Kórme 13 shyǵarmashylyq tulǵalardan turatyn bir otbasy músheleriniń keskindeme, grafıka, fotojumystarynyń 70 astam shyǵarmalaryn usynady. Elimizdegi belgili sýretshiler áýletine Amandos Aqanaev jetekshilik etedi. Ekspozıııaǵa, onyń jumystarynan bólek Rýslan, Botagóz, Eskendir, Asparýh, Myrza-Álı Muhıt jáne Aleksandra Aqanaevtar, sonymen qatar, Laýra Orazbekova, Nellı Býbe, Darına Bakıh, Vadım Mıenko jáne Rada men Gleb Antoenko-Olenevterdiń shyǵarmalary qoıyldy. Osylaısha, dástúrlerdiń sabaqtastyǵyna kýá otbasynyń úsh urpaǵynyń shyǵarmashylyǵy usynylady. Bul rette, Amandostyń paıymdaýynsha, olardyń áýleti – osy shaqtyń qubylysy ǵana emes. «Ata-anam Átibek pen Bıbihan b.z.d. III ǵasyrda kóne memleket qurǵan úısin halqynan shyqqan. Meniń anam Bıbihan tamasha halyq sheberi bolǵan». Nellı Býbeniń anasy da keste tigip, toqyma toqyǵan sheber bolǵan. Bul áýlettiń kórkemdik qaınar kózi ǵasyrlar qoınaýynan bastaý alady. Árbir jańa urpaqtan ózindik tulǵalar shyǵady.
Aqanaev Amandos Átibekuly − Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, QR Kórkemsýret akademııasynyń tolyq múshesi.
Kórmede sýretshiniń Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıi qoryndaǵy týyndylary usynylady. Olar 1970-shi jyldan bastaý alǵan keskindemeshiniń shyǵarmashylyq jolynyń alǵashqy kezeńin beıneleıtin týyndylardan quralǵan: «Joqtaý» 1975, «Ajalsyzdyq týraly poema. Trıptıh» 1985 jáne basqalar. Bul ómirdiń kúrdeli shıelenisin tolyǵymen bildirý úshin, beınelilik órnegin qoldanyp adamdardy ortaq emoıonaldy ortada biriktiretin Renato Gýttýzonyń shyǵarmashylyǵyna áýestengen jyldar edi. Keıinnen, onyń shyǵarmashylyǵyndaǵy formaldy izdenister jańa baǵyt aldy. Ol qondyrǵyly keskindeme aıasynda releftik sýret tehnologııasyn jasaıdy. Kórkem mataǵa metall, toqyma, aǵash jáne basqa da materıaldardy organıkalyq túrde engize otyryp, kompozıııalyq sheshimniń tabıǵılyǵyna qol jetkizedi. Amandostyń metatili tús, faktýra, metall oıynymen ómirdiń máni shıelenistiredi. Onyń shyǵarmalary – kóshpendi Azııa mádenıetiniń orasan zor kórkemdik shejiresi. Kórmede jaqynda bastaǵan Qazaqstannyń kórnekti tulǵalarynyń portretter toptamasynyń biri – «Bolat Aıýhanovtyń portreti» usynylǵan. Kolorıstik gammasy ádettegideı óte názik jáne dál qoıylǵan.
Býbe Nellı. QR Eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri.
Amandospen bir jylda N.V. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıesin támamdady. Onyń shyǵarmashylyq joly kitap, ıllıýstraııalarmen baılanysta boldy. 1990-shy jyldardyń ortasynda ol maıly boıaý keskindemesine betburady. Jáne osy kezde onyń daryndylyǵy arta tústi. Kóshpendilerdiń tarıhy men ómirine degen qyzyǵýshylyǵynan «Uly jibek joly» atty úlken panorama toptamasy paıda bolady. «Kıeli kitap áńgimeleri» toptamasy – adamnyń rýhanı álemdi uǵynýy. Ómirdiń barlyq soqpaǵy «Shyǵys bazary», «Naýryz» shyǵarmasynda kórinis tapty. Sýretshini máńgilik taqyryptar tolǵandyrady: rýhanılyq, adamgershilik, dástúrler. Býbe qysqa aıtýǵa kúshti emoıonaldy dybystalý arqyly qol jetkizedi.
Botagóz Aqanaeva. Onyń shyǵarmashylyǵynda kóptegen kórmeler, olardyń ishinde sheteldikteri de bar. Ár túrli janrlarda úlken shyǵarmalar salǵandy unatady – taqyryptyq kompozıııalar, portret, natıýrmort. Negiz retinde tózimdi bolyp keletin aǵashty paıdalanady. Relef, kollaj, naqyshtama, metall, qolany paıdalanady, kompozıııaǵa bótelkeler, kartalar, tereze jaqtaýlaryn qosady. Sýretshi óz keıipkerlerine ózi oılap tapqan kıimderdi kıgizip, olardy qymbat tastarmen, zergerlik buıymdar, maıda monshaq pen altyn zermen kómkeredi. Onyń qııaly qajymaıdy. Botagóz álemniń óz beınesin qalyptastyrady, «durys» kompozıııalarǵa saı kelmeıtin, ózindik ómir súretin jáne ózin keıde ózgeshe, ystyq, sándik-qoldanbaly túspen, keıde pishinderdiń deformaııasy men materıaldyq negizdi buzatyn keńistikpen tanytady.
Aqanaev Rýslan. Jan-jaqty, daryndy sýretshi. Keskindeme, grafıka jáne músin óneri salasyna qyzyǵýshylyq tanytady. Onyń stımpank stılinde oryndalǵan Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıiniń kire berisinde turǵan ǵajaıyp Don-Kıhot alǵashqy músini kelýshilerdiń nazaryn erekshe formasy men materıalymen ózine baýraıdy. «Shyǵý tegi týraly ańyz» trıptıhinde jartasqa salynǵan sýretter kıiz kilemdi eske túsiretin túrli-tústi quraqtarǵa toly keneptiń keńistigine tabıǵı enedi. Ómirdiń baıyrǵy fılosofııasy, bolmystyń názik úılesimi sýretshi shyǵarmashylyǵynyń tolǵandyratyn taqyryby bolyp tabylady.
Aqanaevtardyń jas urpaǵy – Muhıt, Rada, Gleb, Asparýh, Aleksandra – jańasha oılaıdy, olar qondyrǵyly keskindemede ózderin erkin sezinbeıdi, sol úshin kóshege shyǵady. Tabıǵat olardy atateginen daryndy etip jaratty. Olardyń ortaq atasy bar – Amandos Aqanaev. Sonymen birge, Muhıttyń atasy − Qazaqstannyń halyq jazýshysy, kórnekti aýdarmashy, aqyn Qadir Myrza-Álı. Rada men Glebtiń atasy – ataqty qazaqstandyq grafık V.I. Antoenko-Olenev. Otbasynyń baı kórkem dástúrleri olardyń shyǵarmashylyq áleýetiniń, sondaı-aq, aldaǵy ósýiniń kepili.
Orazbekova Laýra (1949-2017). Ónertanýshy, QR Eńbek sińirgen óner qaıratkeri, ónertaný kandıdaty. 1996 jyly onyń bastamasymen qurylǵan AICA (IýNESKO janyndaǵy kórkemsýret synshylarynyń halyqaralyq qaýymdastyǵy) Ulttyq sekııasynyń Qazaqstandaǵy tuńǵysh prezıdenti. Amandos Aqanaev pen Laýra Orazbekova negizin qalaǵan QR Kórkemsýret akademııasy qoǵamdyq qorynyń tuńǵysh prezıdenti. Kórkemsýret akademııasynyń resmı qurylǵan ýaqyty 2006 jyldyń 13 naýryzy. Qazaqstandaǵy óner máselelerin kásibı túrde qamtıtyn «Shahar-Kýltýra» jýrnalynyń kýratory boldy. Orazbekova L.S elimizdiń mádenı muralaryn saqtaý máseleleri tolǵandyratyn dara tulǵa, tereń bilimdi, keń múddeli qaıratker boldy.
Kórme Orazbekova L.S. eske alýǵa arnalady.
Kórme jetekshisi Muqajanova Kúljazıra