T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń magıstranty
Amantaı Damır
Jahandyq básekelestikke qabiletti arttyrý úshin búgingi kúnde elimizdiń azamattaryna ulttyq tilimiz qazaqshamen qatar orys jáne aǵylshyn tilderin jaqsy deńgeıde bilý kerek. Bul memleket basqarýshylary men kóptegen jasóspirim daryndardyń ustanǵan negizgi qaǵıdasy. Soǵan baılanysty qazaq kıno ónerindegi fılmderdi oryssha nemese aǵylshynsha ataý tendenııasyn baıqaýǵa bolady. Bul fılmniń negizgi aýdıtorııasy retinde sheteldikter qarastyrylǵan degen sóz be? Álde aǵylshynsha atalsa prestıj artady degen túsinik be? Bul jaǵy naqtylanýy qajet. Qazirgi sátte biz 2020 jyly jaryqqa shyqqan «Over the barriers» atty derekti fılm týraly sóz qozǵaýdamyz.
Atalmysh týyndy «Qazaqfılm» kınostýdııasynda rejısser Baný Ramazanova jetekshiligimen «Babalar murasy» ıkli aıasynda túsirilgen. Fılmniń sıýjeti at sporty konkýr taqyryby tóńireginde qurastyrylǵan. Konkýr – atqa minip arnaıy alańda ártúrli kedergilerden sekire shabý jarysy. Franııada qalyptasqan sport túri bolsa da, ejelgi saqtar mekendegen óńir elderine tán erekshelikteri baıqalady. Bir saǵattyq fılm olımpıadalyq oıynnyń Qazaqstandaǵy jaǵdaıyna qatysty birshama aqparat beredi.
Tehnıkalyq turǵydan qaraǵanda, derekti fılm óte joǵarǵy deńgeıde túsirilgen. Kameranyń da, kvadrokopterdiń de kásibı qoldanylǵany baıqalady. Fılm bastala sala at dúbirin estip, rejısser dybys arqyly kórermendi janýarlardy kórýge daıyndaıdy. Mýzyka qulaqqa jaǵymdy ári áserli, keıbireýi epıkalyq kóńil kúı týdyra alady. Biraq fılmniń orta tusynan bastap mýzyka temporıtmge kedergi keldiredi: keıipkerler sózine qulaq salǵannan góri ádemi áýen men kadrlardyń jalǵasa berýine qalaý arta túsedi. Túster bir-birimen úılesimdi ári jarqyn etip óńdelgen. Ásirese, nazar aýdartatyn kók pen jasyl tús elimizdiń týy jáne tabıǵatymen assoıaııa beredi. Eń alǵashqy kadrda da jelbiregen kók týdyń kórsetilýi beker emes.
Fılmdegi kóterilgen búgingi tańdaǵy qajet oılardyń biri – jan-janýarǵa degen qurmet máselesi. Nazarymyzǵa ilingen jaraly janýarǵa em sharalarynyń qoldanylý sahnasy bir jaǵynan realızmdi arttyryp, kórermendi ýaıymdatyp, odan beter qyzyqtyra tússe, ekinshi jaǵynan - mal emdeýdiń qurmetti professııa ekenin ańǵartady. Qazirgi bizdiń qoǵamda óte ózekti taqyrypqa aınalǵan janýarlardy qorǵaý, olarǵa qarsy qylmystardy aldyn-alý sharalarynyń biri dep solar týraly túsirilgen fılmderdi, jazylǵan shyǵarmalardy, salynǵan sýretterdi ataýǵa bolady. Óner arqyly adamdarǵa oı salyp, janýarlarǵa qastandyq isteýdiń durys emes ekenin aıta alamyz. «Kedergilerdi jeńý» fılminde osy ıdeıa aıqyn bolmasa da, aıtarlyqtaı jaqsy kóteriledi.
Bul týyndyda ózge derekti fılmderge tán kadr syrtyndaǵy daýys, ıaǵnı avtor sózi múlde joq. Biz negizgi aqparatty suhbattasýshylar arqyly alamyz. Al qosalqy tarıhı maǵlumat vızýaldy túrde, ıaǵnı keńes dáýirinde túsirilgen derekti týyndylardan úzindi kórsetý arqyly beriledi. Plenkaǵa túsirilgen eski kadrlar óte jaqsy óńdelip, zamanaýı kadrlarmen ádemi úılesip, retro atmosferasyn sezdirte bilgen. Atalmysh sahnalarda kadr syrtyndaǵy daýys qoldanylǵanymen, fılmniń ózinde múlde joq. Sonyń áserinen mazmun qarapaıymdylyǵy sál aqsańdaıdy. Suhbat berýshiler konkýr jáne at sportynyń mamandary óz isterin óte jaqsy biledi, biraq túsindirýge kelgende ózderi úshin úırenshikti speıfıkalyq termınderdi jıi qoldanyp, maǵynasyn ashpaı ketedi. Álbette, fılm mazmunyn túsinýge bul qatty kedergi keltirmeıdi. Biraq keıbir sátterge kórermen ózin nadandaı sezinip qalýy múmkin. Bálkim, kadr syrtyndaǵy daýys arqyly osyndaı speıfıkalyq termınderge kishigirim anyqtama berilse, nemese ondaı túsindirmeler kadr astynda kórsetilse, fılm qarapaıymdylyǵy arta túser me edi? Sebebi qarapaıymdylyq – kórermen nazarynyń garanty.
Taǵy bir aıtyp ótetin másele suhbat berýshilerge qatysty. Olar kimder? Ne sebepti olardyń esimderi suhbat bastalǵan sátterde kórsetilmeıdi? Kórermen bular kim dep oılap qyzyǵyp otyrsyn dep ádeıi solaı sheshildi me eken, álde múlde qarastyrylmaı qaldy ma, túsiniksiz. Iá, fılmdi biraz tamashalaǵannan keıin Aleksandr Tıshkov, Shyńǵys Malıkadjar, Nurıla Turysbekova syndy esimder jattalynady. Biraq esimderin birden bilmeı sózderin tyńdaý birtúrli.
At ústinde kedergige qaramaı shapqylaı beretin, konkýr syndy erekshe sportty kásip retinde tańdaǵan mamandardyń elimizde bar ekeni qurmetke laıyqty. Jáne konkýr sportynyń búgingi kúndegi qıynshylyqtary aıanysh týdyrady. Qarajat jaǵynan da, jaǵdaı jaǵynan jaqsara tússe eken degen tilek te paıda bolady. Múmkin osy jolda derekti fılmniń kómegi bolyp qalar? Onymen qosa, jasóspirimder at sportyna qyzyǵa tússe, aınalysýǵa kóńilderi artsa, onyń nesi jaman? Bizdiń oıymyzsha, «Kedergilerdi jeńý» fılmin birinshi kezekte qazaqstandyqtar arasynda taratyp, kóbirek kórsetý kerek. Elimizde osyndaı sport bar ekenindigi, qyzyq ekenindigi, áli de bolashaǵy bar ekenindigi eń aldymen qazaqstandyqtarǵa baǵyttalǵan oı.
T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń III kýrs stýdenti
Baqbergen Saǵynysh
Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha «Qazaqfılm» kınostýdııasy túsirgen «Babalar murasy» toptamasynan alynǵan derekti fılm Keńes Odaǵynyń at sportynyń ańyzy – 1952 jyly Jambylǵa jaqyn Lýgovoı at zaýytynda dúnıege kelgen Aqalteke aıǵyry «Absent» týraly jáne Qazaqstandaǵy konkýrdyń búgingi áleýeti týraly baıandaıdy.
Kınokartınanyń negizgi keıipkeri eń ataqty qazaqstandyq sportshy-básekelesterdiń biri Aleksandr Tıshkov 35 jyldan astam at sportymen aınalysyp keledi. Belgili bir jaǵdaılarǵa baılanysty ol chempıonǵa birneshe jeńis ákelgen atpen bólisýge májbúr boldy. Biraq soǵan qaramastan, ol óz mamandyǵyna berik jáne adal boldy. Basqa da keıipkerler bul sport túriniń ońaı emes ekenin tilge tıek etedi. Biri 5-6 jasynda Taı báıge, Alaman báıgede basa shapsa, endi biri 6 jastan atqa beıim bolyp, 9 jasta Alaman báıgede baq synaǵan. Sportshylardyń aıtýynsha, elimizde at sportyna laıyqty túrde kóńil bólinbeıdi jáne qarjylaı kómek kórsetilmeıdi. Qazaqstan birde-bir ret at sportynan «Halyqaralyq olımpıadalarda» baq synamaǵany, árıne, ókinishti. Irgeles jatqan Ózbekstan, Qyrǵyzstan syndy memleketterde atqa baýlý mektepteriniń bar ekendigi aıtyldy. Al bizdiń elde, ókinishke oraı, ondaı mektepter joqtyń qasy.
Fılmde jylqylardyń shabysy, jalpy turmysy óte ádemi kórsetilgen. Qazaqtyń tósbelgisindeı bolǵan tulpardy ádemi qazaqtyń kúıimen ásemdegen. Talaıdyń ishinen oza shabar suńqarǵa úlken kútim kerektigi jasyryn emes. Ony kútip- baptaý, dárigerge kórsetip durys qorektendirý óte mańyzdy ról atqarady. Árıne onyń barlyǵy qarjylaı kómekti talap etedi. Keńes odaǵynyń kezinde at sportynyń óte tanymal bolǵan kezi edi. Qazir de bul sportqa beıim jandar kóp. Sportshylardyń aıtýynsha,Qazaqstannyń atynan báıgege túsip, Halyqaralyq deńgeıde elimizdiń týyn kókke jelbiretý qaı - qaısysynyń bolmasyn úlken armany. Sol úshin de olar bar kúshin salýǵa nıetti.
Kıno óneri arqyly kórermender bilimin tolyqtyryp, estetıkalyq lázzat alady, tálim-tárbıe – jaqsydan ónege, jamannan sabaq alady. Keler urpaqqa mura bolyp qalatyn da ol – kıno óneri. Sebebi onda sol zamannyń turmys tirshiligi, dini men tili, kózqarasy kórinis tabady. Sol sebepti de kórermenge usynylatyn ónerdiń sapasy da joǵary bolý kerek dep oılaımyn.
Elimizde at sportyna kóp kóńil bólinse eken degen tilekte qaldym. Rasynda qazaq erteden jylqyny erekshe qurmettep baptaǵan. Sol dástúrdi jalǵap, «Qazaqstan» atyn álemge pash eter sportshylarymyz kóbeıe bersin.
Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń IV kýrs stýdenti
Egeýbaeva Eńlik
Kez kelgen jobany iske asyrar kezde eksperttik komıssııa eń áýeli senarııge úlken mán beredi. Dramatýrgııa álsiz bolsa, fılm sátti shyqpaıdy deıdi. B.Ramazanovanyń «Over the barriers» fılminiń utymdy tusy tańdalǵan taqyrypta (konkýr sportynyń máselesi) bolsa, eń osal tusy – dramatýrgııanyń álsizdigi. Fılmde ekspozıııa da, oqıǵa órbýi de, kýlmınaııa da, fınal da bar. Biraq, olardyń berilý tásili nashar. Kirispeni ekspozıııamen birge berip, barlyq keıipkerlerdi bir jipke tizýge tyrysady: belgili sportshy Aleksandr Tıshkov, birneshe márte jeńimpaz atanǵan jas órender Malıkadjar Shyńǵys pen Nurıla Turysbekova jáne trener Áset Tolqymbekov. Sportshylardy biriktiretin – konkýr (at ústinde kedergilerden ótý) sporty. Sport biriktirgenimen, jas aıyrmashylyq, oı dárejesi, aýyl jáne qala shekaralary seziledi. Bul bólikte sportshylardyń nege bul salada júrgeni týraly az-maz aqparat beriledi de, odan keıin naǵyz bylyq bastalady. Sebebi, máseleni qaı turǵydan ashý kerektigi týraly áý basta komanda naqtylamaǵan.
Tıshkov 30 jyl boıy qazaq jerinde baptap ósirilgen asyl tuqymdy jylqy izdegenin aıtady. Áset Olımpıada chempıonyn daıyndaıtyn mekeme joq dep, Qostanaı, Lýgovoıdaǵy zaýyttardy paıdasyz deıdi. Jastardyń motıvaııasy – Qazaqstandy álemge tanytý. Arasynda «Absent» fılminen kadrlar berilip, ótkenge nostalgııa jasalady. Báıge jáne onyń mańyzy týraly Tıshkov, Áset pen Shyńǵystyń aıtqandaryn biriktirip, rejısser fılmge qaqtyǵys (konflıkt) ákelgisi keledi.
Fılm vızýaldy óner bolǵan soń, osy erekshelikti esten shyǵarmaýy kerek. Kamerany alyp, kózge kóringen dúnıeniń barlyǵyn túsirgennen, onyń kórkemdik dárejesi óspeıdi, eshqandaı dramatýrgııalyq qyzmet atqarmaıtyn attardyń tuıaqtary aqtalmaǵan kadrlardyń baıaý, oıly mýzykany ádemilik úshin qoldaný fılmdi qutqarmaıdy.
Pafospen bastalyp, pafospen aıaqtalatyn fılmde avtor neni aıtqysy keledi? Konkýrdyń qymbat sport túri ekenin, onymen aınalysatyn kásibı sportshylardyń bar ekenin be, álde qazaq jerinde asyl tuqymdy burynǵy Absentterdiń ósirilmeıtindigin, qarjylaı kómektiń joqtyǵyn jetkizgisi keledi me. Álde bul qaraýsyz qalǵan konkýrdy kınematograf arqyly jarııalaý ma? Iá, dıalog arasynan birneshe máseleni estýge bolady. Al bul oı sonshalyqty shashyrańqy berilse kimge qyzyq?
Bizge aqparattan góri kórkem sheshimdermen kórsetilgen dúnıe qajet edi. Birneshe keıipker aıtatyn problemany bir keıipkerdiń (mysaly Tıshkov) ómiri arqyly bergende aıtylar oı tııanaqty, naqty shyǵar me edi. Qazaq kınoóndirisinde tendenııaǵa aınalǵan qazaq jerinde túsirilip, ulttyq qor arqyly qarjylandyrǵan fılmderdi qazaq úshin emes, eksportqa arnalǵan taýarlar katalogyn tolyqtyrǵan fılmge jaqsy ıdeıa, jaqsy taqyryp úshin rahmet aıtyp, biraq sol ıdeıany kerekti dárejede jetkizý kerek ekendigin eske salǵymyz keledi.
Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń II kýrs stýdenti
Abdykamenov Ernar
Baný Ramazanqyzynyń «Over the barriers» atty fılminde Qazaqstandaǵy jylqymen baılanysty klassıkalyq-olımpıadalyq sport jaǵdaıymen jaqynyraq tanysýǵa bolady. Fılmnen dál osy sport túrinen ishki birinshilikte ulttyq qurama artynan óner kórsetken Aleksandr Tıshkov, Aset Tolqymbekov, Nýrıla Turysbekova, Shynǵys Malıkadjar sekildi keıipkerlerdiń atpen sekirý sportyndaǵy qadamynyń qalaı bastalǵanyn, osy sport túrine degen mahabbaty qalaı oıanǵanyn, qandaı arman-maqsattary bar ekenin bilemiz.
Fılmdi eki bólimge bólip qarastyrýǵa bolady. Birinshi bóliminde barlyq keıipkerler ózderiniń kedergilerden atpen sekirý sekildi sport túrine qalaı kelgenin baıandap berse, ekinshi bóliminde eldegi bul sport túriniń qıyn jaǵdaıyn áńgime etedi. Keıipkerlerdiń aıtýynsha, Qazaqstandaǵy at sportynyń jaǵdaıy múshkil, al Eýropada keńinen tanymal sport túri ekenin ańǵarýǵa bolady. Keıipkerler óz sózderinde Qazaqstannyń aldaǵy ýaqytta Álemdik kýbokty qazaq jerinde ótkizbese, qaýymdastyqtan shettetilip qalýy týraly úreı-qorqynyshtaryn da jetkizdi. Shynynda da bul sport túriniń Qazaqstanda qarjylaı qoldaýǵa ıe bolmaýy, sportshylardyń jeke kásipkerlerge jáne olardyn tańdaýlaryna táýeldi bolýy alǵa qaraı damýdyn negizgi kedergisi bolyp tur.
Týyndyda Oraz Ábishevtiń «Absent» fılminen úzindiler kórsetilgen. «Absent» fılminde Keńester Odaǵy quramynda álemdik olımpıadanyń jeńimpazy atanǵan S. Fılatovtyń tulpary Absenttiń qazaq dalasynan shyqqanyn kórsetedi. Qazirgi kezdegi qazaq dalasynan shyǵyp jatqan sportshylardyń qarjylyq qıyndyqqa ushyraýy, sáıgúlikti de tańdaýǵa qaýqarsyz ekenin aıtady. Alaman báıge týraly da sóz qozǵalyp, ondaǵy basty utys júldesi men jylqynyń jaı-kúıi, onyń aman-esen kelýi de talqyǵa salyndy. Osy tusta eskeretin bir jaıtty keremet jetkize bilgen dep oılaımyn. Alǵashqy kórinisterden konkýr sportyn tamashalaýǵa kelgen kórermenniń azdyǵyn jáne olardyń negizinen slavıan halyqtarynyń ókilderi ekenin baıqaımyz. Al báıge kórinisterinde bıikten jalpy planmen alynǵan sahnada alty jasar baladan alpystaǵy qarııaǵa deıin kórermen bolyp kelgen qazaqtardy ańǵaramyz. Halqymyzdyń ulttyq sportqa asa qatty qyzyǵýshylyq tanytyp, álemdik-klassıkalyq olımpıadalyq sport túrin elemeıtinin jaqsy jetkizse, keıipkerler eýropalyq áriptesteriniń: «Ulttyq sport memleket ishinde, klassıkalyq sport álemdik deńgeıde damýy qajet» degen pikirin mysal etip, jaǵdaıdy salystyrmaly túrde baǵamdaıdy.
Fılm boıy kórermen keıipkerlerimen birge birde tolqyp, endi birde qýanyp, qaıǵyrady, taǵy birde olardyń birge armany men úmitin sezinedi. Fılmde O. Ábishevtiń «Absent» fılmindegi kadrlarynyń qoldanylýy ótken shaq pen osy shaqty baılanystyrǵan utymdy tásil ekenin aıtýymyz kerek. Fılmdegi operatorlyq jáne mýzykalyq jumysqa kóńilim erekshe toldy. Fılm ár qazaqtyń júreginen keremet oryn alady degen úmit bar, sebebi kóshpendiler urpaǵy sáıgúligin janyndaı kórip, jeti qazynasynyn biri sanaǵan.
«Over the barriers», derekti fılm
Hronometraj: 60 mın
Senarıı avtorlary: Baný Ramazanova, Dıas Qulmaqov
Qoıýshy-rejısser: Baný Ramazanova
Qoıýshy-operator: Qýanysh Qurmanbaev
Kompozıtor: Álim Zaırov
Redaktor: Ásııa Baıǵojına
Kartına dırektory: Aınur Ahmetjanova
Kórkemdik jetekshi: Áset Ernazarov