Sanaǵa tazaryp túsken kesheginiń rýhanı máıegimen, materıaldy qundylyqtarymen ǵana adam balasy keleshekke qadam bassa kerek. Tarıhqa úńilý degenimiz - ulttyń taǵdyr - talaıyn, bastan ótken aýyrtpalyqtaryn uǵyp, sol joldaǵy babalarymyzdyń eren erligine súısiný bolyp tabylady. Asqaq otanshyldyq sezimge baýlý, elin súıý, jerin qasyqtaı qany qalǵansha qorǵaý tarıh taǵylymy. Búgingi qoǵamdyq, áleýmettik, rýhanı ómirimizdegi oryn alyp otyrǵan kóptegen ózgeristerdiń ózi, rýhanı mádenıetpen birge sińgen mádenı bolmys deýge bolady.

Táýelsizdik kezeńindegi qazaq keskindeme ónerinde aıtýly tulǵalar qatary aıtarlyqtaı tolyǵa bastady. Solardyń ishinde ult táýelsizdigin rýhanııat álemine kóterip, keń jol, jańa óris ashýshy jańa býyn keskindemeshilerdi atap aıtar bolsaq: Aǵymsaly Dúzelhanov, Jumaqyn Qaırambaev, Baqythan Myrzahmetov, Dosbol Qasymov, Qazaqbaı Ájibekuly, Ómirbek Jubanııazov, Dáýlet Aımaǵambetov, Talǵat Tileýjan, Jamhan Aıdar t.b.

Dástúrli keskindeme salasynda ózindik mánerimen baǵytyn qalyptastyrǵan sýretshiler qatary sonaý tarıhymyzdaǵy kóshpeli dáýir salty men dúnıetanymynyń tereń fılosofııalyq maǵynasyna úńiledi. Shynaıy tarıhı kezeńderdi, turmystyq jaǵdaıdy joǵary deńgeıge kóteredi.

Ásirese, shyǵarmashylyǵyna Dospambet pen Aqtamberdiniń, dana Buqar jyraýdyń realıstik dástúrli ónerin negiz etken B.Myrzahmetov árqashan ult tarıhymen, el taǵdyrymen rýhanı baılanysyn úzgen emes. Týmysy Qostanaılyq sýretshi 1953 jyldyń 27 qańtarynda dúnıge kelip, ónerge degen qadamyn 1976 jyly Almaty kórkemsýret ýchılıesinde bastaıdy. Keıinnen Máskeýdegi V.I.Sýrıkov atyndaǵy Memlekettik kórkemóner ınstıtýtyn támamdap, 1988 jyly QR Sýretshiler odaǵynyń músheligine qabyldanady. Sýretshi shynaıy ómirdi, ejelden kele jatqan qazaq halqynyń turmys tirshiligin, ádet-ǵúrpyn, salt-dástúrin, halyqtyq fılosofııany sıpattap kórsetýde ózindik qoltańbasymen erekshelenedi.

Qylqalam sheberi B.Myrzahmetov janrlyq keskindemede uzaq ýaqyt jumys jasap, halqyna aıtýly týyndylaryn tabys etti. Onyń turmystyq janrda sheshim tapqan «Kósh» (1999), «Qansonarda» (2010), «Búrkitshi» (2009), «Sáskede» (2001), «Qarahan kesenesi» (2002), «Ejelgi taraz» (2002), «Aqqý dáýren» (1998) atty ózindik izdenisterge toly qundy shyǵarmalary qazaq jerindegi kóptegen ónertanýshylar men óner zertteýshilerdi qyzyqtyra tústi.

Sýretshiniń turmystyq janrdaǵy «Kósh» týyndysy 1999 jyly oryndalǵan. Kompozıııa qazaq halqynyń ótken ómir-tirshiligin, bolmys- tynysyn ıaǵnı, kóshpendilik ómirdi sýretteıdi. Tarıhtan belgili qazaq halqy Keńes úkimeti ornaǵanǵa deıin kóshpendilik kúı keshkeni málim. Bir jerden bir jerge kóship baryp, qonystaný salty da ózinshe bir mereke.

«Kósh» (1999) kompozıııa jelisi trıptıhta sheshiledi: birinshi kórinisinde kóshtiń bas bóligi ornalassa, ekinshi bóliginde orta sherýi, úshinshisinde kóshtiń sońǵy toby beınelenedi. Kóship bara jatqan bir aýyldyń artynyp-tartynǵan túıeleriniń ústindegi kúımeler kóshtiń sánin tipten árlendire túsedi. Kenepten boıjetkender men bozbalalardyń jyr-áýenderi myń túrli túske qubylyp, qulaqqa estilip turǵandaı áser qaldyrady. Kóshpendiler turmys tirshiliginiń ajyramas bóligi, mal sharýashylyǵy, ıaǵnı, tórt túlik. Avtor oqıǵa jelisinde tórt túlik maldyń ózindik rólin barynsha sýretteı túsedi. Ásirese, kósh sherýindegi aldyńǵy plandaǵy jegilgen ógiz arbalar men sáıgúlikterdiń ekpindi júristeri kórgen jandy birden ózine baýraıdy. Jeti qazynanyń biri esepteletin aýyl ıtteri de kóshpen birge asyr sala erip barady. Olardyń árbir qımyl qozǵalysyn sýretshi óte yjdaǵattyqpen beredi.

Trıptıhtyń birinshi jáne úshinshi bólikterindegi elementterdiń qaıtalanýy kompozıııadaǵy tepe teńdikti saqtaıdy. Sonymen birge shyǵarmadaǵy árbir kóriniske ózinshe qozǵalys beredi. Tústik sheshimde oınaqy jyly tústerdiń bir-birimen ózara baılanysy jaıma shýaq mamyrajaı mezgilden syr shertedi.

Kórkem shyǵarmada ulttyq naqyshty aıqyndaıtyn erekshelikterdiń biri, ol keıipkerlerdiń kıim kıisteri. Aqsaqaldy atalar men at ústinde besik ustaǵan, kımeshek kıgen aq samaıly ájeler kórermenge tárbıe men ónegeniń ózindik úlgisindeı áser qaldyrary haq. Burymdy qyz kelinshekter, boz balalar men seri jigitterdiń ázil qaljyńdary kóshti qyzyqty jyr dýmanǵa bólep kele jatqandaı. Kósh sherýiniń birinshi bóliginde, onyń kele jatqan baǵyty aıqyn beriledi. Búrkit ustaǵan keıipkerdiń sulbasy birden kózge túsedi. Bul ańshylyq, saıat qurý isiniń kóshpendiler turmysyndaǵy alar ornyn aıqyndaı tússe kerek. Ekinshi bóliktegi tazy ıtterdiń aldyńǵy planda berilýi de ańshylyq isinen habar beredi.

Kóshtiń orta sheninde jylqy janýarynyń bitim bolmysyna avtor aıryqsha toqtalady. Halqymyzdyń «er qanaty - tulpar» degen ataly sóziniń mánin asha túskendeı. At qulaǵynda oınaǵan kóshpelilerdiń jaratylysyn, minez - qulqyn astastyra beıneleıdi

Artqy plandarda berilgen kúımelerdiń syrt pishimi ár túrli formalardy quraıdy. Ata - babalarymyzdyń turmys tirshiliginde qolónerge baı, sán-saltanaty erekshe bolǵan jyljymaly mádenıeti dala tabıǵatynyń ajyramas bir bóligi ispettes.

Qoryta kelsek, sýretshi «Kósh» shyǵarmasyn áserli beıneleı otyryp óz tarıhyna, halyq fılosofııasy men psıhologııasynan ata-baba dúnıetanymynan syr shertip, sol ótken dáýirdiń tarıh sahnasyn óz bolmysynda asa daryndylyqpen daralaı tústi.

Táýelsizdik jyldaryndaǵy keskindeme salasynda janrlyq shekaralardyń joıylýy sýretshiler shyǵarmashylyǵynda kórinis taýyp jatty. B.Myrzahmetov izdenisterinde «Ejelgi Taraz», «Qarahan kesenesi» atty tarıhı kóriniske ıe turmystyq janrdaǵy týyndylary, ótken ǵasyrlardan qalǵan eskertkish muralarynyń biri deýge bolady.

Tarıhı derekterge úńilsek, ejelgi Taraz – bul Orta Azııadaǵy eń kóne qalalardyń biri. L.N.Gýmılevtyń aıtýynsha Tarazdyń alǵashqy ataýy Talas bolǵan. Qytaı derekterinde Tarazdyń negizin b.z.b. I- ǵasyrda ǵun bıleýshisi Chjıchı qalaǵany jaıly aıtylady. 6 ǵasyrda Túrik qaǵandyǵyna qaraıdy. 10 ǵasyrda Qarahan qaǵanatynyń ıgiliginde bolady. Arab geografy Ál-Makdısı Tarazdyń iri bekinisti qala bolǵandyǵyn jazyp qaldyrǵan. 10-12 ǵasyrlarda Tarazda sáýlet óneriniń birneshe iri tamasha sáýlet týyndylary turǵyzylady. Sýretshi Taraz qalasyn beıneleýde keneptegi sáýlettik qurylystyń monýmenttigin barynsha artyra otyryp, onyń qanshama ǵasyrlar tarazysynan ótken kóne tarıh shejiresi ekenin dáldikpen sheshedi. Kompozıııada artqy planda berilgen sáýlettik qurlystyń aýqymy óte úlken. Satyly bólik-bólikterden quralǵan ǵımaratta ár kezeńniń elementteri anyq baıqalady.

Taǵy bir derekterde 630 jyly Taraz qalasynda bolǵan býdda monahy Sıýan zıan óz esteliginde bul qalany Uly Jibek joly boıyndaǵy iri saýda ortalyǵy dep sıpattap ketken. Tarıhta Taraz qalasy saýda ortalyqtarynyń mańyzdy bóligi bolǵan. Kenepte shyǵystyq qysh ydystarynyń kórinis tabýy sol kezeńdegi ózge elder men barys-kelistiń, saýda-sattyqtyń jaqsy damyǵanyn kórsetedi.

Kórkem shyǵarmadan mamyrajaı tynysh kúı sáti seziledi. Keneptegi jyly tústerdiń úndesýi dál tús mezgiliniń áserin asha túsedi. Keıipkerler sulbasynan jáne meshit formasyndaǵy kesenelerden musylmandyq túrkilik sarynyń kelbetinen habar beredi. Sáýlettik qurylystyń bólikterinen kógerip ósken aǵashtar da kózge túsedi. Bul osy shyǵarmadaǵy Taraz qalasynyń saıası, mádenı órkendegen jetistikke ıe kezeńdi, belgili bir órkenıettegi orynyń sımvoly tárizdi keskindeıdi.

Egemendik jyldardaǵy turmystyq janrda eńbek etip júrgen Q.Ájibekuly 1965 jyly dúnıege kelip, 1982 jyly alǵash óner álemine qadamyn Almaty qalasyndaǵy kórkemsýret ýchılıesinde bastady. 1986 jyldary T.Júrgenov atyndaǵy Óner Akademııasynyń monýmentaldy keskindeme fakýltetin oıdaǵydaı támámdaıdy. Bilimin shyńdaǵan jas sýretshi elimizdiń kórkem óner salasynda úlken jetistikterge qol jetkizip, ózindik mánerin qalyptastyrǵan tulǵa.

Shyǵarmashylyǵyna aǵa býyn ókilderi, ulttyq aıshyqtaǵy sýretshiler - O.Tańsyqbaev, Q.Teljanov, M.Kenbaev, S.Aıtbaevtardyń mánerin belgili bir dárejede sińdire otyryp, kórermen esh jańylmaı tabatyn «Ájibekuly» deıtin qoltańbasymen kartınalaryn halqyna usyndy.

Kórermeniń ózine birden baýraıtyn kóshpendiler kartınasy kóptegen shyǵarmalar toptamasynyń bastapqy paraǵy ispetti. Kompozıııadaǵy basym bólik keńistikke beriledi. Tylsym tabıǵat áleminiń sonshama alyp kólemdegi beınesi aıryqsha kózge túsedi. Tabıǵat pen adamzattyń bir-birine baılanysy egiz jaratylys ıesi tárizdi.

«Kóshpendiler» shyǵarmasy 1998 jyly oryndalǵan. Keneptegi oqıǵa jelisi kóship kele jatqan qaýymnyń bir jerge kidirip, damyldaǵan kórinisinen bastaý alady. Jeruıyqty izdegen ata-babalar kóshi me, joq álde aýmaly tókpeli kezeńdegi tynyshtyqty ańsaǵan halyq kóshi me, álde saltanat quryp, kelin alyp kele jatqan el beınesi me? Ol jaǵyn avtor kórermen nazaryna qaldyrady. Qara jerdiń qaıyǵy, shól janýary túıe malynyń kóshpendiler úshin alar ornyn aıryqsha ereksheleıdi. Kúıme ishinde otyrǵan jas kelin obrazy men búrkit ustaǵan atalar beınesi kompozıııanyń mánin tipten asha túsedi. Halqymyzdyń turmysyndaǵy, salt-dástúrlerdi de jyr ete sýretteıdi. Shyǵarmadaǵy tústik kolorıt aq, kók tústerdiń baılanysy arqyly sheshimin taýyp bir-birimen ózara úndestik quraıdy.

Kóshtegi kúımelerdiń formalarynda shyǵystyq saryn basymyraq. Sýretshi mundaı pishindi berýinde ózindik syr saqtaǵandaı. Sonaý erte zamandaǵy saqtar mádenıeti men qol ónerin dáripteı túsken sııaqty. Boıaýlardyń jaǵys mánerinen kóshi-qonnyń turaqty emes ekenin, kósh saltanaty óz jalǵastyǵyn tabatynyn kóremiz. Ata-babalarymyz jyldyń tórt mezgilinde joldyń aýyrlyǵyna, aýa-raıynyń qolaısyzdyǵyna qaramastan qonys aýdaryp otyrýy maldyń ósip-ónýine, olardyń óz jerin úshy-qıyryna deıin tanyp-bilýine, atadan balaǵa qalǵan amanat - týǵan jerimizdi keleshek urpaqqa tabystaýǵa úlken septigin tıgizedi.

Kompozıııada aspan áleminde naqty ýaqyt mezgili berilmegenimen, bul kóshten úrký-qashý, beımazalyq baıqalmaıdy. Qara jerdiń qaıyǵy atanǵan, shólge bitken túıe janýarynyń bolmysyn kenepte óte nanymdy etip somdalady. Keıipkerler men artynyp tartynǵan júkterdi kótergen túıe janýarynyń beınesinen alyp kúshtilikpen qaısar tózimdilikti anyq kórýge bolady.

Sahara tósindegi kósh únsiz dala sarynymen birge múlgip turǵan beınede. Keıipkerlerge naqty obraz bermeı jalpy formada sheshedi. Keneptegi boıaý jaǵystarynyń bulyńǵyrlyǵy arqyly avtor qoltańbasynda ata-babalarymyzdyń ótken turmysyna kóz júgirtý, tarıhqa sholý jasaý ádisiniń tereńdigin baıqaımyz.

Osy «Kósh» shyǵarma jelisi «Ata jurt» týyndysymen jalǵastyǵyn tabady. Kóshtiń ata-jurtqa oralyp qonys teýip jatqan qýanyshty sátin kóńilge qonymdy etip sýretteıdi. Kompozıııa qurylymy ortalyq bólikke negizdelip, artqy fon buldyrlana berilgen. Sol bulynǵyrlyq arqyly sýretshi kósh taqyrybynyń tarıhı jáne ulttyq qundylyqqa toly mura ekendigine erekshe ekpin beredi.

Kartınaǵa zer sala qarasańyz, artqy planda bulynǵyr saǵym tárizdi Túrkistan qalasynyń sımvolyna aınalǵan Qoja Ahmet Iassaýıı kesenesiniń sulbasy kórinedi. Avtor munda kórermenge úlken fılosofııalyq oı tastaıdy. San ǵasyrlyq tarıhy tereńde jatqan, túbi túrik halyqtardyń mekenine aınalyp, keıinnen qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan bul qalany sýretshi ata-jurt taqyrybyn ashýdaǵy mańyzdy elementterdiń biri retinde qarastyrady. Kósh kerýeniniń jaı kósh emes, ata-jurtqa qonys aýdarǵan babalar sherýi ekenin ańǵartqandaı.

Avtordyń kórkem týyndydaǵy sheshiminen tarıh qatparynda qalǵan ótken ómirimizge degen saǵynysh izderi baıqalady. keıipkerlerdiń kıim kıisteri de orta ǵasyrdaǵy túrkilik zamanyn eske túsiredi. Kenepte orta bóliktegi sálde kıgen danagóı qarııa men qart kisilerdiń ata-jurtqa oralǵanan keıingi bir-birine degen rııasyz kóńil kúılerin aqtaryp jatqan sátteri óte tartymdy etip sýretteıdi. Aldyńǵy plandaǵy ıttiń jatqan beınesi de kompozıııanyń mánin ashýda mańyzdy ról atqarady. Qazaqtyń dástúrli dúnıe tanymyndaǵy fılosofııalyq túsinikterdiń biri, jeti qazynany el ómirimen baılanystyryp jatady. Iaǵnı, osy jeti qazynanyń biri qumaı tazyny avtor daralaı beıneleıdi.

Qazaqta jeti qazynany, jeti yrys dep te qaraǵan. Osy jeti yrysqa jer de kiredi. «Jersiz - el tul, ersiz - jer tul» degen maqal osydan qalsa kerek. Ata-qonysqa oralǵan halyq jeti yrysyn túgendegendeı. Shyǵarmanyń oń jaq bóligindegi kishkentaı bala beınesinen urpaqtar jalǵastyǵy kórinedi, amanat etken ata-jurttyń bolashaq ıesi osy urpaqtar ekenin sýretshi dóp basyp keskindeıdi.

Keskindemeshi halqymyzdyń asyl muralaryn kókseý, ańsaý sezimi arqyly ulttyq bastaýlarymyzǵa qaıta oralýǵa múmkindik beretin, kelesi týyndylar jıyntyǵyn jazdy. Atap aıtsaq, «Aıly tún» (1997), «Otaý» (1998), «Tiginshiler» (1998), «Kelin» (2003), «Bata» (2005) sııaqty shyǵarmalar kórermenine oı salar toptama. Bul eńbekterinde etnografızm men dekoratıvızm baǵytyn ustanǵan. Keneptegi ulttyq kıimdegi keıipkerler men dástúrli turmys-salt kórinisterin jıi paıdalana otyryp, lırıkalyq, poetıkalyq kóńil kúıdi jetkizýge umtylady.

Ónertanýshy Jazıra Aqsaqalova keskindemeshi Q.Ájibekulynyń shyǵarmashylyǵyna egjeı-tegjeıli toqtalyp, «Aıly tún» týyndysyna: «turmystyq kóriniste sheshilgen «Aıly túnde» Jyltyr, jumsaq jaǵys arqyly sýretshi batys Eýropalyq kóne sheberlerdiń sýret salý úrdisine qol jetkizgendeı túr tanytady. Jaıqalǵan jalǵyz aǵash astynda áýeden túsken «kók qoshqardy» baýyzdap jatqan adam beınesinen, mal soıý rásimin baıandalady. Sıýjettik jáne mazmundyq jelisi turǵysynan bul mıfologııaǵa jaqyn»-dep, tujyrymyn aıtady.

Qoryta kelgenimizde, búgingi táýelsizdik tańynda keskindeme salasynda tarıhı turmystyq janrdyń mańyzdylyǵy asa qajettilik týdyrǵan baǵyttardyń biri bolyp otyr. Tarıhqa úńile otyryp, halyq sanasyna ótkenge degen qyzyǵýshylyq pen súıspenshilikti oıatý, bul táýelsizdik kezeńindegi keskindemeniń basty maqsatyna aınaldy. Olaı bolsa syrshyl sýretshiler qaýymynyń halyqqa kerekti tarıhı, mádenı, fılosofııalyq dúnıetanymnan syr shertetin týyndylary keleshek urpaq jadynda máńgi qala bermek.