Jetekshilik ornynan súrinbeıtin «Baıqońyr» kınofestıvali bıyl toǵyzynshy, al TMD elderiniń kınotanýshylary men kınosynshylarynyń forýmy úshinshi ret uıymdastyryldy. Osy jyly engizilgen ózgeristerdiń qataryna konkýrstyq negizge tolyqmetrajdy fılmder qosylǵanyn atap ótýge bolady. Kınematografıstter qaýymyna berilgen múmkindikterdiń eselene túsýi festıvalge degen qyzyǵýshylyqty kóbeıtpese, azaıtpas. Taǵy aıta ketetin jaıt, alǵash ret forým aıasynda kınotaný salasyndaǵy úzdik jumys baıqaýy uıymdastyrylyp, Gúlnár Ábikeeva "Kınotaný salasyna qosqan úlesi úshin", Kamıla Gabdrashıtova "Úzdik maqala", Ásııa Baǵdáýletqyzy "Úzdik telebaǵdarlama" jáne Ázıza Qýandyq "Úzdik stýdenttik jumys" baıqaýynda jeńimpaz atandy.
Is-sharanyń aıaqtalýy qatysýshylardy da, kórermenderdi de tolǵanys astynda qaldyrdy degen oıdamyn. Ózgerister tek baǵdarlama beıiminen emes, kórsetilgen týyndylar men júrgizilgen lekııalar sıpatynan da baıqalady. Avtorlar eksperımentaldyq mánerden taımaǵandaı. Ekranda tamashalanǵan beıneler birkeldilikten tys. Jumystardyń stılıstıkasy, janry jáne negizgi ıdeıalary jan-jaqtasqan.
Negizinen, kınotanýshylar men kınosynshylardyń aýdıtorııa aldynda qozǵaǵan sózderiniń mańyzdylyǵyn atap ótkim kelgen edi. Osy ýaqytqa deıin atqarylǵan eńbektiń nátıjesi men jetildirer joly forým aıasynda tereńinen sıpattaldy. Inna Smaılova «Qazaq kınosynyń jańa tynysy» atty taqyryp aıasynda qazirgi kezdegi áıel adamnyń beınesi men róli qandaı sıpat alatyny men fılmderde batyldylyq basym bola bastalǵany jaıly sóz qozǵady. Genderlik teńdikke degen talpynys óz jemisterin kórsetýde. Aldyńǵy jyly zamanaýı tendenııalarǵa kóńilin bólgen Adılıa Haıbýllına da áıel beınesi jetekshi orynǵa aýysyp, qosalqylyqtan bosaǵanyn aıtqan bolatyn. Osydan keıipkerlerdiń transformaııasy qalaı júzege asyp jatqanyn túsinýge bolady. Ýaqyt ótken saıyn úırenshikti keıipkerlerdiń ózderi ár qyrynan tanylyp kúrdelenedi. Sondyqtan ataýly obrazdyq ózgeristerdi jekelendirip ótken jón.
Ortada otandyq eńbekshilerden bólek, ózge elderden kelgender de tańdaýly taqyrypty órbitti. Máselen, jastardyń kınosy jaıly ótkizilgen paneldik sessııada óz elderin tanystyrǵan mamandar aqparatty tyńdaýshylarǵa tarıhqa úńiltý arqyly jetkizdi. Kópshilik bile qoımaıtyn málimetter aıtylyp, tanymdylyq aýmaǵyn keńeıtýge yńǵaıyn týdyrdy. Kınotanýshylar jas kınematografıstterdiń nazar aýdaratyn taqyryptaryn atap qana qoımaı, sala ishindegi ózektiligi ósip jatqan qıynshylyqtarmen de bólisýden taısalmady. Ár aýmaqtyń (Qyrǵyzstan, Ázirbaıjan, Armenııa, Tájikstan, Gúrjistan, Belarýs, Reseı) ózine tán áleýmettik/saıası máseleleri kezekti kórinisterin tapty. Perspektıvalardyń jan-jaqtylyǵy jalpylama túsinik jınaý úshin tıisti bólshekterdi bir keńistikke jınaqtyrdy. Osynyń arqasynda memleketter arasynda mádenı almasý úrdisi júrgizilip, shyǵyp jatqan fılmder arasyndaǵy kózge kórine qoımaıtyn baılanys ornatyldy.
Onymen qatar, Moldııar Ergebekov pen Sýltan Ýsývalıev sııaqty qurmetti tulǵalardyń baıandamalary ınteraktıvtilik men aǵartýshylyq maqsattaryn sabaqtastyra aldy. Ár kıno mektepterinen kelgen stýdenttermen óz bilimderimen bólise otyryp, mańyzdy suraqtarǵa jaýap qaıyrdy. Sýltan Ýsývalıev "Derekti kınodaǵy rekonstrýkııa" degen oı bastaýynda ómir men ekran ortasyndaǵy shekaranyń mánin ashty. Al Moldııar Ergebekov bolsa, zamanaýı kıno synynyń jaǵdaıyna júginip, keleshekte qaı baǵytta jyljý kerek ekendigine nusqaý berdi. Shekteýlerge ǵana tirelip qalmaý kerek desken tujyrymdar da aıtylyp jatty. Ári, zamannyń ózgerýimen adamdardyń boıyndaǵy ishki qorqynysh ta jeńile bastaǵany da eskerildi. Bul rasymen de oıdy ashyq jáne saýatty túrde jetkizýdegi mańyzdy aspekt bolyp tabylady. Osylaısha 3-8 qyrkúıek aralyǵynda ótkizilgen festıval kózdi ashyp jumǵansha taǵy bir márte aıaǵyna jetip qaldy.
Qorytyndy retinde forým men festıvaldiń ótkizilýi óndiristen keıingi nátıjeni qaıta qarastyryp, tolyq baǵa berýge áser etti der edim. Bárin biriktirgen kıno óneri etnosaralyq kommýnıkaııa qurýǵa septigin tıgizgendeı. Artyqshylyqtar da, kemshilikter de aıtyla, kórermenderden bastap, áriptes bolyp júrgen jandarǵa deıin tıimdi aqparattar jetkizildi. Sol úshin de, atalmysh is-shara aýmaqtyq keńistigi boıynsha jalpy TMD elderindegi kıno salasyn jańa deńgeıge kóterýde kiltti ról oınaıdy. Núkteni Armenııalyq kınotanýshy Anı Grıgorıan aıtqandaı Sergeı Paradjanovtyń: «Men álemnen kegimdi mahabbatpen alamyn» (Ia otomý mırý lıýbovıý) – degen sózderimen qoıǵym keledi.