búginde kýámiz.