Maqala / #stýdentSózi
Qoǵam kelbetin beıneleıtin týyndy
2018 jyly Sháken Aımanov atyndaǵy XIV Halyqaralyq kınofestıvalinde "Qazylar alqasynyń arnaıy júldesine" ıe bolǵan Farhat Sháripovtyń "Tulǵalyq ósý trenıńi" fılmi bıylǵy jyldyń 31 qańtarynda kórermenge jol tartqan bolatyn.
Bólim: Kıno
Datasy: 15.02.2019
Avtory: Еңлік Егеубаева
Maqala
Qoǵam kelbetin beıneleıtin týyndy
2018 jyly Sháken Aımanov atyndaǵy XIV Halyqaralyq kınofestıvalinde "Qazylar alqasynyń arnaıy júldesine" ıe bolǵan Farhat Sháripovtyń "Tulǵalyq ósý trenıńi" fılmi bıylǵy jyldyń 31 qańtarynda kórermenge jol tartqan bolatyn.
Bólim: Kıno
Datasy: 15.02.2019
Avtory: Еңлік Егеубаева
Qoǵam kelbetin beıneleıtin týyndy

Esterińizde bolsa, osydan 9 jyl buryn «Qyzǵylt qoıan týraly hıkaıa» fılmi jaryqqa shyǵyp, kópshilik kórermen ony jyly qabyldap edi. Fılm ózimen birge bir jylda shyqqan «Aqqyz», «Mahabbat ıronııasy», «Mahambet», «Ryvok», «Nesıege mahabbat», «999» fılmderimen birge básekege tústi de, atalǵan fılmder estigen qulaqqa tanys bolsa da, qarasy qalyń kórermenniń  esinde kóbine «Qyzǵylt qoıan...» fılmi ǵana qaldy. Árıne, jardaı jarnama da kórermenderdiń qarasyn kóbeıtýge birshama yqpal etti. Kórkemdik sheshim, kıno tili sekildi mańyzdy komponentter bolmasa da, bas-aıaǵy bar, uǵynyqty fılm bolyp shyqty. Kedeı men baı arasyndaǵy aıyrmashylyq, baılardyń ústemdigi, anasha, túngi klýb tóńireginde sóz etiletin týyndyda rejısser Farhat Sháripov fılmniń sońyna deıin «ne bolar eken» degen suraq qoıýmen kórermen nazaryn «ýysynda» ustap otyrdy. Sonymen qatar, fılm qazaq kınosyna jańa esimder ákeldi, olardyń juldyzyn jaqty. Tarıhı-dramalyq fılmderge demeýshi bolyp júrgen kınostýdııanyń bundaı taqyryp pen janrǵa betburys jasaýy tańdandyrdy. Bir mıllıon 11 myń 231 dollarǵa shyǵyndanǵan «Qazaqfılm» kórermenderdiń qajettiligin qanaǵattandyrǵanymen, jumsalǵan sondaı úlken qarajat qazaq kınosynyń damýyna eshqandaı úles qosa almady.

Araǵa jyldar salyp, Farhat Sháripov «Ózge ǵalamsharlyqtardyń qatysy joq» komedııasynan keıin óziniń kezekti «Tulǵalyq ósý trenıńi» atty fılmin  usyndy.

«Qazaqfılmniń» qoldaýymen jaryqqa shyqqan fılm qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi qozǵaıdy. Sıýjettiń negizi retinde áljýaz adamdar men bıliktegi adamdardyń ara-qatynasyn alyp, aıtar oıdy ary qaraı órbitý úshin jedelsatydaǵy dıalogtar, qoǵamdyq kóliktegi keıipkerdiń baqylaýlary sekildi elementterdi qosyp, fılmniń negizgi oıyn barynsha ashýǵa tyrysty.

Negizgi oı dep búlingen qoǵamnyń kórinisin aldyq. Rasymen, ár adamnyń qıyndyqqa tap bolǵanda batpaqtan qutqaratyn alys-jaqyn adamy bolady. Al sol qutqarýshylar shyn máninde naǵyz bylyqtyń ortasynda qaınap jatqandardyń naq ózi. Olar úshin bireýdi ornynan túsire salyp, nanyn tartyp alyp jeý; kóńil kótergen boıjetkenderdi óltire salý; kez- kelgen adamnyń qolyna aqsha ustatyp, aýzyn jaba salý ońaı jasalatyn is. Mine, osy shyrmaýyqtan shyǵa almaıtyn eresekter týraly áńgime qozǵalady.

Ol eresekterdiń bireýi joly bolmaıtyn Qanat (D.Aqmolda) esimdi bank qyzmetkeri bolsa, ekinshisi – baı-qýatty Danııar (E.Túsipov). Fılm tamashalaý barysynda kóz qýantarlyq jáıt – daryndy, sátti tańdalǵan akterlerdiń ekran betinen kórinýi. Dýlyǵa Aqmolda, Erjan Túsipov, Fılıpp Voloshın syndy akterler tandemi fılmniń kórkemdik deńgeıin birshama joǵarylatqany sózsiz. Festıvaldik fılmderden bas tartpaıtyn Dýlyǵa Aqmolda osy joly da avtorlyq dep atalǵan fılmde ózine qoıylǵan talaptardy oryndaı bildi. Keı erotıkalyq sahnalardy qospaǵanda, aıtarlyqtaı jańa qyrynan kórine alǵan joq. Al J.Isabaevanyń «Qaroı» fılminen keıin kórermenge tanyla bastaǵan Erjan Túsipov somdaǵan astanalyq baı jigittiń róli óte nanymdy shyqqan. «Oralman» fılminde de  birge oınaǵan Dýlyǵa Aqmolda men Erjan Túsipovtyń somdaǵan beıneleri «Tulǵalyq ósý trenıngi» fılmindegi beınelerine uqsaıdy. Eki fılmdegi keıipkerlerdiń júris-turysy, turmysy, otbasy jaǵdaıy ár túrli bolǵanymen, olar psıhologııalyq turǵydan bir-birine óte jaqyn.

Fılıpp Voloshın! Bul talantty akterdi «Qarjyger. Shyǵý oıyny» fılminde jańa beıne ákelgen ártis retinde este saqtadyq. Alýan túrli beınelerdi somdaı alatynyn F.Voloshın taǵy bir márte dáleldedi. Shynaıy oıyny, tamasha akterlik qabileti, daýysy akter talantyn moıyndattyrmaı qoımady.
«Qarjyger» jáne «Tulǵalyq ósý trenıńi» fılmderiniń ózara uqsastyqtary bar ekeni baıqalady. Sıýjet boıynsha eski eki dos tosynnan kezdesip, ádettegideı biri baı, biri kedeı bop shyǵady. Dostar bir-birine moraldyq jaǵynan, qarajat jaǵynan qoldarynan kelgenshe kómek kórsetýge tyrysady. Sońynda tómengi taptaǵy  adam úlken qyzmetke taǵaıyndalady. Árıne, onyń bári teginnen tegin bolmaıdy. Las is jasaý nemese sony jasyrý arqyly ol kózdegen maqsatyna jetedi. Sondaı-aq, bizdiń sanamyzda qalyp qoıǵan qaǵıda boıynsha baı-qýatty adamdar mindetti túrde qatygez, nashar adamnyń beınesinde bolýy kerek. Al atalyp otyrǵan eki fılmde baılardyń beınesi sondaı bir nadan keıipte berilmeıdi. Fılmdegi keıipkerler In-Ian belgisi sekildi. Qara adamnyń ishinde de aq núkte kezdesedi, aq adamnyń ózinde qara núkte bolady. Al biraq ekeýi toǵysqanda tepe-teńdik saqtalmaıdy, aq álemdegi qara núkte úlkeıip, ony basyp alady. Eki fılmde de qaralyq basym túsedi. Rýslan (A.Tólepov «Qarjyger») men Qanat (D.Aqmolda «Tulǵalyq ósý trenıńi») ar-uıattarynyń aldynda taza bolǵysy kelgenimen, olardyń boıyna belgisiz qara kúsh tarala bastaıdy. «Qarjyger» fılminiń túıinin barlyǵy sansara sheńberinde qaıtalana beredi dep anyqtasaq, «Tulǵalyq ósý trenınginde» qystan keıin saǵyndyrtyp kelgen kóktem jańa bir tynystyń, tazalyqtyń belgisin beredi. Degenmen de, ol jańa lep tek Qanattyń ǵana ómirine keldi. Onyń aınalasyndaǵy adamdar úshin, qoǵam úshin «baıaǵy jartas – sol jartas» bop qalǵan. Kóktemnen keıin qaıta qys kelmesine kim kepil?

Sonymen, Farhat Sháripov 10 jylda shyǵarmashylyq turǵyda qanshalyqty ósti? Onyń akterlermen jumys jasaý sheberligi joǵary dárejede ekenine shúbá joq. Menińshe, onyń keıipkerleriniń jasy ǵana ósken. Keıipker minezin, jan-dúnıesin ashýda ol óziniń burynǵy «Qyzǵylt qoıan...» týyndysyna júgingen sekildi. Qyz keıipkerlerdiń beınesi taǵy da ashylmaı qaldy. Qaıtadan baı men kedeı arasynda parallel júrgizdi. Jaqsy órbip kele jatqan dramatýrgııany aıaqsyz qaldyrdy da, kórermende túsiniksiz sezimge bóledi. Biraq, taqyryp tańdaǵanda qatelesken joq. Óıtkeni, bul taqyryp búgingi kúnniń ózekti máselelerimen úndesip jatyr...