Vladımır Sergeevıch Tverdohlebov 1937 jyly 18 mamyrda Reseıdiń Krasnodar ólkesi, Novo-Pokrovsk beketinde dúnıege kelgen. Ol 1967 jyly V.Mýhına atyndaǵy Lenıngrad Joǵary kórkemsýret-ónerkásiptik ýchılıesin bitirgen soń, Qazaqstanǵa kásibı maman retinde joldamamen keledi. Mine, sodan beri Vladımır Sergeevıch Almatyda turyp, shyǵarmashylyǵymen aınalysa júrip, KSRO Sýretshiler odaǵynda keshendi kórkem bezendirý boıynsha jetekshi jáne bas sýretshi bolyp qyzmet atqardy.

Sýretshi-monýmentalıst V.Tverdohlebovtyń shyǵarmashylyq týyndylary qaı salada bolmasyn árqaısysy – sheshimi tabylǵan tereń mazmundy, maǵynaly kompozıııa. Árbir shyǵarmashylyq týyndysyndaǵy kompozıııa men kórkemdik sheshim keskindeýdegi múmkindikterdiń bar qupııasyn ashyp bergendeı.

V.S. Tverdohlebov 1970-jyldardan bastap Qazaqstan monýmentaldy óneri men kásibı qoldanbaly óneri salasyna biregeı shyǵarmashylyq týyndylarymen aıtarlyqtaı úles qosqan sýretshilerdiń biri. Sýretshiniń 1970-80 jyldary jasaǵan birqatar týyndylary QR Ulttyq Ǵylym akademııasy Ǵalymdar úıindegi (uly ǵalym Ál-Farabıdiń, aqyn jáne fılosof Abaı Qunanbaevtyń, shyǵystanýshy jáne Qashqardy alǵash ashýshy Shoqan Ýálıhanovtiń, aǵartýshy jáne pedagog Ybyraı Altynsarınniń, tuńǵysh geolog Qanysh Sátpaevtiń beıneleri), Esik meıramhanasyndaǵy, Qazaqstan men Qyrǵyzstan qalalarynyń mádenıet saraılarynyń jáne balabaqshalardyń ishki-syrtqy qabyrǵalaryndaǵy vıtrajdar men mozaıkalar, qabyrǵa sýretteri (freska, rospıs), gobelenderi oryn alady.

Sýretshi-monýmentalıst V.S.Tverdohlebovtiń eń tanymal jobalarynyń biri jáne almatylyqtardyń súıiktisine aınalǵan – «Shyǵys kúntizbesi» sýburqaǵy. 1980 jyly almaty qalasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Ǵylym akademııasy Ǵalymdar úıi ǵımaratynyń alańyna qurylǵan bul «Shyǵys kúntizbesi» sýburqaǵy maketiniń avtory jáne oryndaýshysy. Búginde kelbetin joǵaltpaǵan bul sýburqaqqa 37 jyl tolyp otyr. Sýretshiniń aıtýy boıynsha bul sýburqaqtyń sáýlettik jobasynyń avtory V.Kaev, al ańdardyń músini men komopzıııalyq ıdeıasy músinshi A.Tatarınovpen birge somdap shyǵarǵan eken.

Shyǵys halqyna tán táńirlik kúntizbe belgileriniń erekshe minezdik formasy utymdy tabylǵan. On eki qyrly kelgen sýburqaqtyń ortasynda kún ornalasqan. Kún formasy 365 danadan turatyn buıralanǵan ırek taıaqshalardan turady. Bul taıaqshalar bir jyldaǵy 365 kúndi belgileıdi. Álemge nuryn shashqan kúnniń aınalasynda on eki qola ań beıneleri erekshe kompozıııalyq sheshimde berilgen. Sýburqaqtyń ishki túbinde lotos gúli tárizdi jaıqala ashylǵan formaǵa aspan álemi kórkemdelgen. Sýretshi ondaǵy árbir músinshelerdiń arhetıp nusqasyn zertteı otyryp, óziniń kompozıııalyq ıdeıasymen erekshe beınelerdi somdap shyqty.

Sonymen qatar, V.S.Tverdohlebov 1970 jyldyń ekinshi jartysynan búginge deıin, gobelen ónerinde de óziniń ereksheligin tanytqan sýretshi. Aıtalyq, «Qazaqtyń búrkitpen saıatshylyǵy» (1979), «Alma-Ata – Alma qalasy» (1981), abstraktili gobeleni «Ǵylym jáne órleý» (1983), «Ǵylym jáne órleý» gobelen-shymyldyǵy (1984), «Abstrakııa» (1991). Ol belgili bir ǵımarattyń ishki jazyǵyna jasalǵan bul alyp gobelenderdiń kompozıııalyq sıýjeti men yrǵaqty syzyqtary, tústerdiń dınamıkalyq qýat serpilisi monýmentaldy ónerdiń qundylyǵyn dáleldeıdi. Sol qundylyqty boıyna sińirgen Vladımır Sergeevıch árbir oryndaǵan obektik kompozıııasyn keltirý ýaqytynda jaryq pen keńistikti sezine alatyn qasıetin baıqatady.

Óner álemindegi ózgerister Tverdohlebovtyń shyǵarmashylyǵynda da tys qalmady. Keńes dáýirindegi belgili sharttardan erkin shabytqa erik bergen sýretshiniń «Kóktem, Jaz, Kúz» tórt mezgil toptamasynan (2005), «Pıondar» (2009), «Gúldengen alma butaqtary» (2007), gobelenderi tabıǵattyń tylsym bolmysynyń sáni beınelenip toqylsa, al qazaqtyń dalasyna arnalǵan «Shól dalanyń túsi» (2008), «Gúldengen shól dala» (2008) gobelenderinde kósilip jatqan en dalanyń áýeni shertilgen. Sýretshi myń tústi jipterdiń ózara úılesilimdigin dınamıkalyq yrǵaqtyqta úndestirgen. Tabıǵattyń shynaıy bolmysyn sol qalpynda túrli tústi jiptermen toqyp jetkizý de kásibı biliktilik, kóregendik pen talǵamdyq minezdi tanısyń. Shyǵarmashylyq týyndylarynda ol árbir syzyqqa mán beretini, olardyń mańyzdylyǵy men mándiligine asa kóńil aýdarady.

1990-shy jyldary sýretshi V.Tverdohlebov monýmentaldy óner shyǵarmashylyǵyn jalǵastyra júrip, stanokti-keskindeme salasynda da ózindik qoltańbasyn ereksheledi. Ol jyl saıyn halyqaralyq «Tengrı» shyǵarmashylyq tobymen Orta Azııa men Qazaqstannyń ásem jerlerine saıahat plenerine qatysyp «Hıýa kesenesi», «Keshki Hıýa», «Sharyn. Gúldengen shól dala», «Taýdaǵy kúz», «Qajy-Saı», «Ton shatqaly», «Qyzyl jartastar» jáne t.b toptamalyq týyndylaryn jazady. Sýretshige árbir jerdiń (Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan) ózindik nári qýat bergendeı, onyń qylqalam izinen tabıǵattyń tylsym bolmysy men rýhanı baılyǵynyń sheksizdigin kóre alamyz. Ár týyndysynda shynaıy beınelengen kórinisterdi bir jumaq mekeni dersiń. Ondaǵy boıaý tústerdiń ózara úılesimdiligi, dınamıkalyq qozǵalysy sýretshiniń júreginen týlap shyqqan jyr sekildi.