Sergeı Kalmykovtyń ádebı belgilermen sıntezdep jazǵan shyǵarmashylyq qııaly – avtordyń asa zor kóńilkúı shıelenisinde oryndaǵan syzyqtar men obrazdardyń jáne tústerdiń jumbaq álemi. Kalmykovtyń ushtalǵan shyǵarmashylyq daralyǵy, táýelsiz kórkemsýrettik tájirıbesi Qazaqstan mádenıeti úshin aıryqsha qundy. Kalmykovtyń shyǵarmashylyq máneriniń ereksheligi sonda, resmı ıdeologııanyń eshbir parametrine sáıkes kelmeıtin týyndylardy jazsa da, onyń respýblıkanyń beıneleý ónerine qomaqty úles qosqanyn eshkim de joqqa shyǵarmaıdy. Sýretshiniń talantyna tán tájirıbelik bastama onyń shyǵarmashylyǵynyń barlyq túrine qatysty. «Qalyptan» shyǵyp ketken, ıaǵnı, ádetten tys syrtqy kelbeti, keskindemesi men mátinderi, shyǵarmashylyǵynyń táýelsizdigi, «syzyqtardyń sheksiz sozyla berýi úshin ýaqyt túsiniginiń alynyp tastalýy», ýaqyt pen keńistik keskini, syzyqtar men tehnologııalarǵa batyl tájirıbeler jasaýy sýretshiniń «shynaıylyq mıf sekildi jańǵyrý kerek» degen pikirlerine jaýap berdi.

Osyǵan baılanysty bizdiń memlekettik ınstıtýt retindegi mýzeı menóz ýaqytynan ozǵan talant arasyndaǵy qarym-qatynasty atap ótkenimiz mańyzdy. T.Shevchenko atyndaǵy Qazaq memlekettik kórkemsýret galereıasynyń, qazirgi tańdaǵy Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıiniń ıntýıııasy, tájirıbesi men kásibıligi Sheberdiń murasyn tek saqtap jáne urpaqqa jetkizip qana qoımaı, álemdik keńistiktegi zertteýshilerge qoljetimdi bolýyn qarastyryp, onyń shyǵarmashylyǵynyń jarqyn bolashaǵyna jol ashyp berdi.

Muny ásirese soıalıstik kezeńdegi mádenıettegi oılaý shabytynyń jalpy atmosferasymen baılanysty dep uqqan jón. 1930 jyldardyń ózinde-aq Sýretshiler odaǵynyń kórmesi jaıly «keleńsiz túsinbestik týdyratyn buryshqa» (S.Kalmykovtyń shyǵarmalary turǵan) qatysty pikirinde A. Orlov: «Onyń jansyz úlgileýleri mazmunyna eshqandaı kóńilkúı týdyrmaıdy, ári aqylǵa syımaıtyn shıelenisti kórsetedi» dep qorytyndylaǵan. Áry qaraı: «bul kartınanyń maǵynasy – jalańash, jansyz formalıstik úlgige salýshylyq» (pikirdegi aıtylǵan sóz «Sheshen-eskertkish» jumysy jaıly) degen.

Resmı uıymdardyń syrtqy toıtarysyna qaramastan, sýretshi shyǵarmashylyǵy, onyń qııal álemi túrli kategorııadaǵy kórermendi qyzyqtyra tústi.

Muraǵattyq qujattar boıynsha biz qor taǵdyryn komıssııa qurylǵan mezetten bastap «1967 jyly 27 sáýirde qaıtys bolǵan azamat Kalmykov Sergeı Ivanovıchtiń qaıtys bolǵanynan keıingi 1967 jylǵy 27 maýsymdaǵy tirkeý aktisine sáıkes Memleket kirisine ıesiz múliktiń tapsyrylýyna» deıin baqylaı alamyz.

Múlik tirkeýinen galereıa qyzmetkerleriniń sonshalyqty úlken jumystardyń atqarǵany anyq kórinedi: sýretshiniń kózi tirisindegi beıneleý óneri týyndylarynyń (3000-ǵa jýyq), ádebı kúndelikteri men kitaptarynyń aýqymdy sanaǵy rettelip, qarastyrylǵan.

Sýretshiniń asa baı murasy páteriniń barlyq keńistiginde býmalarda, oramdarda saqtalǵan, biraq T. Shevchenko atyndaǵy Qazaq memlekettik galereıasynyń komıssııasy bolashaq urpaqqa sýretshiniń barlyq jumysyn saqtap qaldy. Kitaptary Sýretshiler odaǵyna berildi, al shyǵarmalary qujatqa sáıkes kelesi retpen taratyldy:

«Qaıtarymsyz tabys etilsin:

1. Sýretshiniń shyǵarmashylyq qyzmetiniń bastapqy kezeńi ótken Orynbor beıneleý óneri mýzeıine – 165 jumys;
2. Memlekettik Orys mýzeıine –graverlik kabınetke – 5 grafıkalyq jumys;
3. A. S. Pýshkın atyndaǵy Memlekettik beıneleý óneri mýzeıine – 130 jumys;
4. Pavlodar oblystyq keńes óneri mýzeıine – 130 jumys;
5. Respýblıkalyq Júıkeaýrýlarytarıhy mýzeıine (Qazaq KSR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń suraýyna sáıkes);
6. Qazaq KSR Ortalyq memlekettik muraǵatqa –nobaılarmen eskızder – 1467 jumys».

Sonymen, Júıke aýrýlary ınstıtýtynan medıınadaǵy ǵylymı zertteý negizinde óz qorlaryna shyǵarmalar berý týraly usynys túsken edi. Ókinishke qaraı, qazirgi tańda bul kollekııalardyń jaǵdaıy belgisiz.

T.Shevchenko atyndaǵy Qazaq memlekettik galereıasynyń basshylyǵy atynan L.Plahotnaıanyń Máskeýdegi A.S.Pýshkın atyndaǵy Mýzeıdiń dırektory I.A.Antonovamen jazysqan hattary úlken qyzyǵýshylyq týdyrdy. L. Plahotnaıanyń S.Kalmykov týyndylaryn Máskeý mýzeıiniń qoryna berý týraly usynysyna olardan «...bul sýretterdiń sapasy bizdiń kollekııanyń kórkemdik deńgeıine sáıkes kelmeıdi» dep qorytyndylanǵan jaýap kelgen.

Orynbor kórkemsýret mýzeıine berilgen 165 jumystyń ájeptáýir kóńil jubatarlyq tarıhy bar. Osy mýzeıdiń dırektory S.Varlamov Qazaq KSR Mádenıet mınıstrliginen qalanyń sáýlettik kelbetin sıpattaıtyn týyndylaryn berýine ruqsat suraǵan. Jyl ótken saıyn atalǵan kollekııa tarıhshylar úshin tek asa qundy derek bolyp qana qoımaı, onyń Orynborda ótken ómiriniń jańalyqqa toly, tartymdy kezeńin taldaýǵa múmkindik beretin, ónertanýlyq mańyzdy zertteýlerge taqyryp bolatyn paıdaly dúnıe boldy. I.Smekalovtyń 2012 jyly shyqqan «Sergeı Kalmykov. Orynbor kezeńi.1893-1937» atty monografııasy – osynyń aıǵaǵy.

Á.Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıinde 1971 jyly M. Mellerdiń kirispe maqalasy basylǵan katalogymen ashylǵan galereıa zaldarynyń alǵashqy kórmelerinen bastap, S.Kalmykovtyń kollekııasymen kóp jyldar boıy jumys istep keledi. 1990 jyly «Iskýsstvo» jýrnalynda sýretshiniń alǵashqy zertteýshileriniń biri Alma Tileýmaǵanbetova: «sońǵy ýaqytqa deıin onyń shyǵarmashylyǵyna eshqandaı mańyzdy zertteýler bolmaǵan. Tek baspasóz betinde jaryq kórgen birneshe maqala, Iý.Dombrovskııdiń estelikteri men qaıtys bolǵannan keıingi qarapaıym katalogy ǵana... Sondyqtan Kalmykovtyń shyǵarmashylyq murasy qalyń kórermen men zertteýshilerge áli jetken joq» dep jazdy.

Búginde S.Kalmykovtyń shyǵarmashylyǵy belsendi zertteý jáne nasıhattyq tájirıbe alańdaryna tartylýda. 1991 jáne 2005 jyldary V.Býchınskaıanyń kirispe maqalasy engen albomdar basylyp shyqty. 2003 jyly Sankt-Peterbýrgtegi memlekettik orys mýzeıinde «Sergeı Kalmykov jáne 1920-30 jyldarǵy orys avangardy» atty ekspozıııa ashyldy. 2006 jyly Máskeýdegi A.Pýshkın atyndaǵy memlekettik beıneleý óneri mýzeıi zaldarynda «Sergeı Kalmykov. Meniń ǵalamsharym» atty kórmesi ótti. AQSh-ta A. Orlov Kalmykov qoryn quryp, atalmysh qor prezıdenti Davıd Markısh sýretshiniń ómiri týraly «Aq sheńber» atty romanyn shyǵarsa, 2003 jyly QR Ortalyq memlekettik muraǵat qyzmetkerleriniń arqasynda «Ómir, shyǵarmashylyq, taǵdyr» atty sýretshiniń kúndelikti jazǵan jazbalary jaryqqa shyqty.Onyń shyǵarmashylyǵy O.Batýrınanyń, R.Erǵalıevanyń, S.Kóbjanovanyń, D. Sháripovanyń monografııalarynda qarastyrylǵan.

Mýzeı qoryndaǵy búkil jumystaryn birinshi ret tutas qamtyǵan «Sergeı Kalmykov (Keskindeme. Grafıka)» katalogyndaǵy týyndylardy zertteý Sergeı Kalmykovtyń ǵalamyn qaıtadan ashýǵa, «ıdeıalar oılap tabylmaıdy, tek sananyń betine túısik túbinen qalqyp shyǵady» dep ustanǵan jasampazdyń taǵdyryn uǵynýǵa yqpalyn tıgizedi. Sonymen qatar, S.Kalmykovtyń ádebı jáne kórkemdik murasyn muqııat zertteý sheberdiń shyǵarmashylyǵy kezdeısoq emes jáne sanaly túrdegi dereksiz (abstraktylyq) ónerdi usynady degen anyǵyraq paıym jasaýǵa alyp keledi. Ár jyldary jazylǵan grafıkalyq jáne keskindemelik týyndylary sýretshiniń syrtqy álpeti men ishki kóńil-kúıiniń úzdiksiz baılanysyn kórsetedi. S.I.Kalmykovtyń 1944 jyldyń 22 jeltoqsanynda Qazaqstan keńes sýretshileri odaǵyna jazǵan ótinishinde «Almaty sıýıtasy» atty etıýdter men kompozıııalar toptamasyn jasamaq nıeti baıqalady: «Jumys barysynda sáttilikter men sátsizdikter, qaı jumys kartınaǵa aınalady. Aldyn ala aıta almaımyn. Bastysy, maıly boıaýmen jumys isteımin, biraq sonymen qatar qaryndashpen, qazqaýyrsynymen jáne qamyspen sýretter syzamyn, gravıýralar men monotıpııalar jáne bar... Túbegeıli kózqarastan birneshe sóz – tııanaqtaý uǵymyna qatysty. Ýıstlerdiń (eń súıikti sýretshi ustazdarynyń biri) paıymdaýy boıynsha kórkem shyǵarmada bir tamshy ter de baıqalmaýy tıis. Meniń ıdealym men aıaqtalǵan dúnıem erkin jáne qysylyp-qymtyrylmaıtyn, birden sátti shyǵatyn pák ári kórikti dúnıe bolýy kerek. Bir demmen salynýy tıis. Mundaı asqan sheberlikke jetýdiń joly – taqyrypty kóptegen nusqada birneshe ret qaıtalaý» (QR OMM, 1736-qor, 2-tizim, 12-is. 86-94-p.).

S.Kalmykovtyń ózindik shyǵarmashylyq oıyn jetkizýde árqıly kórkemdik mindetterdiń sheshim tabýy ózinshe beıneleý quraldarynyń túrlenýine alyp keldi. Onyń týyndylary sheshimderiniń alýan túrliligimen HH ǵasyrdaǵy keńestik ónerdiń jalpy kórinisindegi ortaq stılden aıryqshalanyp, birden kózge túsip turdy. Jasampazdyń jeke tulǵasy, daralyǵy, dúnıetanymy sýretshiniń izdenisteri men óz oıyn jetkizýine negiz bolady. Sheberdiń ózindik kóp qyrly stıldik týyndylarynda ústemdik etken barynsha jalpy jáne azamattyq sıpattaǵy dúdámaldyqtan ketip, naqty óziniń dúnıeni qabyldaý erekshelikterin neǵurlym dálirek berýge umtylysy baıqaldy. S.Kalmykovtyń kez kelgen jumysy oı-tolǵamdarynyń nátıjesi ǵana emes, tolǵanys proesi men sezimderiniń qalyptasýy bolar, sirá.

«Sergeı Kalmykov (Keskindeme. Grafıka)» katalogy sýretshiniń qubylystyń mánin túsinýge jaqyndatady. Týyndylarynyń ataýlarymen, joǵary rýhtaǵy jumystardyń alýan túrli oryndaý tehnıkasymen muqııat tanysý arqyly sýretshi, eksperımentshi, ádebıetshi retinde onyń tabıǵaty baı, dara daryn ıesi bolǵanyna kýá bolasyz. Á.Qasteev atyndaǵy QR MÓM S. Kalmykovtyń shyǵarmashylyq murasyn qunttap saqtap keledi: týyndylary restavraııalanyp turady, zerttelip, kópke dáripteledi. Mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkerleriniń zertteýleri respýblıka men sheteldiń túrli basylymdarynda jaryq kórdi. Á. Kasteev atyndaǵy QR MÓM-niń sýretshige arnalǵan turaqty ekspozıııasynda sheber talantynyń daralyǵyn aıǵaqtaıtyn ár jyldarda jazylǵan týyndylary usynylǵan. S.Kalmykovtyń shyǵarmashylyǵy zamandastaryna aıtarlyqtaı áserin tıgizbedi. Alaıda HH ǵasyrdyń sońyna qaraı Qazaqstan sýretshileri plastıkalyq jańashyldyqqa umtylyp, sheberdiń qalyptastyrǵan qaǵıdasyn qoldanyp, damytty, sóıtip, onyń izin jalǵastyrýshylary paıda boldy.

Á.Kasteev atyndaǵy QR MÓM kollekııasy bir sýretshiniń shyǵarmashylyǵynyń kólemimen-aq erekshe. Sonymen birge, mýzeıdiń zamandastarynyń daýly kózqarasyna qaramastan, qurmetke bólenbegen sýretshilerdiń jumystaryn jınaýyn da úlgili mysal etýge bolady. S. Kalmykov kózi tirisinde jeke shaǵyn ǵana jurtshylyqtyń arasynda belgili bolyp, jalǵyzdyqta qaıtys boldy. Tek mýzeı qyzmetkerleriniń kásibı ıntýıııasy arqasynda sýretshiniń murasy óńdelip, umytylmady. Zamanaýı úrdister dáýreni keshirek týyp, jyl ótken saıyn suranysqa ıe bola túsken S.Kalmykovtyń ekpini men atqarǵan jumystarynyń sonshalyqty mańyzdy ekendigin kórsetip otyr. S.Kalmykovtyń shyǵarmashylyǵynyń bastan-aıaq damýynda onyń álemdik murany zerttegendigin jáne osy baǵyttardy oı baǵamynan ótkizý arqyly ózine qııal men ekspressııanyń erkindigin ashqandyǵyn baıqaýǵa bolady. «Sergeı Kalmykov (Keskindeme. Grafıka)» basylymynda tek Qazaqstandaǵy ónerge ǵana emes, sondaı-aq, tutastaı álemdik keskindeme jáne grafıka óneriniń dástúrinedegen kózqarasty keńeıtedi. Ýaqyt araqashyqtyǵynda S.Kalmykov óz shyǵarmashylyǵy arqyly óner qozǵalysyn aldyn-ala kóre alǵandyǵy aıqyndala túsedi. Usynylǵan katalog arqyly abstrakııalyq túsinikterdiń ózindik naqtylyǵy qalaı qarqyn alyp bara jatqanyn kórsetetin sýretshiniń sol kezdegi ustanymyndaryna tereńirek qaraýǵa bolady. Álemdik mura naqty Kalmykovtyń shyǵarmashylyǵymen ulttyq óner formasymen úılesimdi órilip, Qazaqstannyń zamanaýı mádenıetiniń bóligine aınala bastady.