«Ylǵı izdenis ústindegi rejısser bola otyryp, ár jobadan úırenetini baryn aıtady, al olaı bolmaǵan jaǵdaıda, shyǵarmashylyǵynyń tragedııalyq sáti de sol bolmaq» – degen edi birde Farhat Sháripov. Kezinde qalyń buqaranyń kóńilinen shyqqan «Qyzǵylt qoıan» tabysyn mise tutpaı, sheberligin shyńdap kelgen rejısser 23-shi Pýsan halyqaralyq kınofestıvalinde shyǵarmashylyǵyndaǵy shoqtyǵy bıik «Tulǵalyq ósý trenıńi» týyndysyn kópshilik nazaryna usynǵan bolatyn.
Oqıǵa ómirde de, mansapta baǵy ashylmaǵan aýtsaıder Qanattyń tóńireginde órbıdi. Fılmde rejısser adamdardyń iz-túzsiz joǵalýy tárizdi elimizdegi túıtkildi áleýmettik máseleni túıin etken. Jeńil júristi qyz ushty-kúıli joq bolyp, bálkı túbine jetken zulmat túni onymen sońǵy márte betteskender - bizdiń protagonıst pen antagonıst. Fılmniń sheber kórkemdik sheshimderden kende emesi shúbásiz. Baýyr eti balasyn tappaı shyryldaǵan ananyń jaı-japsaryn, ózge ananyń tolqynystary arqyly jetkizý utymdy sheshimderdiń bastamasy tek.
Sıýjeti soqyrǵa taıaq ustatqandaı aıan, aldyn ala baıqap-baǵamdaýǵa, boljap bilýge bolatyn kıno - eń bir paryqsyz dúnıe, sirá. Al atalmysh kartına senarıi edel-jedel áshkere bolatyndaı qarabaıyr emes. Fılm boıyna kamera obektıvi Qanattan alshaq ketpeıdi, ishinara qysqa kadrlarda ǵana bas keıipker boı kórsetken joq. Bul degen sóz, avtor osy ishinara kadrlardy akenttep otyr. Aıtalyq, alǵashqy kadrda beımálim áıeldiń zarly jasyna nelikten ekpin salynǵanyn, keıinnen ótpeli keıipker kólik júrgizýshisin iri planǵa alýdyń ne qajeti baryn birtalaı ýaq uqpaısyń. Ilese, kadrlar ózara mándesip, oqıǵa arasyndaǵy dánekerge aınalady. Emis-emis qulaǵyń shalatyn koých-trenerdiń lekııasyndaǵy ilip alarlyq sózder, teledıdardaǵy jańalyqtar daýysy ispetti detaldar fılm dramatýrgııasyn súıemeldep otyrǵandaı. Józeksheniń bir qaraǵandaǵy mardymsyz sózderin de elegen jón. Óıtkeni árbir kadr qurylymy jete oı eleginen ótkizilip, egjeı-tegjeı detaldarǵa den qoıylǵan. Qaısybir kadrdy alyp qarasańyz, sıýjetpen ushtaspaıtyn tańsyq oı tappaısyz, oqıǵa jelisi júıeli tutastyqqa ıe.
Ádette mundaǵydaı báseń dınamıka, kameranyń asa qozǵalyssyz qarqyny zerigý emes, serigýge kelgen jalpaq jurtqa jaqpaı jatatyny bar. Al baıaý qarqyndaǵy sol taspany bir demde kórip shyǵarlyqtaı etý kirpııaz eńbek. Epızodtardyń búge-shigesine deıin qarastyrylýy fılm serippesin ustap tur. Sonymen qatar Aleksandr Plotnıkovtyń eren eńbegi: jedelsatydaǵy epızodta kameranyń oranalasý buryshy, teledıdardyń aınada shaǵylysýy men kadr kompozıııasy operator enshisinde. Atmosfera týdyryp otyrǵan sýyq túster oryndy qoldanylǵan. Pessımıstik sarynǵa malynǵan fılmdegi kúńirengen kúńgirt reńkti qala basty keıipkerdiń ishki ahýalyn naqtylap turǵandaı, tunjyrańqy. Nege deseńiz, keıipker dittegenine jetip, baǵy ashylǵanda, barabar kún shýaǵy da shashylady. Eń aqyrǵy senada aǵashtyń gúldegenin iri planda kóre aldyq. Aǵash – «ósý» sımvoly. Osy oraıda fılmniń «Tulǵalyq ósý trenıńi» atalýyna sheber anyqtama berilgeni kórermendi beıtarap qaldyrmasy haq.
Dýlyǵa Aqmolda men Erjan Týsýpovtyń dýeti ártúrli áleýmettik taptardyń myqty kontrastyn týǵyzyp otyr. Keıipkerdiń sheshesiniń dertke shaldyǵýy sıýjetke asa áser etpegenimen, em-domyna kelgendegi eki taraptyń sharasy – áleýmettik teńsizdik kórinisi. Ásemsigender bolsa, qaltanyń qalyńdyǵyna qaraı áspetteýde. Qanattyń aıasynan alystamaı-aq, avtor qoǵamdaǵy quldyraǵan qundylyqtardy synǵa salady. Boıjetkenniń joq bolýy syndy qomaqty problemadan, búginde joq bolǵan Kırova-Lenına kóshesine deıin qamtylǵan dıalogtar búgingi kún áleýmetiniń beınesin berdi. Fılmde qoǵam – tutas keıipker. Oqıǵa sońynda bas keıipkerdiń ishki konflıkti sheshiledi, al qoǵamdaǵy problemalardyń esh seıilmegenin túsinesiń de qalasyń.
«Kóktiń túsi – kók» demekshi, búginde beleń alǵan aıdan anyq sıýjetti fılmderdiń sıreýine sep bolyp, áleýmettik potenııaly mol týyndylardyń ekranǵa kelip jatqany quba-qup. Otandyq kınoǵa sózsiz serpilis ákelgen Farhat Sháripovti ulttyq rejıssýrada oq boıy ozyq turǵandardyń biri deýge tolyqqandy negiz bar. «Tulǵalyq ósý trenıngi» - qoǵamda ústem qundylyqtarmen qanyqqan dıalogtar, saıası satıra, qoǵam tamyryn dóp basatyn óreskel áleýmettik taqyryptardyń ózindik mánerde órbitilýi jáne álbette, ómir. Ómir keıipkerlerge bul joly, «Ar aldyndaǵy adaldyq pa, tulǵalyq ósý me?» degen saýalyn qoıypty.
