«...Jerińdi tastap qashtyń.
Zar ılep,
Qaqsap qashtyń.
Aıtshy,
Barǵan jerińnen
Pana taptyń ba?!
Seni qorǵaıtyn
Qara taptyń ba?!
Qaraǵaıdaı boıyń
Shybyqtaı ıildi.
Qanyń sýdaı aqty.
Súıegiń taý bop úıildi.
Altyn aıdarly ulyń
Qul boldy.
Kúmis tulymdy qyzyń
Kúń boldy...»
«Kúltegin» jyrynyń ádebı nusqasynan úzindi
(T. Medetbek qurastyrýynda)
Aısultan Seıtovtyń «Qash» fılmin úsh arnada tarqatýǵa bolady. Eń áýeli, oǵan óner týyndysy retinde baǵa berip, kórkemdik deńgeıin basqa fılmdermen salystyrýǵa bolady. Ekinshiden, asharshylyq taqyrybyn arqalaǵan shyǵarma retinde bólek qarastyryp, fılmniń tarıhı dáldigin, adaldyǵyn tarazylaýǵa bolady. Odan keıin, fılmdi postkolonıaldy dıskýrs turǵysynan zerdeleı otyryp, onyń saıası pozıııalaryn anyqtap kórýge taǵy bolady. Týrasyn aıtqanda, bizdi qyzyqtyratyny da – osy úshinshi arna. «Qash» fılminiń kınematografııalyq deńgeıine basqalar baǵa bere jatyr, bul maqala fılmniń saıası aıtpaǵyn túsinýdi maqsat etedi. Sebebi fılmniń ıdeologııalyq doktrınasyn anyqtaǵan kezde ǵana onyń kórkemdik sıpaty men sımvolızmin shyn ańǵarýǵa bolatyn sııaqty. Al fılm ondaı sımvolızmderge, jasyryn messedjderge toly-aq. Osy maqalada «Qash» fılmi jasyrǵan oıdy, astaryn aqtara kele, nege bul fılm ult tarıhy men taǵdyry jaıly fılm-manıfest ekenin túsindirip kórýge tyrysamyz.
Fılm bas keıipker Isataıdyń ashtyqtan ólgen adam denelerin molaǵa apara jatqan jerinen bastalady. Birinshi kóriniske molany tańdaý arqyly rejısser ólimdi fılmniń kontekstik fonyna shyǵarady da, zulmat jyldardyń tynysyn dalanyń sýyq sýreti, ýyǵy synǵan shańyraq pen tozymy bitken kıiz úı arqyly jetkizedi. Alty tútin aýylda sol kúni ǵana ashtyqtan tórt adam ólgen. Kelesi kúni moladan birneshe deneniń joǵalǵany aıtylyp, kórermenge sol zamannyń jantúrshigerlik tragedııasy tuspaldanady.
Rejısser birinshi akttyń kontekstik fonyn ólim etse, kórkemdik fonyn sandyq arqyly qurastyrǵan. Sandyq – Isataıdyń basty qazynasy, sebebi ol onyń ishine inisi Álimdi jasyrǵan. Álim – bar mal-múlkinen aıyrylǵan Isataıdyń bılik áli ala qoımaǵan sońǵy baılyǵy. Biraq ashtyq jaılaǵan aýylda qadalar kózden, asharshylyqtan aman saqtap qalý úshin Isataı sońǵy baılyǵyn Sarqandqa aparýǵa májbúr bolady. Osylaısha, Isataı Álimdi arbaǵa tyǵyp, orys soldatymen birge aýylyna kómek ákelý úshin tórt kúndik saparǵa attanady.
Ekinshi akt Sarqandqa jolǵa shyqqan Isataı men Álimge Tepe atty keıipkerdiń kezdesýinen bastalady. Qazaq mıfologııasynan azdy-kópti habary barlar Tepeni belgili mıfologııalyq keıipker Kónaıaqqa uqsatýy múmkin. Qazaq ańyz-áńgimelerinde Kónaıaqtyń adam aıaǵy baspaıtyn jerlerde ómir súrip, jolaýshy kútip jatatyny aıtylady. Ol kezdesken jolaýshyǵa jol kórsetýge ýáde berip, senimine kirip alǵan soń, moınyna minip, jolaýshyny ábden sharshatyp, qulaǵansha túspeıdi. Kónaıaqtyń demonologııalyq ereksheligi – onyń adamdy býyndyryp óltirý tásilinde. Bul erekshelik Isataı men Álimge kezdesken Tepede de bar. Ol qaraqshyny qylqyndyryp óltiredi de, Isataıdy inisin baýyzdap emes, býyndyryp óltirýge shaqyrady. Shel basqan kózinen, shańqobyzda oınaýy men sharshaýdyń ne ekenin bilmeýinen Tepeniń jaı adam emes ekenin kórýge bolady. Isataıdyń «Sen bul aımaqty qaıdan bilesiń?» degen suraǵyna Tepeniń «Týǵan jerde adasyp ne kórinipti?» dep mysqyldaı jaýap berýi de ol qyr men jotany meken etken Kónaıaqtyń bir túri bolýy múmkin degen boljamǵa jeteleıdi. Al Tepeniń Kónaıaq sııaqty jolaýshyǵa jaqyn bolýy onyń «Joldasyn tastaǵan joldan qalar» degen sózdi birneshe ret qaıtalap aıtýynan kórinedi.
Kónaıaq mıfologııalyq obrazynyń kópshilikke tanymaldyǵy Jeztyrnaq pen Albasty sııaqty keıipkerlerden áldeqaıda tómen ekenin eskerer bolsaq, Tepeniń Kónaıaqqa uqsastyǵy jaı ǵana sáıkestik bolýy ábden múmkin. Shyndyǵynda, Tepe obrazyn ár túrli tápsirleýge bolady. Biraq bizdińshe, «tepe» sóziniń kóne túrik tilinde «tóbe», «qyr» sózderimen maǵynalas bolýy beker emes. Tepe qyrda kezdesetin Kónaıaqtyń bir túri bolmasa da, onyń «Men myna kózimmen sen sııaqtylardyń talaıyn kórgenmin» degeni men «Sender, balalaryń qınalmas úshin, sýǵa tunshyqtyryp óltirdińder me?» dep Isataıdy kóptik túrde aıyptaýy Tepeniń tylsym tabıǵatpen baılanysy bar ekenin kórsetedi. Osy oraıda kóne túrik mıfologııasynan taǵy bir Tóbegóz atty keıipkerdi aıta ketken jón. Tóbegóz – jalǵyz ǵana kózi bar ıklop. Joǵaryda atalǵandaı, fılmde de Tepeniń bir kózin shel basqan. Kóne túrik mıfologııasynda Tóbegózdi jeńýdiń bir-aq joly bar. Ol úshin kózine qanjar suǵý qajet. Tóbegózdi jeńý – jas batyrdyń ınııaııadan ótip, jańa deńgeıge ótkeni. Álimniń de Tepeniń kózine pyshaq suǵýy osy ınııaııany bildiredi.
«Tepe» esiminiń maǵynasyn, keıipkerdiń aıtqan sózderin baıyptaǵan adamǵa onyń obrazy ǵasyrlar boıy ólim jutqan, sher men muńǵa kýáger bolǵan qazaq dalasyna jasalǵan silteme ekeni anyq. Isataıdyń Álimge «Bul dala kózge ǵana jazyq bolyp kórinedi» deýi – rejısser men senarıstiń Tepeniń dýalıstik tabıǵatyn astarlaǵany. Tepeniń Isataı men Álimniń janyn alýǵa talaı múmkindigi boldy, biraq onyń kózdegeni ólim emes edi. Sebebi myńdaǵan jyldar boıy ólim men ómirdi qatar kórgen qazaq dalasy sııaqty Tepe de ashtyqtan essizdiktiń týatynyna talaı kýáger bolǵan. Sondyqtan onyń kózdegeni – Isataıdyń erik-jigerin synaý boldy.
Kóne túrikterge jasalatyn taǵy bir silteme – Isataı, Álim, Tepe úsheýiniń qyr basynda balbal tasty kezdestirýi. «Baıaǵyda babalarymyz osy ustynǵa qarap, jol tabatyn bolǵan», – deıdi Isataı tas ustyndy meńzep. Artynsha tasqa qashap jazylǵan tańbalardy qolymen sıpap, ustap kóredi. Balbal tastyń sol jaq ıyǵynda «Kúltegin» jyrynan úzindi qashalǵan. Dál osy úzindi «Qash» – jaı etnohorror emes, bolmasa asharshylyq tragedııasyna arnalǵan fılm ǵana emes, «Qash» – ult taǵdyryn jyrlaǵysy keletin fılm-manıfest bolǵysy keledi degen oı salady.
Balbal tasta Bilge Qaǵannyń «ishre ashsyz, tysra tonsyz, ıabyz ıablaq býdýnta ýze olýrtým» degen sózi rýna qaripterimen jazylǵan. Qazaqsha tárjimasy: «ishinde as-tamaqsyz, syrtynda ton-kıimsiz, jabaıy, qorqaq halyq kezinde taqqa otyrdym». Bir qaraǵanda, rejısserdiń dál osy úzindini fılmge qosýyn ashtyq taqyrybymen baılanystyrýǵa bolady. Degenmen, «Kúltegin» jyrynan alynǵan eki sóılem úzindiniń Sarqand mańyndaǵy kádýilgi balbal tasta qashalǵany fılmge jasandylyq beretindeı kórinedi. Biraq kóne túrikterge jasalǵan basqa silmetelerdi de eskerer bolsaq, onda bul úzindi arqyly rejısser ózindik manıfest jasaǵysy kelgeni anyqtala túsedi.
Ol siltemeler – tasbaqalar. Tepeniń Isataı men Álimge kezdesýi tasbaqa sımvolynyń fılmde paıda bolýymen qatar keledi. Kóne túrik nanym-seniminde tasbaqa máńgiliktiń nyshany bolǵany belgili. Orhon dalasynan tabylǵan kóne túrik eskertkishteriniń barlyǵy derlik tasbaqa tuǵyrynda ornalasqan. Kóp aıtyla bermese de, «Kúltegin», «Bilge Qaǵan» sııaqty tulǵalarǵa arnalǵan tarıhı bitiktastardyń astyńǵy jaǵynda árdaıym úlken tasbaqa músini tabylǵany – arheologııalyq fakt. Fılmde de «Aǵa, men tasbaqa kórdim» degen Álimniń sózinen keıin, úsheýi qyr basynda turǵan balbal tasty kóredi. Sondyqtan, «Kúltegin» jyry fılmge «ashsyz» sózine ǵana bola qosylmaǵanyn, «Kúltegin» fılmniń tutas leıtmotıvi retinde tańdalǵanyn tasbaqa sımvoly dáleldeıdi.
Ekinshi akt Isataıdyń qaljyrap, sharshap, qulaǵanynan keıingi Tepeniń ashty kúlkisimen jabylady da, Isataı men Álimniń aınalyp júrip, balbal tasty qaıta kezdestirýimen úshinshi akt ashylady. Adasyp júrip, balbal tasqa qaıta kelýleri, al ol balbal tasta myń jarym jyl burynǵy ashtyq týraly sózdiń qashalyp jazylǵandyǵy – rejısserdiń «Adasqandar tarıhty qaıtalaıdy» nemese «Tarıhyn bilmegender qatelikterin qaıtalaýǵa úkimdelgen» degen tanymal sózdi kınematografııalyq beıneleýi dep bilemiz.
Osy oraıda fılm tek «Kúltegin» jyrynda aıtylatyn ashtyq pen Isataı zamanyndaǵy ashtyq arasynda ǵana parallelder júrgizbeıdi. Fılm kóne túrik zamanyndaǵy qytaı basqynshylyǵy men Isataı zamanyndaǵy orys basqynshylyǵy arasynda da salystyrýlar jasaıdy. Mysaly, orys ındýstrııalızaııasy men progresiniń obrazy retinde sirińke sımvoly tańdalǵan. Orys jigittiń qazaq balasyna sirińke berýin rejısserdiń orys aǵartýshylyǵyn meńzegeni dep túsinýimizge bolady. Solaı da shyǵar. Biraq bizdińshe, ındýstrıalızaııa men aǵartýshylyqtyń sımvoly retinde sirińkeniń ózi ǵana emes, sirińke qorabynda beınelengen ushaq tańdalǵan. Fılmniń alǵashqy kórinisinde mola ústinen dál osy sirińke qorabynda beınelengen ushaq ushyp ótken bolatyn. Ekinshi aktidegi Isataıdyń túsinde de Álimniń óli denesi jatqan mola ústinen taǵy sol sirińke qorabyndaǵy ushaqtar ushyp ótedi. Mola men ushaqtyń qatar kórsetilýi ushaqtyń ólim jarshysy ekenin meńzeıdi. Sol ólimdi ákelgen ushaqtyń sýreti sirińke qorabynda beınelenýi ındýstrıalızaııanyń alǵysharty ólim bolǵanyn bildiredi.
Al ekinshi alǵysharty quldyq boldy. Ony rejısser Sarqandtaǵy mashınıst qazaq jigiti men balalar úıine qabyldanǵan kishkentaı balalar arqyly kórsetken. Osy oraıda balalar úıinde Álimniń shashyn qyrqatyn sátke erekshe akent qoıylady. Bul jerde shash alý – quldandyrý proesiniń nyshany, sebebi shash qazaqtar úshin de, kóne túrikter úshin de tereń sımvolıkalyq mánge ıe bolǵan. Fılmniń leıtmotıvine aınalǵan «Kúltegin» jyrynda osy kóriniske uqsas joldar «Altyn aıdarly ulyń qul boldy, kúmis tulymdy qyzyń kúń boldy...» dep jyrlanady. Orys muǵaliminiń Álimniń shashyn qyrqýy da osy úzindini eske túsiredi. Bul muǵalim birinshi aktide Álimge sirińke bergen orys jigittiń jubaıy ekenin eskerer bolsaq, rejısserdiń aıtpaǵy – keńes bıligi bir qolymen ólimshi sirińkeni ustatyp, ındýstrıalızaııany ákelse, ekinshi qolymen «shash alyp», ótkeninen aıyryp, quldyqqa aldy. Fılm Álimniń shashyn qyrqyp, balalarmen birge orys álipbıin úırenip jatqan jerinde bitedi. Álimniń ary qaraıǵy ómiri belgisiz bolyp qalǵanymen, onyń Tepeniń kózine pyshaq suǵýy, ıaǵnı kóne túrik batyr ınııaııasy arqyly Álimniń keıingi taǵdyry quldyqqa qarsy kúrespen ótýi múmkin ekeni tuspaldanǵan.
Sonymen, «Qash» fılmi asharshylyq zamanyndaǵy bir adamnyń ǵana ishki arpalysyn beıneleý arqyly asharshylyqtyń qazaq ulty úshin qanshalyqty tereń jaraqat ekenin kórsetkisi kelgen. Sonymen birge, qazaq ultyn kóne túrikterdiń jalǵasy retinde kórsetip, ǵasyrlar boıy halyq ótkergen qıyn-qystaý zamandar arasynda parallelder júrgizý arqyly tarıhyn bilmegender adasýǵa dýshar ekenin aıtqysy kelgen. Postkolonıaldy dıskýrs boıynsha qaraıtyn bolsaq, fılm keńes bıligi eń áýeli ólim, odan keıin quldyq, sodan keıin ǵana ındýstrıalızaııa ákelgenin astarlaǵan. Aıtpaǵy – eshqandaı damý esh ýaqytta mıllıondaǵan balanyń ashtyqtan ólimin, tarıh pen tildiń óshýin, qazaq balasynyń qulǵa aınalýyn aqtaı almaıdy.
Árıne, fılm sımvoldaryn basqa baǵytta da tápsirleýge bolady. Árkim ár túrli nyshan kórer. Biz ashqan maǵyna ózgege daýly bolýy da múmkin. Biraq kóne túrikterge jasalynǵan siltemeler men eki zaman arasyndaǵy parallelder, qazaq mıfologııasynan alynǵan elementter men ol elementterdiń negizgi planǵa shyǵýy, «Kúltegin» jyrynan alynǵan úzindi, bári – fılm tek asharshylyq jaıly emes ekenin dáleldeıdi. Fılm «Kúltegin» jyry sııaqty halyqqa saıası arnaý retinde túsirilgen. Onyń ult tarıhyna refleksııa jasaǵysy keletini, ult taǵdyryn jyrlaǵysy keletini anyq. Bul turǵydan «Qash» fılmi - fılm-manıfest ekeni daýsyz.
